1-14-4420/32 - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

21.05.2014. a saabus kohtusse süüdistusakt Arno Teppani suhtes. Arno Teppanit süüdistatakse KarS § 423 lg 1 järgi selles, et tema juhtis 26.11.2012. a kella 17.00 ajal Jõgeva maakonnas Torma vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 74,2 km veoautot Scania reg nr 152 TJG, millel järelhaagis reg nr 229 YHH, sõitis kõrvalteelt tagurdades vastassuunavööndisse ette peateel liikuvale sõidukile Hyndai H-1 reg nr 178 ATP, mida juhtis xxxxxxxxxxxx ja põhjustas avarii, millega ettevaatamatusest rikkus kehtiva Liiklusseaduse (LS) § 17 lg 3 sätteid (parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti, LS § 33 lg 2 p 8 sätteid (juht enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid), LS § 45 lg1 sätteid (teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piirides), LS § 57 lg 1 sätteid (kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast), millise avariiga põhjustas xxxxxxxxxxxxxxxeluohtliku tervisekahjustuse: II kaelalüli killunenud murd, VII kaelalüli vasaku ristijätke murd, I-VII roiete murrud vasakul patoloogilise segmendi moodustumisega, I-V roiete murrud paremal pool, vasaku kopsu põrutus kopsukoe rebenditega, rindkere ja südamepõrutus, põrna rebend, peaajupõrutus kõvakelmealuse verevalumiga, vasaku õlavarreluu-, küünar- ja kodarluu killunenud murrud, põrutus ja põrutus-rebimishaavad pea piirkonnas. Vigastuste tüsistustena tekkis vasakpoolne traumaatiline veri-õhkrind ja äge hingamispuudulikkus, ulatuslik nahaalune õhkemfüseem rindkere piirkonnas, ravi ajal septiline šokk ning survehaavandid kuklal ja alalõual.

Seega pani Arno Teppan toime sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega ettevaatamatusest tekitas inimesele raske tervisekahjustuse, s.o. KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistusaktiga koos edastati kohtule kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi, milles taotleti süüdistatavalt välja mõista kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 7656,24 eurot ja mittevaraline kahju summas 15 000 eurot (kohtutoimik tl 11-14). 28.07.2014. a esitatud kaitseakti kohaselt ei ole täidetud KarS § 423 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivse ja subjektiivse koosseisu eeldused. Sellest tulenevalt ei tunnistata ka kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi ja paluti jätta see rahuldamata (kohtutoimik tl 19-22). Kohus pidas kriminaalasja arutamise planeerimiseks ja tsiviilhagi menetlusse võtmise otsustamiseks eelistungi 29.09.2014. a. Pooled taotlesid eelistungi edasilükkamist ja läbirääkimiste pidamise võimaldamist tsiviilhagiga seoses. Kohus määras uue eelistungi aja. 10.10.2014. a eelistungil taotlesid pooled eelistungi lõpetamist, kuna avaldasid soovi esitada kohtule taotlust kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. Kohus lõpetas eelistungi ja jätkas kohtuistungit KrMS § 202 lg 4 alusel. Prokurör taotles, et kohus lõpetaks kriminaalmenetluse KrMS § 202 alusel, pannes süüdistatavale kohustuse tasuda riigi tuludesse 532,45 eurot menetluskulude katteks ja 470 eurot riigi tuludesse. Mõlemad summad tasuda hiljemalt 31.12.2014. a. Lisaks panna süüdistatavale kohustus tasuda tekitatud kahju 12 506 eurot, millest 4500 eurot on istungi ajaks juba tasutud. 8003 eurot tasuda 31.10.2014. a. Summa tasumise kontrollimiseks ettepanek saata kohtule kinnitus. Kannatanu ja süüdistatav on sõlminud kompromisskokkuleppe, kus kannatanu on osaliselt taganenud oma mittevaralise kahju nõudest. Arno Teppani näol on tegemist suhteliselt staažika autojuhiga, varasemalt karistatud ei ole. Süüdistus on esitatud ettevaatamatusest põhjustatud liiklusõnnetuse toimepanemises. Prokuratuuri hinnangul kannatanu süüd liiklusõnnetuses ei ole. Arno Teppan tegi väga palju selleks, et liiklusavariid ei oleks juhtunud, kuid hooletusest on see ikkagi tekkinud. Prokurör on seisukohal, et tegu on aset leidnud, kuid Arno Teppani süü ei ole suur. Mõlemad osapooled olid kained. Arno Teppan tegi tööd, tema tööprotsessi käigus on liiklusõnnetus ka aset leidnud. Arno Teppan ei ole püüdnud olukorda kuidagi teises valguses näidata. Ütlused, mis Arno Teppan on vahetult andnud, tunduvad õiged ja siirad, mis viitavad puhtsüdamlikule kahetsusele. Ei ole põhjust öelda, et selles asjas oleks avalik huvi. Kui kannatanu leiab, et tema õigusrahu saab taastatud just nimelt nende summade kaudu, siis ühtegi põhjust ei ole, miks peaks riik sekkuma. Eesmärki, et Arno Teppan saaks karistatud riigi poolt, ei ole. Arno Teppani kaitsja nõustus prokuröri seisukohaga. Täiendavalt kinnitas kaitsja süüdistatava tahet menetluse lõpetamiseks ja pidada kinni kokkulepitud tähtaegadest. Poolte vahelise õigusrahu huvides on menetluse lõpetamine. Samuti on menetluse lõpetamine ja kahjude tasumine õiglane. Süüdistatav on teinud endast kõik, et liiklusõnnetust vältida. Kaitsja palus kohtul lõpetada kriminaalmenetlus Arno Teppani suhtes oportuniteedi printsiibi alusel. Arno Teppan nõustus kriminaalmenetluse lõpetamisega. Arno Teppan kinnitas, et on nõus tasuma kriminaalmenetluse kulud ja riigi tuludesse kokkulepitud summa. Kannatanuga jõuti kahju suuruse osas kokkuleppele. Arno Teppanile oli teada kriminaalmenetluse lõpetamise tagajärjed ja tingimused. Arno Teppanil on juhtunust kahju, kuid aega tagasi keerata ei saa. Ta on töötanud 40 aastat autojuhina. Liiklusõnnetus juhtus tööülesandeid täites. Kaup oli juba peale laaditud, ta hakkas tee peale sõitma. Seda tööd on Arno Teppan teinud viimased 12 aastat. Varasemalt selliseid olukordi pole olnud. Arno Teppan usaldas liiga palju inimest, kes tee peal talle ette näitas. Kriminaalmenetluse lõpetamine on kohane. Varem ei ole teda karistatud. Ühtegi liiklusõnnetust pole põhjustanud. Kahjusummade ja riigi tuludesse nõutava summa tasumisega saab Arno Teppan hakkama.

