lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-5722/28

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 15.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-5722/28
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
15.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1816
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-5722/9Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja29.07.20141-14-5722/42Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas20.03.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2014, Tallinn,

Kriminaalasja number

1-14-5722

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Pavel Gontšarov

Kohtuistungi sekretär

Liina Kaev

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht Kriminaalasi

14. oktoober 2014, Tallinn

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. juuli 2014 otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav J.R

Süüdistatav

J.R süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5,8,9 järgi

J.R isikukood: XXX varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Viimati Harju Maakohtu 18.06.2013 aasta otsusega KarS § 199 lg 2 p 8,9 ja § 328 lg 1 -§ 25 lg 2 järgi.

Prokurör

Ringkonnaprokurör Diana Helila

Kaitsja

Vandeadvokaat Riine Lumiste

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 29. juuli 2014 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-14-5722 J.R-ile mõistetud karistuse osas. Uue otsusega

1.Karistada J.R KarS § 199 lg 2 p 5,8,9 järgi 3 (kolme) aastase vangistusega.
2.KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada J.R-ile mõistetavat karistust ühe komandiku võrra ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 10.09.20261-26-6298/15Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20261-26-6181/3Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 01.09.20261-26-4536/11Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 01.09.20261-26-4754/6Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20261-26-6119/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20261-26-1386/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva, 09.01.2014, 12.01.2014-13.01.2014, ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 15.01.2014. aasta.
4.Täpsustada Harju Maakohtu otsuse sissejuhatavat osa, välja jättes sealt Harju Maakohtu 18.06.2013 aasta otsusega J.R karistamise KarS § 331 järgi.
5.Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
6.J.R apellatsioon rahuldada osaliselt.
7.KrMS § 185 lg 1 alusel jätta apellatsioonimenetlusega seotud kulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

1.J.R ́t süüdistatakse selles, et ta olles 18.06.2013 karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 8, 9 alusel vabanes kinnipidamisasutusest 12.11.2013, seega isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, pani ajavahemikul 14.11.2013 kuni 15.01.2014 Tallinna linnas, erinevatest sõidukitesse sissetungimise teel toime 9 võõra vara vargust, millest üks oli avalik. Seega J.R võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ms oli toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja sissetungimisega, ning isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2.Maakohus tunnistas J.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi ning mõistis karistuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas J.R-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõistis 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas J.R karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 09.01.2014, 12.01.2014-13.01.2014, s.o kokku 3 (kolm) päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks luges vangistuse 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. Karistuse kandmise alguseks luges J.R kinnipidamise päeva 15.01.2014.a. Tõkendi- vahistamine - tühistas kohtuotsuse jõustumisel.

Kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid rahuldas. Mõistis J.R-ilt välja JJH kasuks 840,00 eurot, HSAL kasuks 70 eurot, AS kasuks 2 256 eurot, VK kasuks 899 eurot, SB kasuks 520 MOY kasuks 390,60 eurot, VK kasuks 134, 32, NG kasuks 1 297, MK kasuks 279 eurot.

APELLATSIOON:

3.Süüdistatav ei nõustu temale mõistetud karistusega. Leiab, et see on liialt range. Pole arvestatud tema puhtsüdamliku ülestunnistuse ja kahetsusega. Samuti pole arvestatud et ta on narkosõltlane ehk haige inimene, kes vajab ravi vastavas raviasutuses. Tahab pöörduda normaalse elu juurde. Palub teda tingimisi karistusest vabastada ja määrata ta ravile. Samuti ei ole ta nõus väljamõistetud tsiviilhagidega kuna esitatud kahjud olid väiksemad.
4.Süüdistatav on Harju Maakohtule esitanud ka järelpärimise ebatäpsuse kohta kohtuotsuse sissejuhatavas osas. Maakohus on küsimust lahendamata edastanud avalduse ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

