Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

SÜÜDISTUS:

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

Kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid rahuldas. Mõistis J.R-ilt välja JJH kasuks 840,00 eurot, HSAL kasuks 70 eurot, AS kasuks 2 256 eurot, VK kasuks 899 eurot, SB kasuks 520 MOY kasuks 390,60 eurot, VK kasuks 134, 32, NG kasuks 1 297, MK kasuks 279 eurot.

APELLATSIOON:

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:

süü omaks võtnud ning kuritegude toimepanemiste kohad ütluste ja olustiku seostamise protokollide kohaselt ka ette näidanud ja andnud kuritegude toimepanemiste asjaolude kohta täielikku informatsiooni. Apellatsioonikohtu istungil süüdistatav kinnitas, et ta vabatahtlikult tunnistas üles enamus kuritegude toimepanemisi, kusjuures kahel korral palus uurijaga kokkusaamist selleks, et üles tunnistada kaks episoodi, milles talle veel ei olnudki kahtlustust esitatud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelse menetluse käigus oli 04.02.2014 lõpetatud menetlus Suur-Sõjamäe 4 parklas asuvast sõidukist Renault Trafic võõra vara varguse episoodis ( 1 kd. t.lk. 89). Samuti on 30.01.2014 tehtud menetluse lõpetamise määrus Tallinnas Tartu mnt 87 juurde pargitud sõidukist Renault Megane võõra vara varguse toimepanemise osas( 1 kd. t.lk. 125). Mõlemad menetlused on lõpetatud seoses kuriteo toimepannud isiku tuvastamatusega ja lisatõendite kogumise võimatusega. Lõpetamise määrusele järgnevad kahtlustatavana J.R ülekuulamised, kus ta on nimetatud kuritegude toimepanemisi tunnistanud ning andnud vastavaid ütlusi. Kriminaalasjas puuduvad tõendid menetlustoimingutest, millised pärast menetluse lõpetamist oleks süüdistatavast olenematult andnud aluse just temale kahtlustuse esitamiseks. Sellistele tõenditele ei viidata ka kohtuotsuses. Kolleegium ei tuvastanud kriminaalasja materjalides tõendeid, mis süüdistatava ütlusi sellest, et tema poolt süü tunnistamine ning sündmuskohtade ettenäitamine tegi võimalikuks kuriteo avastamise. Ka kohtuotsusest nähtuvalt on peamiseks tõendiks, mis annab aluse tuvastada kuriteo toime pannud isikut, süüdistatava enda poolt kohtueelses menetluses antud ütlused. Samuti on kogu menetlust läbivalt süüdistatav väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandu osas. Nõustuda ei saa prokuröri seisukohaga, et kuna süüdistatav pani uue kuriteo toime kaks päeva pärast vabanemist on kahetsus paljasõnaline. Riigikohus on oma lahendis märkinud, et süüteo samaliigiline korduvus iseenesest ei välista puhtsüdamlikku kahetsust konkreetses asjas ( vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-33-07). Asjaolu, et süüdistatav on varem analoogse kuriteo toime pannud on võimalik arvestada antud juhul karistusmäära otsustamisel eripreventsiooni silmas pidades. Kolleegium leiab, et ülaltoodud asjaolud annavad alust tuvastada KarS § 57 lg 1 p 3 ettenähtud puhtsüdamlikku kahetsust kui ka süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist. Asjaolusid, mis tingiksid eelnimetatud karistust kergendavate asjaolude arvestamata jätmist ringkonnakohus ei tuvastanud. Ülaltoodust lähtuvalt kolleegium leiab, et maakohus on karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, mis on kaasa toonud süüdistatavale ebaõige karistuse mõistmise. Arvestamata on jäänud kriminaalasjas selgelt tuvastatud karistust kergendavad asjaolud ning nende arvestamata jätmine on maakohtu poolt ka põhjendamata. Selline materiaalõiguse ebaõige kohaldamine toob antud juhul kaasa kohtuotsuse tühistamise ning ringkonnakohtu poolt uue otsusega kergema karistuse mõistmise. Kolleegiumi leiab, et kahe karistust kergendava asjaoluga arvestamine annab aluse J.R-ile mõistetud karistusmäära leevendamiseks kuue kuu võrra. Uue otsusega tuleb seega teda karistada KarS § 199 lg 2 p 5,8,9 järgi 3 aastase vangistusega, mis seoses lühimenetlusega kuulub 1/3 võrra vähendamisele.

Ringkonnakohus osutab, et 30. 06.2014 aastal koostatud süüdistusaktis on väga selgelt eraldi välja toodud kõikide kannatanute suhtes kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus. Süüdistusaktis märgitu vastab kannatanute poolt prokuratuurile esitatud hagiavaldustes äranäidatud kuriteoga tekitatud kahju suurusele ning esitatud tsiviilhagi summadele. Eelmenetluse istungil on süüdistatav väljendanud soovi asja lahendamiseks lühimenetluses ning on selle kohta esitanud ka kirjaliku avalduse(3kd. t.lk. 5). Kohtuistungil on menetluspooled kui ka kohus nõustunud asja lahendamisega lühimenetluses ning süüdistatavale on tema õigusi lühimenetluses ja selle olemust selgitatud. Samuti on maakohtu istungil prokurör avaldanud süüdistusakti ning süüdistatav on selgitanud, et süüdistus on temale arusaadav, on nõustunud kõikide esitatud tsiviilhagidega ega soovinud ütlusi anda. Harju Maakohtu kohtuistungi protokollist nähtub, et süüdistatav ei ole kannatanute poolt tsiviilhagide suuruse ning nende temalt väljamõistmisele vastu vaielnud ning on need täies mahus õigeks võtnud. Kirjeldatud olukorras on tegemist hagi õigeksvõtmisega TsMS § 440 tähenduses ning vastavalt osundatud paragrahvi lg-le 1 peab kohus sellisel juhul hagi rahuldama ning selliselt on maakohus ka toiminud. Kohtul puudusid selles osas teised käitumisalternatiivid. Tuleb märkida veel sedagi, et hagi õigeksvõtu korral võib kohus otsusest välja jätta nii kirjeldava kui ka põhjendava osa (TsMS § 440 lg 4) nii nagu on maakohus seaduslikult ka märkinud. Samuti on maakohus materiaalõiguse asjakohastele sätetele viidates põhjendanud tsiviilhagide rahuldamise seaduslikke aluseid. Eeltoodust tulenevalt kolleegium leiab, et süüdistatava taotlus tühistada kohtuotsus tsiviilhagide rahuldamise ja temalt väljamõistmise osas rahuldamisele ei kuulu.

asjas on protokolli kohaselt pool tundi. Seega kuulub selles osas kaitsjale hüvitamisele 20,00 eurot. Eeltoodust lähtuvalt kuulub kaitsjale hüvitamisele koos käibemaksuga 168.00 eurot nagu on kaitsja ka taotluses esitanud, kuid ringkonnakohtu poolt esitatud põhjendustel. KrMS § 185 lg 1 näeb ette, et kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse, kannab menetluskulud riik. Ringkonnakohus tühistas antud juhul maakohtu otsuse osaliselt, mistõttu jääb õigusabi osutamisega seotud kulutused summas 168,00 eurot riigi kanda.

Ivi Kesküla (allkirjastatud digitaalselt)

Meelika Aava Pavel Gontšarov (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.