Kohus leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1 alusel on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava nõusolekul panna talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja maksta kindel summa riigituludesse. Kohtu hinnangul esinevad käesolevas kriminaalasjas eeldused, mis võimaldavad kahtlustatava Arno Teppani suhtes kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetada. Arno Teppanile on esitatud süüdistus KarS § 423 lg 1 järgi ettevaatamatusest liiklusnõuete rikkumisest, millega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. KarS § 4 lg 3 kohaselt on tegemist teise astme kuriteoga, kuna KarS § 423 lg 1 sanktsioon näeb võimaliku karistusena ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse kohaldamise. Kohus, tutvunud kriminaalasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et Arno Teppanile esitatud süüdistus on tõendatud ja põhjendatud. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole Arno Teppani süü kuriteo toimepanemisel suur ning avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus seda, et Arno Teppan on kahetsenud juhtunut, tegu on toime pandud ettevaatamatusest ja Arno Teppan on asunud kannatanule kahjusid heastama. Arno Teppan rikkus ettevaatamatusest liiklusnõudeid, mille tagajärjel tekkisid kannatanule ka väga ohtlikud ja rasked tervisekahjustused. Arno Teppani kinnitustel ei ole tal varasemalt samalaadset olukorda elus ette tulnud. Kohus peab oluliseks arvestada sedagi, et Arno Teppan on 40 aastat töötanud autojuhina ja on seega äärmiselt kogenud autojuht. Ka süüdistuse sisuks olnud liiklusõnnetus toimus siis, kui Arno Teppan täitis tööülesandeid. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse sedagi, et Arno Teppan on kannatanuga läbi rääkinud kuriteoga tekitatud kahjude osas ja nad on saavutanud selles osas kokkuleppe. Arno Teppan on märkimisväärse summa kannatanu kahjudest (4500 eurot) juba käesolevaks ajaks ka tasunud. Lisaks on ta kinnitanud, et kokkuleppe kahjude osas on talle jõukohane ja ta on suuteline seda täitma. Seega on Arno Teppan aktsepteerinud toimunut ja kannatanul tekkinud kahjusid ning on asunud kahjusid hüvitama. Arno Teppan ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud. Arno Teppanil on kaks kehtivat väärteokaristust – mootorsõidukijuhile kehtestatud ööpäevase puhkeajanõuete rikkumise ja teeseaduse rikkumise eest. Kohtu hinnangul puudub kriminaalasja menetlemiseks avalik huvi. Arvestades Arno Teppani süü suurust ja tsiviilhagi osas saavutatud kokkulepet, aga ka karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, on kohtu arvates Arno Teppani suhtes karistuse eesmärki võimalik saavutada muul viisil, st kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 lg 1 alusel. Arno Teppan on nõustunud kohustustega tasuda kriminaalmenetluse kulud. Kriminaalmenetluse kuludeks on joobeseisundi tuvastamise ekspertiisi maksumus 14 eurot (tl 25), liiklustehnilise ekspertiisi maksumus 457 eurot (tl 45), isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 61 eurot (tl 53) ja kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu summas 0,45 eurot (tl 106). Menetluskulud kokku on 532,45 eurot.