5.Apellant- süüdistatav toetab apellatsiooni osaliselt. Loobub karistusest tingimisi vabastamise taotlusest. Leiab, et uue otsusega tuleks lühendada temale mõistetud tähtajalist vangistust. Kandmisele kuuluvaks karistuseks võiks jääda 1,6 aastat. Loobub osaliselt ka tsiviilhagide väljamõistmise vaidlustamisest. Toetab kolme kannatanu AS, SB ja NG kasuks väljamõistetava kahjusumma vähendamist. Kaitsja toetab apellandi, kaitsealuse, poolt esitatud taotlusi. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja põhistatud. Puhtsüdamlik kahetsus on paljasõnaline ning arvestamisele kuuluda ei saa kuna süüdistatav pani uue kuriteo toime kaks päeva pärast vanglast vabanemist.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:

6.Kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, otsusega ja apellatsiooni väidetega, ära kuulanud menetlusosalised leiab, et maakohtu otsus kuulub osalisele tühistamisele.
7.Apellant toetab ringkonnakohtus temale mõistetud karistuse leevendamise taotlust. Leiab, et maakohus pole arvestanud tema poolt kuritegude toimepanemise tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Vastavalt kehtivale kohtupraktikale ja Riigikohtu poolt korduvalt väljendatule ( nt otsus 3-1-177-11) on KarS § 57 lg-s 1 loetletud karistust kergendavate asjaolude tuvastamisel nendega arvestamine kohtu poolt obligatoorne. Üksnes siis, kui kohus põhjendatult tuvastab, et kahetsus pole kontrollitav ega tulene materjalidest nagu juhul kui süüdistatav pole tegu omaks võtnud vaid taotleb enda õigeksmõistmist, puhtsüdamlik kahetsus puudub. Antud juhul on süüdistusaktis karistust kergendava asjaoluna käsitatud puhtsüdamlikku kahetsust. Maakohus on aga otsuses vaid märkinud, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Otsuses puudub igasugune põhjendus miks süüdistusaktis ära toodud karistust kergendav asjaolu kohtu arvates arvestamisele ei kuulu. Samas on kriminaalasja materjalidele alusel tuvastatav, et J.R on kohtueelse menetluse käigus kahtlustatavana ülekuulamisel kuritegude toimepanemisi tunnistanud. Ta on

