Kohtulahend

Viru Maakohus

Kriminaalasja number

1-12-11695

Kohtunik

Inna Kirsipuu

Taotlus

Jekaterina Kornilova taotlus temalt Viru Maakohtu 05.12.2012 kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaja edasilükkamiseks Jekaterina Kornilova isikukood 46411180251, elukoht: xxx

Süüdimõistetu

RESOLUTSIOON

KrMS § 432 lg 1 alusel kohus

M Ä Ä R A S:

Jätta rahuldamata Jekaterina Kornilova taotlus temalt Viru Maakohtu 05.12.2012 kohtuotsusega nr.1-12-11695 välja mõistetud menetluskulude (sundraha tasumata jääk 140 eurot) tasumise tähtaja edasilükkamiseks. Kohtumäärus edastada Jekaterina Kornilovale. Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Jekaterina Kornilova tunnistati süüdi Viru Maakohtu 05.12.2012 kohtuotsusega KarS § 424 järgi ning karistati vangistusega 3 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus 2 kuud 28 päeva. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Jekaterina Kornilova ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. Sama otsusega mõisteti Jekaterina Kornilova’lt välja menetluskuluna sundraha 200 eurot. KarS § 180 lg 3 alusel määrati kohtukulu tasumisele ositi kümne kuu jooksul, igakuisete maksetena 20 eurot. Esimene makse pidi süüdistataval olema tehtud ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 21.12.2012.

Jekaterina Kornilova esitas 07.10.2014 maakohtule avalduse, milles ta taotleb temalt Viru Maakohtu 05.12.2012 kohtuotsusega välja mõistetud sundraha jäägi 140 eurot tasumise ajatamist, kuna tal puudub kindel sissetulek. Avalduse kohaselt on süüdimõistetul võimalik maksta igakuiselt 10-15 eurot, sest suuremate osamaksete korral ei jää talle midagi alles. Vastavalt KrMS § 432 lg 1 lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata Vastavalt TMS § 45 võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Maakohus leiab, et Jekaterina Kornilova taotlus temalt Viru Maakohtu 05.12.2012 kohtuotsusega välja mõistetud sundraha jäägi 140 eurot tasumise tähtaja edasilükkamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Jekaterina Kornilova on tunnistatud süüdi mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kohtuotsusest nähtub, et kohus on isiku maksevõimet arvesse võttes välja mõistnud sundraha enam kui poole väiksemas mahus seaduses ette nähtud määrast ja sedagi võimaldanud tasuda kümne kuu jooksul. Sealjuures on riigi kanda jäänud kaitsjatasud 153,6 euro ulatuses ja 0,45 eurot toimiku paljundamise eest. Täitemenetlusregistrist nähtub, et süüdimõistetu suhtes on lisaks käesolevas asjas olevale nõudele, isiku vastu algatatud täitemenetlus kaheksa tsiviilasja suhtes. Kõikides täitemenetlustes on täiteasjad avatud enne käesolevas asjas tehtud kohtuotsust. Käesoleval juhul jääb kohtule arusaamatuks kuidas täitemenetluse peatamine, ajatamine või pikendamine muudab menetlusaluse isiku olukorda. Isik on väitnud, et tema ainukese sissetuleku, töövõimetuspensioni, tõttu ei ole tal ühes kuus rohkem kui 10-15 eurot maksta. Kohus selgitab, et vastavalt TMS § 131 lg 1 p 2 ei saa sissenõuet pöörata puudega inimese sotsiaaltoetusele. Ühtlasi ei arestita TMS § 132 lg 1 alusel sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Menetluskulude sissenõudmise ajatamine eesmärgiga kergendada süüdismõistetu poolt menetluskulude tasumist oleks ebaõiglane ühiskonna suhtes, kellel on ootuspärane õigus nõuda kurjategija poolt menetluskulude tasumist. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et menetluskulude sissenõudmise ajatamata või peatamata jätmine ohustaks põhjendamatult võlgniku või tema pere olukorda selliselt, et võlgniku olukord oleks ebaproportsionaalselt raskendatud võrreldes ühiskonna huviga nõuda kurjategijalt välja menetluskulud. Isik, kes paneb toime kuriteo, peab arvestama olukorraga, et süüdimõistmise korral peab ta hüvitama menetluskulud.