süü omaks võtnud ning kuritegude toimepanemiste kohad ütluste ja olustiku seostamise protokollide kohaselt ka ette näidanud ja andnud kuritegude toimepanemiste asjaolude kohta täielikku informatsiooni. Apellatsioonikohtu istungil süüdistatav kinnitas, et ta vabatahtlikult tunnistas üles enamus kuritegude toimepanemisi, kusjuures kahel korral palus uurijaga kokkusaamist selleks, et üles tunnistada kaks episoodi, milles talle veel ei olnudki kahtlustust esitatud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelse menetluse käigus oli 04.02.2014 lõpetatud menetlus Suur-Sõjamäe 4 parklas asuvast sõidukist Renault Trafic võõra vara varguse episoodis ( 1 kd. t.lk. 89). Samuti on 30.01.2014 tehtud menetluse lõpetamise määrus Tallinnas Tartu mnt 87 juurde pargitud sõidukist Renault Megane võõra vara varguse toimepanemise osas( 1 kd. t.lk. 125). Mõlemad menetlused on lõpetatud seoses kuriteo toimepannud isiku tuvastamatusega ja lisatõendite kogumise võimatusega. Lõpetamise määrusele järgnevad kahtlustatavana J.R ülekuulamised, kus ta on nimetatud kuritegude toimepanemisi tunnistanud ning andnud vastavaid ütlusi. Kriminaalasjas puuduvad tõendid menetlustoimingutest, millised pärast menetluse lõpetamist oleks süüdistatavast olenematult andnud aluse just temale kahtlustuse esitamiseks. Sellistele tõenditele ei viidata ka kohtuotsuses. Kolleegium ei tuvastanud kriminaalasja materjalides tõendeid, mis süüdistatava ütlusi sellest, et tema poolt süü tunnistamine ning sündmuskohtade ettenäitamine tegi võimalikuks kuriteo avastamise. Ka kohtuotsusest nähtuvalt on peamiseks tõendiks, mis annab aluse tuvastada kuriteo toime pannud isikut, süüdistatava enda poolt kohtueelses menetluses antud ütlused. Samuti on kogu menetlust läbivalt süüdistatav väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandu osas. Nõustuda ei saa prokuröri seisukohaga, et kuna süüdistatav pani uue kuriteo toime kaks päeva pärast vabanemist on kahetsus paljasõnaline. Riigikohus on oma lahendis märkinud, et süüteo samaliigiline korduvus iseenesest ei välista puhtsüdamlikku kahetsust konkreetses asjas ( vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-33-07). Asjaolu, et süüdistatav on varem analoogse kuriteo toime pannud on võimalik arvestada antud juhul karistusmäära otsustamisel eripreventsiooni silmas pidades. Kolleegium leiab, et ülaltoodud asjaolud annavad alust tuvastada KarS § 57 lg 1 p 3 ettenähtud puhtsüdamlikku kahetsust kui ka süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist. Asjaolusid, mis tingiksid eelnimetatud karistust kergendavate asjaolude arvestamata jätmist ringkonnakohus ei tuvastanud. Ülaltoodust lähtuvalt kolleegium leiab, et maakohus on karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, mis on kaasa toonud süüdistatavale ebaõige karistuse mõistmise. Arvestamata on jäänud kriminaalasjas selgelt tuvastatud karistust kergendavad asjaolud ning nende arvestamata jätmine on maakohtu poolt ka põhjendamata. Selline materiaalõiguse ebaõige kohaldamine toob antud juhul kaasa kohtuotsuse tühistamise ning ringkonnakohtu poolt uue otsusega kergema karistuse mõistmise. Kolleegiumi leiab, et kahe karistust kergendava asjaoluga arvestamine annab aluse J.R-ile mõistetud karistusmäära leevendamiseks kuue kuu võrra. Uue otsusega tuleb seega teda karistada KarS § 199 lg 2 p 5,8,9 järgi 3 aastase vangistusega, mis seoses lühimenetlusega kuulub 1/3 võrra vähendamisele.

8.Süüdistatav toetas istungil taotlust kolme kannatanu kasuks väljamõistetud tsiviilhagi summa vähendamiseks. Selles osas kolleegium leiab, et apellandi taotlus rahuldamisele kuuluda ei saa ning maakohtu otsuse muutmiseks tsiviilhagide täies mahus väljamõistmise osas seaduslikud alused puuduvad.

Ringkonnakohus osutab, et 30. 06.2014 aastal koostatud süüdistusaktis on väga selgelt eraldi välja toodud kõikide kannatanute suhtes kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus. Süüdistusaktis märgitu vastab kannatanute poolt prokuratuurile esitatud hagiavaldustes äranäidatud kuriteoga tekitatud kahju suurusele ning esitatud tsiviilhagi summadele. Eelmenetluse istungil on süüdistatav väljendanud soovi asja lahendamiseks lühimenetluses ning on selle kohta esitanud ka kirjaliku avalduse(3kd. t.lk. 5). Kohtuistungil on menetluspooled kui ka kohus nõustunud asja lahendamisega lühimenetluses ning süüdistatavale on tema õigusi lühimenetluses ja selle olemust selgitatud. Samuti on maakohtu istungil prokurör avaldanud süüdistusakti ning süüdistatav on selgitanud, et süüdistus on temale arusaadav, on nõustunud kõikide esitatud tsiviilhagidega ega soovinud ütlusi anda. Harju Maakohtu kohtuistungi protokollist nähtub, et süüdistatav ei ole kannatanute poolt tsiviilhagide suuruse ning nende temalt väljamõistmisele vastu vaielnud ning on need täies mahus õigeks võtnud. Kirjeldatud olukorras on tegemist hagi õigeksvõtmisega TsMS § 440 tähenduses ning vastavalt osundatud paragrahvi lg-le 1 peab kohus sellisel juhul hagi rahuldama ning selliselt on maakohus ka toiminud. Kohtul puudusid selles osas teised käitumisalternatiivid. Tuleb märkida veel sedagi, et hagi õigeksvõtu korral võib kohus otsusest välja jätta nii kirjeldava kui ka põhjendava osa (TsMS § 440 lg 4) nii nagu on maakohus seaduslikult ka märkinud. Samuti on maakohus materiaalõiguse asjakohastele sätetele viidates põhjendanud tsiviilhagide rahuldamise seaduslikke aluseid. Eeltoodust tulenevalt kolleegium leiab, et süüdistatava taotlus tühistada kohtuotsus tsiviilhagide rahuldamise ja temalt väljamõistmise osas rahuldamisele ei kuulu.

9.Asjakohane on süüdistatava taotlus teha täpsustus kohtuotsuse sissejuhatavasse ossa seoses eksimusega Harju Maakohtu 18.06.2013 aasta otsusega tema süüdimõistmise ja karistamise osas KarS § 331 järgi. Tuvastatav on, et Harju Maakohtu ülaltoodud otsusega ( 2 kd. t.lk. 110-115) on J.R KarS § 331 järgi õigeks mõistetud. Maakohtu selline eksimus on võimalik ringkonnakohtu poolt parandada täpsustamise korras kuna ei mõjuta kuigivõrd otsuse sisu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, , § 338 p 4, § 340 lg 2 p 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 29. juuli 2014 aasta otsuse J.R-ile mõistetud karistuse osas ning mõistab uue otsusega süüdistatavale kergema karistuse. Samuti täpsustab maakohtu otsuse sissejuhatavat osa. Süüdistatava apellatsiooni rahuldab osaliselt.
10.J.R-ile osutas apellatsioonimenetluses õigusabi RÕS korras määratud kaitsja. Seega kuulub õigusabi osutamisega kaasnevad kulud hüvitamisele Eesti Advokatuuri 18.06.2013 aasta otsusega kinnitatud tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja määrade alusel. Kaitsja taotleb apellatsioonimenetluse ettevalmistamise eest 3 tunni ulatuses tasu hüvitamist kogusummas 100,00 eurot, kuid on eksinud hüvitamisele kuuluva summa osas, esitades 2,50 h eest tasu suuruseks 80.00 eurot. Tegelikkuses on Korra p 16 alusel kahe ja poole tunni eest ette nähtud 100,00 eurot. Kolleegium, leiab, et kaitsja poolt taotluses näidatud 3 tundi saab lugeda põhjendatuks ning teostatud menetlustoiminguid vajalikeks, mistõttu kuulub menetluseks ettevalmistumise eest hüvitamisele 120,00 eurot. Taotluses on kaitsja kohtuistungi toimumise ajana ära näidanud 1 tunni. Korra p 18 kohaselt tuleb lähtuda kohtuistungi protokollis äranäidatud istungi toimumise kestusest, mis käesolevas

asjas on protokolli kohaselt pool tundi. Seega kuulub selles osas kaitsjale hüvitamisele 20,00 eurot. Eeltoodust lähtuvalt kuulub kaitsjale hüvitamisele koos käibemaksuga 168.00 eurot nagu on kaitsja ka taotluses esitanud, kuid ringkonnakohtu poolt esitatud põhjendustel. KrMS § 185 lg 1 näeb ette, et kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse, kannab menetluskulud riik. Ringkonnakohus tühistas antud juhul maakohtu otsuse osaliselt, mistõttu jääb õigusabi osutamisega seotud kulutused summas 168,00 eurot riigi kanda.

Ivi Kesküla (allkirjastatud digitaalselt)

Meelika Aava Pavel Gontšarov (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20261-26-5824/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4582/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja