Kohtulahend

07.04.2011.a

-

08.04.2011.a, lõplikuks karistuseks loeti vangistus 1 kuu ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel ei pööratud karistust täitmisele, kui U.V ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseaeg algas 16.05.2011.a ja lõppes 15.11.2012.a. Väärteokorras karistatud korduvalt (kehtivaid karistusi 7). KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 08.04.2013.a, vabastatud 10.04.2013.a. KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 09.05.2013.a, vabastatud 10.05.2013.a. KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 03.08.2013.a, vabastatud 04.08.2013.a. KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 01.10.2013.a, vabastatud 02.10.2013.a. KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 22.11.2013.a, vabastatud 23.11.2013.a. KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 24.03.2014.a, vahistatud 26.03.2014.a. Alates 10.04.2013.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kehtivusega 10.04.2014.a Alates 10.05.2013.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kehtivusega 10.05.2014.a.

1-14-7093 Alates 02.10.2013.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kehtivusega 02.10.2014.a. Alates 23.11.2013.a kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, kehtivusega 23.11.2014.a. Juho-Enn Aule

Kaitsja

Juhindudes KarS § 83; KrMS § 175; 179; 180 lg 3; 237; 238; 311-313; 318; 319 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

Tunnistada U.V

KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud. Tunnistada U.V KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. Tunnistada U.V KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 2 (kaks) kuud. Tunnistada U.V KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks vangistus 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada U.V’ile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 3 (kolm) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.04.2013.a10.04.2013.a,

09.05.2013.a-10.05.2013.a,

03.08.2013.a-04.08.2013.a,

01.10.2013.a-

02.10.2013.a ja 22.11.2013.a-23.11.2013.a, so 11 (üksteist) päeva. Ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks lugeda 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 19 (üheksateist) päeva.

1-14-7093 U.V’ile mõistetud karistuse kandmise alguseks lugeda kinnipidamise päev ehk 24.03.2014.a. U.V’ile suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

Asitõendid 3 CD-plaati kõnesalvestustega, mis asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures – jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. Nuga, mis asub pakendatult kriminaalasja materjalide juures – konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel kui kuriteo toimepanemise vahend.

Menetluskulud U.V’ile välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riigituludesse isiku ekspertiisitasu 84,00 eurot (kaheksakümmend neli eurot); KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu Merike Allikmäe’le summas 216,00 eurot (kakssada kuusteist eurot). KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale Merike Allikmäe’le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 1,00 eurot (üks euro). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu Juho-Enn Aule’le summas 216,00 eurot (kakssada kuusteist eurot). KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale Juho-Enn Aule’le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 1,00 eurot (üks euro). KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 887,50 eurot (kaheksasada kaheksakümmend seitse eurot ja viiskümmend eurosenti).

1-14-7093

Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

ESITATUD SÜÜDISTUS

U.V ’i süüdistatakse KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, viibides 24.03.2014.a umbes kell 21:31 ajal Harjumaal Viimsi vallas XXXasuvas korteris, lõi XXX noaga ühe korra vastu vasakut kätt ja ühe korra vastu kaela, põhjustades kannatanule tugevat füüsilist valu ja elule ohtliku trauma kaelale ning 24.03.2014.a vaatlusprotokollis fikseeritud järgmised kehavigastused: side vasakul käel ja plaastrid kaela vasakul pool, samuti järgmised kehavigastused kiirabi 24.03.2014.a kaardil: randmel ja käel lahtine haav ning kaelal mitmes osas lahtine haav.

1-14-7093

Seega pani U.V toime, raske tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule, so. KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse U.V ’it KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises, peksmises, löömises või muus valu tekitanud kehalises väärkohtlemises, ja nimelt selles, et tema ajavahemikus 31.12.2013.a kuni 01.01.2014.a, viibides korteris aadressil: XXXTallinn, lõi XXX ühe korra noaga vastu kätt, tekitades kannatanule füüsilist valu. Samuti tema, 08.04.2013.a ajavahemikul kell 00.00-01.00, viibides korteris aadressil: XXX, Tallinn, tekitas tervisekahjustuse oma elukaaslasele, kannatanule XXX sellega, et lõi kannatanut kuus – kaheksa korda rusikatega vastu nägu, pärast mida haaras kannatanul juustest ja tirides nendest, lõi kannatanut peaga vastu seina, millega tekitas kannatanule tugevat füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Samuti tema, 01.10.2013.a kella 11.30 paiku, aadressil XXX, Uusküla küla, Jõelähtme vald, Harju maakond, lõi XXX kaks korda lahtise peopesaga vastu põske ja seejärel tiris kannatanut jõuga juustest niiviisi, et tõmbas tollel juuksesalgu välja, mille tagajärjel kannatanu tundis füüsilist valu. Oma tegevusega pani U.V toime teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamise löömisega ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, so. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti U.V, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi ning korduvalt karistatud varguse eest, viibides 09.05.2013.a kella 16.37 kaupluses aadressil: Vikerlase tn 23 Tallinn, ebaseadusliku omastamise eesmärgil, püüdis varastada Maxima Eesti OÜ kauplus Maxima’le kuuluvat kaupa - 1tk Viin „Katysha“ maksumusega 5.09 eurot, möödus kaupluses asuvast kassarivist ja jättis tahtlikult kauba eest tasumata, kuid mis jäi tema kavatsusest olenemata põhjustel lõpule viimata seoses kinnipidamisega turvatöötaja poolt. Samuti tema, 03.08.2013.a kella 21.00 paiku, viibides kaupluses aadressil: Mahtra tn 1 Tallinn, püüdis varastada ETK Jaekaubandus AS-ile Konsum kuuluvat kaupa - võttis riiulilt ühe konservi „Tursamaks„ maksumusega 2,59 eurot ja möödus kaupluses kassast ning jättis kauba

1-14-7093 eest tahtlikult tasumata summas 2.59 eurot, kuid kauplusest väljumisel oli peetud kinni turvatöötaja poolt. Seega, U.V varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toime panemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi. Samuti tema, juhtis 22.11.2013.a kell 11.20 mootorsõidukit Ford registrinumbriga XXX aadressil: Tallinnas Mahtra 50 juures, olles alkoholijoobeseisundis (alkomeetrilugem 1,33 mg/l, laiendmääramatusega 0,12 mg/l, mõõtetulemus 1,21 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1/Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1/Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega U.V juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, pannes toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1-14-7093 palus prokurör süüdi tunnistada U.V KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja karistada teda 5 aastase vangistusega. Süüdi tunnistada U.V KarS § 121 järgi ja karistada teda 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Süüdi tunnistada U.V KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi ja karistada teda 6 kuulise vangistusega. Süüdi tunnistada U.V KarS § 424 järgi ja karistada teda 1 aastase vangistusega. Vastavalt KarS § 64 lg 1 mõista kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista 5 aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks 3 aastat ja 10 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 09.05.2013.a10.05.2013.a, s.o 2 päeva; 03.08.2013.a-04.08.2013.a, s.o 2 päeva; 08.04.2013.a-10.04.2013.a, s.o 3 päeva; 01.10.2013.a-02.10.2013.a, s.o 2 päeva; 22.11.2013.a-23.11.2013.a, s.o 2 päeva, seega kokku 11 päeva, karistuse alguseks lugeda kinnipidamise päev 24.03.2014.a. Kannatanu Uku Värk lisas, et mingit vihavaenu tal süüdistatava suhtes hetkel ei ole. Samuti lisas kannatanu, et mingeid materiaalseid pretensioone seoses 24.03.2014.a episoodiga tal süüdistatava suhtes ei ole. Kaitsja küsimusele vastates tõdes kannatanu, et ta mõistis süüdistatavat, kui ta teda ründas. Süüdistatava küsimusele vastas kannatanu, et tema tervis on normaalne. Kannatanul Uku Värgil ei olnud võimaliku karistuse osas omapoolseid ettepanekuid. Kannatanu XXX lisas, et mingit vihavaenu tal süüdistatava suhtes hetkel ei ole. Kannatanu jäi oma ütluste juurde ning lisas, et mingeid pretensioone tal ei ole. Samuti märkis kannatanu, et ta mõistab süüdistatavat ja palus teda mitte rangelt karistada. Kannatanu leidis, et meesterahval ei ole normaalne naist peksta, kuid samas tunnistas ta ka enda süüd, kuna ta oleks võinud lahkuda pärast esimest korda. Kannatanu täpsustas, et süüdistatav lõikas jaanuarikuus tema kätt, kuid kuna ta oli purjus, siis ta ei mäleta seda. Prokuröri küsimusele vastates lisas kannatanu, et kuna tegemist oli vana-aasta õhtuga, siis sellepärast ta sooviski süüdistatavaga jääda. Kannatanul XXX ei olnud võimaliku karistuse osas omapoolseid ettepanekuid. Kaitsja leidis et, kvalifikatsioon on õige ning selles osas vastuväiteid ei ole. Samuti leidis kaitsja, et tõendid on lubatavad ning süüdistus põhjendatud. Kaitsja märkis, et antud kriminaalasi on küllaltki keeruline ja ebatavaline ning paragrahvid on tõsised. Samas märkis kaitsja, et olles tutvunud kriminaalasja materjalidega on selge, et kannatanute ja süüdistatava vahelised suhted olid keerulised. Kaitsja lisas, et kannatanu ei ole olnud korrektne oma käitumises, mis tõi ta kohtu ette, kus kannatanuks oli süüdistatav U.V . Kaitsja

1-14-7093 märkis, et antud asjaolu on tähtis, kuna siis on paremini mõistetav, miks selline raske kuritegu toime pandi. Kaitsja asus seisukohale, et kuritegu juhtus seoses suures koguses alkoholi pruukimisega. Eeluurimisel on U.V öelnud, et ta ei mäleta, mis täpselt juhtus, kuid on tunnistanud oma süüd ja selgitanud, et tegemist oli alkoholi suure pruukimisega. Samuti on kannatanu Hantsom rääkinud, et ta oleks pidanud teistmoodi käituma, kuid ka U.V oleks pidanud teisiti käituma, siis ei oleks midagi juhtunud. Kaitsja nõustus prokuröri seisukohaga, et arvestades situatsiooni ning kannatanute ja süüdistatava omavahelisi suhteid, ei oleks mõistlik väga ranget karistust määrata. Kaitsja leidis, et tema arvestuste järgi peaks karistuseks olema 3 aasta ja 4 kuud, mis oleks kaitsja arvates küllaldane, et U.V teeks omapoolsed järeldused. Kaitsja lisas, et kuna U.V näol on tegemist inimesega, kellel ei ole tervis täiesti korras, siis sellest tulenevalt taotles ta menetluskulude väljamõistmist ajatada maksimaalse aja peale.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab et U.V’i, süüd KarS § 118 lg 1 p 1, KarS § 121, KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ja KarS § 424 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises tõendavad järgmised kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid. U.V ’i süü KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist järgmiste tõenditega: Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatisega õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest, 10.04.2014.a kell 11:27 teostatud asitõendi vaatlusprotokolliga, kannatanu Uku Värk’i 25.03.2014.a ja 28.03.2014.a antud ütlustega, isiku 05.05.2014.a läbi viidud ekspertiisiaktiga nr 14E-PõI0087 koos fototabeliga, tunnistaja XXX25.03.2014.a antud ütlustega ja U.V ’i 25.03.2014.a antud ütlustega. U.V süü KarS § 121 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist järgmiste tõenditega: 06.01.2014.a tehtud suulise kuriteoteate protokolliga, IdaTallinna Keskhaigla epikriisiga XXX haigusjuhust, 06.01.2014.a teostatud isiku läbivaatuse protokolliga koos fototabeliga, kannatanu XXX 25.03.2014.a antud ütlustega, U.V’i 25.03.2014.a antud ütlustega, kannatanu XXX 08.04.2013.a, 10.05.2013.a, 01.10.2013.a ja 01.10.2013.a antud ütlustega, kannatanu suhtes 08.04.2013.a kell 21:40 läbi viidud isiku läbivaatuse protokolliga koos fototabeliga, kannatanu suhtes 01.10.2013.a kell 13:50 läbi viidud isiku läbivaatuse protokolliga koos fototabeliga, 30.08.2013.a kell 08:20 teostatud

1-14-7093 asitõendi vaatlusprotokolliga, 05.09.2013.a kell 12:07 teostatud asitõendi vaatlusprotokolliga, kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga ja U.V’i 09.04.2013.a ja 02.10.2013.a ütlustega. U.V süü KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist järgmiste tõenditega: tunnistaja XXX09.05.2013.a antud ütlustega, kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, U.V ’i 10.05.2013.a antud ütlustega, avaldusega, tunnistaja XXX03.08.2013.a antud ütlustega, kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, U.V ’i 04.08.2013.a antud ütlusega ja tsiviilhagi puudumist ja hüvitamist tõendavate dokumentidega. U.V süü KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist järgmiste tõenditega: tunnistaja XXX22.04.2013.a antud ütlustega, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, U.V ’i 23.11.2013.a antud ütlustega. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Raske tervisekahjustuse tekitamist, kui sellega on põhjustatud oht elule ehk KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist tõendavaid tõendeid: Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatis õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest (I kd lk 33); 10.04.2014.a kell 11:27 teostatud asitõendi vaatlusprotokoll (I kd 38-41), tõlge vene keelest (I kd lk 42-43); Kannatanu Uku Värk’i 25.03.2014.a ja 28.03.2014.a antud ütlused (I kd lk 58-60 ja 6164); Isiku 05.05.2014.a läbi viidud ekspertiisiakt koos fototabeliga, 14E-PõI0087 (I kd lk 67-72); Tunnistaja XXX25.03.2014.a antud ütlused (I kd lk 98-101), tõlge vene keelest (I kd lk 102); Kahtlustatav U.V’i 25.03.2014.a antud ütlused (I kd lk 112-114), tõlge vene keelest (I kd lk 115-116).

1-14-7093 Kehalist väärkohtlemist ehk KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist tõendavaid tõendeid: 31.12.2013.a episood 06.01.2014.a antud suulise kuriteoteate protokoll, (I kd lk 139-141), tõlge vene keelest (I kd lk 142); Ida-Tallinna Keskhaigla epikriis XXXhaigusjuhust (I kd lk 144); 06.01.2014.a teostatud isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (I kd lk 145-151); Kannatanu XXX25.03.2014.a antud ütlused (I kd lk 152-155), tõlge vene keelest (I kd lk 156-157); Kahtlustatav U.V’i 25.03.2014.a antud ütlused (I kd lk 166-169), tõlge vene keelest (I kd lk 170). 08.04.2013.a ja 01.10.2013.a episoodid Kannatanu XXX08.04.2013.a antud ütlused, (II kd lk 45-47), tõlge vene keelest (II kd lk 48); kannatanu XXX10.05.2013.a antud ütlused (II kd lk 51-54), tõlge vene keelest (II kd lk 55); kannatanu XXX01.10.2013.a antud ütlused (II kd lk 97-98), tõlge vene keelest (II kd lk 99); kannatanu XXX01.10.2013.a antud ütlused (II kd lk 101-103), tõlge vene keelest (II kd lk 104); Kannatanu suhtes 08.04.2013.a kell 21:40 läbi viidud isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (II kd lk 56-62); kannatanu suhtes 01.10.2013.a kell 13:50 läbi viidud isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (II kd lk 90-95); 30.08.2013.a kell 08:20 teostatud asitõendi vaatlusprotokoll (II kd lk 67-70), tõlge vene keelest (II kd lk 71-73); 05.09.2013.a kell 12:07 teostatud asitõendi vaatlusprotokoll (II kd lk 129-130), tõlge vene keelest (II kd lk 131-132). Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (II kd lk 112-113); Kahtlustatav U.V ’i 09.04.2013.a antud ütlused (II kd lk 82-85), tõlge vene keelest (II kd lk 86); kahtlustatav U.V’i 02.10.2013.a antud ütlused (II kd lk 134-137), tõlge vene keelest (II kd lk 138). Vargust, kui see on toime pandud süstemaatiliselt ehk KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist tõendavaid tõendeid:

1-14-7093

09.05.2013.a episood Tunnistaja XXX09.05.2013.a antud ütlused (II kd lk 6-7), tõlge vene keelest (II kd lk 8); Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (II kd lk 9-13); Kahtlustatav U.V’i 10.05.2013.a antud ütlused (II kd lk 14-15). 03.08.2013.a episood Avaldus (II kd lk 19); Tunnistaja XXX 03.08.2013.a antud ütlused (II kd lk 22-24), tõlge vene keelest (II kd lk 25); Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (II kd lk 28-31); Kahtlustatav U.V’i 04.08.2013.a antud ütlused, (II kd lk 32-34), tõlge vene keelest (II kd lk 35); Tsiviilhagi puudumist ja 2.59 euro hüvitamist tõendav dokument (II kd lk 39- 40).

Mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis ehk KarS § 424 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist tõendavaid tõendeid: Tunnistaja XXX22.04.2013.a antud ütlused (II kd lk 144-145); Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (II kd lk 147); Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (II kd lk 152-153). Kahtlustatav U.V’i 23.11.2013.a antud ütlused (II kd lk 158).

Antud tõendite ja kirjalike materjalide avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud, et U.V pani toime raske tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule, so. KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti U.V pani toime teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamise löömisega ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, so. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti U.V varem

1-14-7093 süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toime panemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Ning U.V juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, so pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus analüüsib järgmisena raske tervisekahjustuse tekitamist, kui sellega on põhjustatud oht elule episoodi: Kriminaalasjas

on

tõendina

avaldatud

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

teatis

õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest, millest nähtub, et XXX oli saabudes vasakul kaela poolel 10-12 cm pikkune lahtine haav veresoonte vigastusega ning vasaku labakäe lahtine haav. Tõendina on kohtulikul uurimisel avaldatud 10.04.2014.a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub häirekeskusesse tehtud kõne, et teavitada toimunud kuriteost. Nimelt nähtub protokollist, et meesterahvast on kaelast haavatud ning ta on kaotanud teadvuse. Samuti nähtub protokollist, et isikuks, kes lõikas oli U.V. Kannatanuna on oma ütlused 25.03.2014.a andnud Uku Värk. Ütlustest nähtub, et kannatanu viibis koos Dmitry ja XXX korteris, kus joodi viina ja mängiti kaarte. Ütluste kohaselt mingeid konflikte neil omavahel ei olnud. Ühel hetkel läks kannatanu kööki, kuhu talle järgnes Dmitry, kes hakkas teda milleski süüdistama. Kannatanu ütluste kohaselt oli Dmitry’l käes nuga ning ta hakkas sellega vehkima. Ühel hetkel märkas kannatanu, et ta käsi on katki ja verine. Seejärel lähenes Dmitry kannatanule, noaga kõri suunas. Peale seda kui kannatanu hakkas XXX appi hüüdma, lõikas Dmitry talle noaga kaela. XXXsaabudes ja peale tema karjuma hakkamist rahunes Dmitry maha ning lõpetas kannatanu ründamise. Hiljem antud ütluste kohaselt oli Dmitry ja XXX vahel konflikt, mis hiljem lahenes. Samuti nähtub, et Dmitry järgnes kannatanule kööki ja ilma sõnadeta võttis noa ja hakkas kannatanu poole suunduma. Kui Dmitry oli kannatanule kätte lõiganud, hakkas viimane püsti tõusma, kuid Dmitry lõikas talle seejärel ühe korra kaela. Ütluste kohaselt üritas ta XXX appi kutsuda, kuid tal ei olnud häält. Mõne ajapärast tuli kööki XXX ja peale seda mäletab kannatanu edasisi sündmusi väga halvasti. Tõendina on avaldatud ka 05.05.2014.a läbi viidud isiku ekspertiisiakt nr 14E-PõI0087 koos fototabeliga, millest nähtub, et XXX oli vasakul pool kaela ees-külgpinnal ülemises kolmandikus, lõuatsi keskjoonest 1,5 cm välisel ja alalõualuu servast 1,5 cm alla,

1-14-7093 roosakaspunane tihke, kohati kollakaspruuni koorikuga kaetud suurelaineline taha veidi alla kulgev haavaarm pikkusega ca 10-10,5 cm; armi tagumine ots asub vasaku kõrvalesta alumisest kinnituskohast 6,5 cm all ja 1,5 cm tagapool. Vasakul labakäel I ja II sõrme vahel ca 12 cm pikkune ja 11 üksikõmblusega suletud labakäe seljalt pöidla päkani ulatuv koorikutega kaetud haav. Ekspertiisiaktist nähtub, et välist kägiveeni vigastav lõikehaav vasakul pool kaelal põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse. Oluliseks tõendiks on kriminaalasjas ka tunnistaja XXX 25.03.2014.a antud ütlused, millest nähtub et XXX asuvasse korterisse tulid külla U.V ja XXX. Koos joodi alkoholi ja mängiti kaarte. Mingil hetkel läks XXX koju ära ning Dmitry jäi nende juurde edasi. Peale seda, kui tunnistaja ja kannatanu palusid Dmitry’l lahkuda, sai ta vihaseks ning korraldas armukadedusstseeni ja tunnistaja ning Dmitry vahel leidis aset konflikt. Mingil hetkel kustus kannatanu ära ja ei kuulnud mis tema ümber toimub. Ütluste kohaselt, kui ta ülesse tõusis oli väga vaikne, mis tundus talle imelik ja ta suundus kööki. Kööki jõudes nägi tunnistaja, et kannatanu istub lösakil tugitoolis ning tema kõrval on Dmitry, kes hoiab tal kaelast kinni. Ütluste kohaselt oli kannatanu üleni verine, samuti oli verine köögipõrand. Peale selle nägemist hakkas tunnistaja Dmitry peale karjuma ja küsima, mis juhtus. Selle peale vastas Dmitry, et ta hoiatas tunnistajat ja kannatanut, et ta tapab nad ära. Peale 112 helistamist palus Dmitry tunnistajal rahuneda, kuna viimane oli närviline ning lisas, et ta ei riivanud kannatanu kaelaarterit. Politsei saabumisel viidi kannatanu Mustamäe haiglasse ning tunnistaja ja Dmitry asjaolude väljaselgitamiseks politseijaoskonda. Seoses kannatanule raske tervisekahjustuse tekitamisega, kui sellega on põhjustatud oht elule on andnud U.V’i 25.03.2014.a oma ütlused. Nimelt ütluste kohaselt tekkis tal konflikt XXX ning nad vaidlesid kõvasti köögis. Süüdistatav lõi XXX ja seda nähes soovis kannatanu ilmselt XXX kaitsta ning süüdistatavat maha rahustada. Kannatanu hakkas süüdistatava ja XXX vahele astuma, mis ajas süüdistatav marru ning ta haaras laua pealt noa ning lõi vaikides noaga kannatanule ühe korra vastu kaela. Kannatanu hakkas ütluste kohaselt koheselt verd jooksma, mida süüdistatav üritas peatada. XXX helistas numbrile 112 ning peale kiirabi saabumist viidi kannatanu haiglasse. Süüdistatav ja XXX viidi asjaolude väljaselgitamiseks politseijaoskonda. Ütlustest nähtub, et süüdistatav kahetseb tehtud ja tunnistab täielikult oma süüd. Järgmisena analüüsib kohus kehalist väärkohtlemise episoode: 31.12.2013.a episood

1-14-7093

Tõendina on avaldatud 06.01.2014.a antud suulise kuriteoteate protokoll, millest nähtub et 31.12.2013.a kella 17 paiku tuli kannatanule tema elukaaslane Dmitry tööle vastu. Koos mindi poodi ja osteti kaks 0,5 liitrist viina. Seejärel mindi Dmitry poole, kus elab ka Dmitry ema, seal joodi ära üks viin, peale mida läks Dmitry magama. Ütluste kohaselt üritas kannatanu Dmitry’t kella 21:30 ajal äratada, et koos kuuse juurde minna. Dmitry tõusis ülesse ja hakkas kannatanu peale karjuma, et kannatanu on ta ära tüüdanud ning et ta ei lähe kuhugi. Seejärel võttis Dmitry laual olnud noa, haaras kannatanu vasakust käest kinni ja tõmbas noaga üle vasaku käe randme. Peale seda läks Dmitry tagasi magama. Kannatanu ütluste kohaselt hakkas ta riidesse panema ning üritas oma kätt salliga kinni siduda. Seda nägi Dmitry, kes tõi teisest toast niidi ja nõela. Jõudes tagasi küsis Dmitry kas kannatanu taluks, kui ta hakkaks haava kinni õmblema. Peale kannatanu nõusoleku saamist hakkas Dmitry ilma tuimestuse ja desinfitseerimiseta kannatanu haava kinni õmblema. Pärast haava kinni õmblemist läks Dmitry tagasi magama. Seejärel haaras kannatanu sama noa ja lõi Dmitry vasakusse jalga. Hommikul nägi Dmitry ema toas verd, ning kutsus kiirabi ja politsei. Kiirabi toimetas nii kannatanu kui ka Dmitry haiglasse. Ütluste kohaselt oli kannatanu käe olev haav juba mädanema hakanud. Ütlustest nähtub ka asjaolu, et Dmitry ema oli kogu aeg teises toas ning koos nendega ei istunud. Samuti on tõendina kohtulikul uurimisel avaldatud Ida-Tallinna Keskhaigla epikriis XXX haigusjuhust. Epikriisist nähtub, et kannatanul on lahtine küünarvarrehaav ja küünarvarre muude osade lahtine haav. Välispõhjus on rünne terava esemega. Samuti nähtub, et vasaku küünarvarre volaarsel poolel on ca. 6 cm pikkune lõikehaav, mis on kokku õmmeldud tavaliste niitidega. Haavaservad on punased. Antud tõend kinnitab kannatanu ütlusi, kuhu teda haavati ja ka seda et U.V õmbles oma tekitatud haava kannatanul ise kinni. Tõendiks on ka 06.01.2014.a teostatud isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, kust nähtub et vasak käsi on kannatanul sidemes. Oluliseks tõendiks on ka kannatanu XXX25.03.2014.a antud ütlused, millest nähtub et 31.12.2013.a kella 20 paiku oli kannatanu koos Dmitry’iga viimase korteris, kus elab ka Dmitry ema. Koos joodi alkoholi, ütluste kohaselt oli rahulik õhtu ning mingeid tülisid kannatanu ja Dmitry vahel ei olnud. Mingil hetkel heitis Dmitry magama ja kannatanu hakkas vaatama televiisorit. Kuskil kella 23:00 ajal hakkaks kannatanu Dmitry’t üles ajama, et koos Mustakivi kaubanduskeskuse juures oleva kuuse alla minna. Dmitry hakkas kannatanu peale karjuma ning teda solvama. Selle pinnalt tekkis kannatanu ja Dmitry vahel tüli. Ütluste kohaselt haaras Dmitry tüli käigus noa ja lõi kannatanule ühe korra vastu vasakut kätt kuni küünarnukini. Peale seda soovis kannatanu ära minna, kuna käest hakkas tugevasti verd jooksma, kuid Dmitry palus

1-14-7093 tal edasi jääda. Kuna verd jooksis tugevasti edasi, siis läks Dmitry teisest toast niiti ja nõela tooma, et kannatanu haav ise kinni õmmelda. Kuna kannatanu oli sellega nõus, õmbes Dmitry haava ise kinni. Samuti nähtub ütlustest, et kannatanu soovides Dmitry’le kätte maksta võttis hiljem sama noa ja haavas Dmitry’t tema vasakusse jalga. Hommikul saabus Dmitry ema, kes nähes verd kutsus hiljem välja kiirabi. Pärast kiirabi ja politsei saabumist viidi kannatanu ja Dmitry Ravi tn 18 asuvasse keskhaiglasse. Oma poolsed ütlused seoses kannatanu kehalise väärkohtlemisega on andnud 25.03.2014.a ka U.V, millest nähtub et süüdistatav võttis tavalise niidi ja õmbles kannatanu haava ise kinni. Samuti nähtub ütlustest, mis asjaoludel konflikt kannatanu ja süüdistatava vahel tekkis. 08.04.2013.a ja 01.10.2013.a episoodid Oluliseks tõendiks on ka kannatanu XXX 08.04.2013.a antud ütlused, millest nähtub et 08.04.2013.a peale keskööd hakkas Dmitry süüdistama kannatanut, et viimane peitis ära pudeli viina. Dmitry vihastas ja hakkas kannatanut peksma rusikatega vastu nägu. Seejärel hakkas Dmitry kätega tirima kannatanu juustest ning lõi kannatanut peaga vastu seina. Ütluste kohaselt peatas kannatanu peksmise nendega samas korteris viibinud XXX, kes ütles Dmitry’le, et ta lõpetaks kannatanu peksmise. Peale seda lõpetas Dmitry kannatanu peksmise. Kannatanu heitis pikali ning jäi magama. Tõustes üles suundus kannatanu vannituppa ning nägi, et tema näol on veri ning paremat silma ei saa avada. Hommikul kella 11:00 või 12:00 ajal palus kannatanu kutsuda endale kiirabi, kuna tal hakkas iiveldama ja pea ringi käima. Sellepeale hakkas Dmitry kannatanu peale uuesti karjuma. Kannatanu palus, et XXX

saadaks ta koju. Samuti nähtub

ütlustest, et kannatanu kutsus endale ise kiirabi korterist nr 108. Uuest on kannatanu XXX 10.05.2013.a andnud omapoolsed ütlused, millest nähtub et olles 08.04.2013.a XXX asuvas korteris, kus viibisid ka XXX, XXX ja U.V, joodi koos alkoholi. Kuskil kella 23:00 paiku läks kannatanu magama ning ärkas selle peale, et U.V peksis teda vastu pead. Samuti peksis Dmitry kannatanut käelabadega vastu nägu. Löömise ajal küsis Dmitry, kuhu kannatanu peitis viina. Seejärel haaras Dmitry kannatanu juustest ja lõi kannatanu pead vastu seina. Ütluste kohaselt tekkisid kannatanu kehale ja käele hematoomid, kui ta üritas Dmitry käes lahti rabeleda. Kui kannatanu hakkas karjuma „politsei“, siis lõpetas Dmitry kannatanu peksmise. Vastavalt ütlustele olid löökide tagajärjel kannatanu näol ja mõlema silma all suured hematoomid.

1-14-7093 Samuti on kannatanu XXX01.10.2013.a antud ütluseid, millest nähtub et 01.10.2013.a lõi kannatanu elukaaslane U.V teda kaks korda peopesaga vastu nägu, tiris juustest nii, et tõmbas pea kuklaosast osa juukseid välja ning tekitas oma tegevusega kannatanule füüsilist valu. Ning uuesti kuriteo asjaolude seisukohalt on kannatanu XXX01.10.2013.a andnud ütluseid. Ütlustest nähtub, et olles 01.10.2013.a külas Jõelähtme vallas, viibis seal muuhulgas ka XXX . Koos XXX ’iga oldi ühes toas ja XXX embas nalja viluks kannatanut. Seda nägi U.V , kes vihastas selle peale ning tiris XXX’i kannatanu juurest eemale. XXX väljus peale seda toast ning U.V jäi kannatanuga kahekesi tuppa. Seejärel lõi U.V kannatanut kaks korda lahtise peopesaga vastu põske ning haaras kannatanul juustest kinni ja tõmbas ühe juuksesalgu kannatanu peast välja. Samuti nähtub, et kannatanu soovides helistada politseisse, kuid teadmata oma täpset asukohta küsis ühe mööduva naisterahva käest täpsemat aadressi. Tõendiks on ka kannatanu suhtes 08.04.2013.a kell 21:40 läbi viidud isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, millest nähtub et kannatanul on verevalumid vasaku ja parema silma piirkonnas. Verevalum vasaku käe sisepoolel, vasaku käe randmel. Paremal küünarnukil on marrastus, verevalumid kehal, vasaku külje piirkonnas. Kannatanu suhtes 01.10.2013.a kell 13:50 läbi viidud isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, millest nähtub et nähtavad vigastused puuduvad. Samas on protokollist nähtav, et kannatanul on puudu üks juuksesalk peast. Samuti

on

tõendina

avaldatud

30.08.2013.a

kell

08:20

teostatud

asitõendi

vaatlusprotokoll, millest nähtub et kannatanut peksis U.V . Kannatanul on ajupõrutus ja kogu sein ning linad on verised. Samuti nähtub et kannatanul on vaja politseid, et viimane pildistaks peksmisjälgi ning fikseeriks verejälgede asukoha. Protokolli kohaselt on kannatanul osa juukseid välja rebitud. Protokollist nähtub ka asjaolu, et kannatanu helistab politseisse korterist nr 108. 05.09.2013.a kell 12:07 teostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et mööduvalt naisterahvalt saab politsei täpse aadressi kuhu peab tulema. Protokollist nähtub, et kannatanut tiriti juustest, löödi vastu nägu. Lööjaks oli U.V. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub et U.V peeti kinni 01.10.2013.a kell 12:47 Jõelähtme vallas, Uusküla külas, XXX. Oma poolsed ütlused seoses kannatanu kehalise väärkohtlemisega on andnud 09.04.2013.a ka U.V, millest nähtub et süüdistatav mäletab, et kannatanu peitis ära viina pudeli. Antud asjaolu vihastas süüdistatavat ja tema ning kannatanu hakkasid tülitsema.

1-14-7093 Ütluste kohaselt hammustas tüli käigus kannatanu süüdistatavat paremast käest, mis vihastas süüdistatavat veelgi. Seejärel lõi süüdistatav kannatanut mitu korda lahtise käelabaga kas vastu pead või vastu nägu. Vastavalt antud ütlustele kahetseb süüdistatav toime pandud kuritegu siiralt. Kahtlustatav U.V ’i 02.10.2013.a antud ütlused, millest nähtub, et süüdistatav lõi kannatanut kaks korda peopesaga vastu põske. Süüdistatava ütluste kohaselt nägi ta kuidas XXX võttis kannatanult talje ümbert kinni ja see vihastas teda. Süüdistatav sai selle peale vihaseks ja andis kannatanule kaks kõrvakiilu. Pärast tiris süüdistatav kannatanut juustest. Ütluste kohaselt süüdistatav kahetseb toime pandud kuritegu siiralt. Järgmisena analüüsib kohus vargusega kui see on toime pandud süstemaatiliselt episoode: 09.05.2013.a episood Oluliseks tõendiks on tunnistaja XXX 09.05.2013.a antud ütlused, millest nähtub, et 09.05.2013.a võttis isik pudeli viina Vikerlase 23 asuvast Maxima kauplusest, mille eest ta ei maksnud. Ütluste kohaselt oli meesterahval seljas spordikostüüm. Kassaliinidest möödus isik kell 16:37. Samuti nähtub, et sündmusest on olemas ka videosalvestus. Tõendina on avaldatud ka kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et isik peeti kinni 09.05.2013.a kell 17:30 kaupluses „Maxima“ aadressil Vikerlase 23, Tallinn. Samuti on omapoolsed ütlused seoses varguse toimepanemisega andnud 10.05.2013.a U.V , millest nähtub et olles kaupluses Maxima, pani süüdistatav müügisaalis ostukorvi keefiri, peale mida tekkis tal idee varastada alkoholi. Isik suundus alkoholiosakonda, võttis riiulilt pudeli viina „Katusha“ ja pani selle jope põue. Pärast seda suundus süüdistatav kassade juurde, kus maksis ainult keefiri eest ning jättis tahtlikult tasumata viina eest. Möödudes kassarivist peeti süüdistatav kinni turvatöötaja poolt. 03.08.2013.a episood Tõendina on kohtulikul uurimisel avaldatud avaldus, millest nähtub, et 03.08.2013.a kell 21:36 pandi toime Mustakivi Konsumis õigusvastane tegu. Nimelt avastati isiku juurest ETK Jaekaubandus AS’ile kuuluv Konserv „Tursamaks“ maksumusega 2,59 eurot. Avaldusest nähtub, et varastatud kaup on rikutud.

1-14-7093 Oluliseks tõendiks on ka tunnistaja XXX03.08.2013.a antud ütlused, millest nähtub, et 03.08.2013.a nägi tunnistaja toiduainete osakonnas kamuflaaž pükstes ja hallis T-särgis meesterahvast. Meesterahvas võttis 21:31 kalaosakonnast konservid ja pani need kotti. Isik suundus kassase ja möödus kassa turvaväravast kauba eest tasumata kell 21:36. Meesterahva kinnipidamisel võttis ta kottist välja tursamaksa (konservi), mille ümbrise ta oli ära tõmmanud ja maha visanud. Ütluste kohaselt oli kaup rikutud, kauba maksumus oli 2,59 eurot. Samuti on avaldatud kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub et isik peeti kinni 03.08.2013.a kell 23:34 aadressil Mahtra 1, Tallinn. Omapoolsed ütlused seoses varguse toimepanemisega on andnud 04.08.2013.a ka U.V , millest nähtub et süüdistatav läks poodi, kust võttis riiulilt saia ja purgi turska. Purgi turska pani süüdistatav kotti. Siis suundus isik kassasse, kus maksis saia eest, kuid konservide eest ei tasunud. Seejärel pidas turvatöötaja süüdistatava kinni. Ütluste kohaselt süüdistatav kahetseb tehtud. Tsiviilhagi puudumist ja 2.59 euro hüvitamist tõendav dokument, millest nähtub et süüdistatav on Mustakivi Konsumile tasunud 06.08.2013.a varastatud kaupa maksumuse 2,59 eurot. Kohus analüüsib järgmisena mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis episoodi: Kohtulikul uurimisel on avaldatud tunnistaja XXX 22.04.2013.a antud ütlused, millest nähtub et 22.11.2013.a kell 11:20 peatati Mahtra 50 juures sõiduk Ford Escort, mis oli just sõitu alustanud. Juhiks osutus U.V , kelle suust oli tunda tugevat alkoholi lõhna. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 1,21 mg/l. Samuti puudus isikul vastava mootorsõiduki juhtimisõigus. Oluliseks tõendiks on ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, millest nähtub, et lõplikuks tulemiks saadi 1,33 mg/l, laiendmääratus oli 0,12 mg/l, seega lõplikuks tulemiks loeti 1,21 mg/l kohta. Samuti nähtub, et mõõtmine teostati DRÄGER ALCOTEST 7110 EST alkomeetriga, mille seerianumber on ARDM-0069 ning taatlustunnistuse number TTRC-1300109. Järgmine hooldus alkomeetril on vastavalt protokollile detsember 2013. Avaldatud on tõendina ka kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et isik peeti kinni 22.11.2013.a kell 11:00 aadressil Tallinnas Mahtra 50 juures. Samuti on omapoolsed ütlused seoses mootorsõiduki joobes juhtimisega andnud ka 23.11.2013.a U.V, millest nähtub et ta tunnistab toime pandud tegu ning kahetseb seda puhtsüdamlikult.

1-14-7093 Kohus asub seisukohale, et U.V on kohtus end esitatud süüdistustes süüdi tunnistanud ja tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega ning U.V süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud, st et U.V pani kavatsetult toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule. Antud kuriteoga rünnatakse inimese tervist. Tervis on üks tähtsamaid individuaalseid õigushüvesid, mille õiguskaitse tuleneb PS § 28. Tervis on inimese kehalise ja vaimse heaolu seisund. Kehaline heaolu on organismi korrasolek, so. seisund, milles kõik koed ja elundid on terviklikud ja funktsioneerivad häireteta. KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu moodustab raske tervisekahjustuse tekitamine. Tervisekahjustus on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, st tervise taastamine eeldab sel puhul meditsiinilist sekkumist. Raske on tervisekahjustus, mis vastab KarS § 118 tunnustele. Tekitamine on samatähenduslik mõistega põhjustamine. Tegu, millega raske tervisekahjustus tekitati, kvalifitseerimisel tähtsust ei oma, kuna tegemist on suvalise teokirjelduse koosseisuga. Oluline on vaid see, et süüdlase tegevus või tegevusetus oleks tagajärjega põhjuslikult seotud. Antud koosseis näeb tagajärjena ette kindlatele

tunnustele

vastava

tervisekahjustuse.

Oht

elule

on

põhjustatud

sellise

tervisekahjustusega, millesse inimene ilma meditsiinilise abita sureks. Oht kannatanu elule peab tulenema otseselt tekitatud tervisekahjustuse iseloomust, st. tegemist peab olema eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisega. Eluohtlikud on eelkõige elutähtsate organite vigastused, samuti kehavigastused, millega kaasneb suur verekaotus. Kohus on seisukohal, et kannatanule tekitatud tervisekahjustused olid eluohtlikud ja ilma õigeaegse arstiabita oleks kannatanu surm vältimatult saabunud. Ainult tänu tunnistaja XXX poolt tehtud kõnele häirekeskusesse, saabus abi ja kannatanu elu suudeti päästa. Kohus märgib, et ekspertiisiaktis on täheldatud, et välist kägiveeni vigastav lõikehaav vasakul pool kaelal põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse. Kohus on seisukohale, et U.V ’i tegevuse tagajärjel tekitati kannatanule raske tervisekahjustus, millega põhjustati ohtu elule. Kohus leiab, et välist kägiveeni vigastav lõikehaav vasakul pool kaelal põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse. Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et isik pidi teadma, et rünnates kannatanu

1-14-7093 kaela noaga on suur tõenäosus, et kannatanu unearter või kägiveen saavad vigastada ja inimene võib verekaotuse tagajärjel surra. Samuti on U.V toime pannud teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamise löömisega ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu – tervise kahjustamine ning valu põhjustavat kehalist väärkohtlemist. Tervisekahjustamine on iga tegu, mis võib põhjustada kehalise tervisekahjustuse. Oluline on, et tegu oma olemuselt oleks selline, mis suudab tekitada kehalise tervisekahjustuse. Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimvahelistes suhetes aktsepteeritav, kuid mis olemuselt ei ole selline, mis võiks põhjustada tervisekahjustuse. Löömine ja peksmine on näited sellistest kohtlemistest, siia kuuluvad ka käte väänamine, juustest kiskumine, nõelaga torkimine jne. Kohus märgib, et kuigi U.V ei tunnista ennast 01.01.2014.a episoodis süüdi, on tema süü leidnud tõendamist kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohus ei pea tõenäoliseks, et kannatanu oleks ise suutnud tekitada endale küünarvarrele lõikehaava. Kuna ütlustest nähtub, et koos joodi alkoholi, siis on kohtu hinnangul usutav, et süüdistatav U.V ei mäleta kannatanu käe löömist noaga. Subjektiivsest küljest eeldab antud kehalise väärkohtlemise koosseis tahtlust, koosseis on täidetud ka siis, kui isik tegutseb kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et U.V pani KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime kavatsetult, kuna ta seadis eesmärgiks süüteo koosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub või pidi seda võimalikuks pidama. U.V kavatsetud käitumisele annab kinnitust ka asjaolu, et ta otsustas korduvalt lüüa oma elukaaslast, samuti asjaolu, et kui kannatanu proovis ühel korral helistada politseisse, siis haaras süüdistatav tema käest telefoni ja lõi selle vastu maapinda katki. Samuti on U.V varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toime panemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. KarS § 199 lg 2 p 9 objektiivne koosseis kujutab endast võõra vallasasja äravõtmist. Varguse ründeobjektiks on asi, mille näol on tegemist füüsilise ehk kehalise esemega. Kehalise eseme all tuleb mõista midagi sellist, mida saab käega katsuda ja sellisel viisil ka ära võtta, hõivata. Antud kriminaalasjas oli selleks kannatanutele kuulunud 0,5 liitrine pudel viina „Katysha“ ja konserv „Tursamaks“. Asja

1-14-7093 äravõtmise ehk hõivamise all mõistetakse siinkohal võõra valduse lõpetamist, uue valduse kehtestamist ja valduse ülekandumist, mis seisneb valduse murdmises ehk valduse üleminekus senise valdaja nõusolekuta. Vargus on avalik siis, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb juba vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks sellele näitab asja ebaseadusliku omastamise eesmärk subjektiivse koosseisutunnusena kavatsetust asja äravõtmise suhtes. Kohus leiab, et U.V pani KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod toime kavatsetult. U.V seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastavate asjaolude teostamise ja teadis, et need saabuvad või vähemalt pidas nende saabumist võimalikuks. See, et süütegu jäi tema kavatsusest olenemata põhjustel lõpule viimati oli seotud tema turvatöötaja poolt kinnipidamisega. Kohus leiab, et kuritegu on toime pandud tahtlikult, sest süüdistatav otsustas mööduda kassadest, teades, et ta ei ole tasunud varastatud kogu tema valduses oleva kauba eest. Samuti leiab kohus, et U.V pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Antud sättega kaitstavaks õigushüveks on liiklusohutus mootorsõidukite liikluses. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on liikluses alati ohtlik, isegi siis, kui sellega ei põhjustata raskeid tagajärgi. Objektiivsed tunnused seisnevad joobeseisundis isiku poolt mootorsõiduki juhtimises samasuguse teo eest varem kohaldatud karistuse kehtimise ajal. Joobeseisundi all mõeldakse siinkohal nii alkoholi- kui ka narkootikumijoovet.

Süüteo

subjektiks saav olla vaid erilise isikutunnusega isik: a) isik, kellel on kehtiv väärteokaristus sellise teo eest b) isik, kellel on kehtiv kriminaalkaristus sellise teo eest. Kuriteo eest kohaldatud karistuse kustumise tähtaeg sõltub süüdlasele mõistetud karistusliigist: a) kui karistuseks on mõistetud rahaline karistus, siis kustub karistus, kui selle täitmisest on möödunud kolm aastat b) kui isikut on karistatud kuni kolmeaastase vangistusega, siis loetakse karistus kustunuks, kui selle täitmisest on möödunud viis aastat. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süütegu tahtlust. Seejuures eeldab tahtlus ka isiku teadlikkust enda varasemast karistamisest samasuguse väärteo või kuriteo eest. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. U.V on varasemalt korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, viimati

1-14-7093 17.07.2007.a, antud kuritegu ei ole aegunud, kuna selle eest mõistetud rahatrahv ei ole tasutud, seega karistust ei ole täidetud. Kohus on seisukohal, et U.V pidi olema teadlik, et tal on samalaadne kehtiv karistus ja ometi otsustas ta uuesti istuda teadlikult mootorsõiduki rooli, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi. Kohus asub seisukohale, et U.V’ile esitatud süüdistused on õigesti kvalifitseeritud, ta on süüvõimeline ja teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Vastavalt toime pandud kuritegudele tuleb U.V’i karistada.

KARISTUS

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada neid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise alus tuleneb KarS §-st 56, kuid mõistetavalt tuleb karistuse kohaldamisel järgida karistusseadustiku IV peatüki esimese jao kõigis paragrahvides sätestatut. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Seega ei tohi hakata karistuse liigi ja määra valikul konkreetse teo asemel hindama hoopis süüdistatava varasemat elukäiku ning tema isikuomadusi üldises plaanis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.02.2007.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p 14). KrMS § 14 tuleneb kohtumenetluse võistlevuse põhimõte, mille kohaselt täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Erinevalt uurimispõhimõttele rajanevast kriminaalmenetlusest vastutab võistlevas menetluses süüdistuse ja seda toetavate tõendite esitamise eest prokurör. Kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse tegemises. Kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ning lahendab selle küsimuse vastavalt seadustele ja siseveendumusele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.02.2008.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-07, p 6.1). Süüdistataval U.V on varasemalt karistatud kriminaalkorras. U.V’il on 2 (kaks) kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati teda 16.05.2011.a Harju Maakohtu poolt

1-14-7093 KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemise eest vangistusega 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra. Karistuseks mõistati vangistus 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvatati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.04.-08.04.2011.a, lõplikuks karistuseks loeti vangistus 1 kuu ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 kohaselt ei pööratud karistust täitmisele, kui U.V ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseaeg algas 16.05.2011.a ja lõppes 15.11.2012.a. Samuti on isikut karistatud KarS 424 järgi, nimelt 17.07.2007.a rahatrahviga 465,28 eurot, mis on isikul siiamaani tasumata. Isikut on korduvalt karistatud ka väärteokorras, nimelt on tal 7 (seitse) kehtivat väärteokaristust. U.V on käesolevas kriminaalasjas pannud toime ühe esimese astme kuriteo ja kolm teise astme kuritegu. Karistust kergendavateks asjaoludeks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes saab KarS § 118 lg 1 p 1 tunnustega kuriteo toimepanemises süü ülestunnistamisele ilmumine ja puhtsüdamlikku kahetsus. KarS § 57 lg 1 p 1 mõttes saab KarS § 121 tunnustega kuriteo 31.12.2013.a toimepanemises lugeda abi andmist kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist. Samuti on kohtu hinnangul süüd kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega, sh võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 7). Kuna U.V on varasemalt karistatud kriminaalkorras, mis on teda iseloomustava asjaoluna kohtule ka teada, tuleb karistuse mõistmisel lähtuda eelkõige isiku süüst, kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, võimalusega mõjutada U.V ’i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitse huvidega. Kohus on seisukohal, et U.V ’i ei ole mõttekas ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuna see ei kannaks oma eesmärke. Rahaline karistus on vastavalt toimiku materjalidele välistatud ka sellepärast, et U.V ei tööta. Lisaks kuulub U.V ’ilt väljamõistmisele ka menetluskulud. Kohus märgib, et U.V’i poolt toime pandud kuritegudest näeb KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu karistusena ette ainult vangistuse.

1-14-7093 Karistuse mõistmisel U.V’ile peab kohus arvestama kohaldatava karistuse üld- ja eripreventiivset mõju. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus selgitama välja, kas isik on üldsegi asenduskaristuseks sobilik. Asjaolud, mis on seotud isikuga võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist. Kohus märgib, et kuna mõistetud karistus on pikem kui kaheaastane vangistus, mis on KarS § 69 lg 1 alusel üheks üldkasuliku töö kohaldamise eelduseks ei saa kohus üldse kaaluda mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohus on seisukohal, et U.V ei ole sobilik isik, kelle suhtes oleks võimalik rakendada KarS § 69 sätteid. KarS § 118 lg 1 p 1 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 199 lg 2 p 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seadusandja on KarS § 424 ja KarS § 121 sanktsiooni keskmise määrana näinud ette 1,5 aastat vangistust. KarS 199 lg 2 p 9 sanktsiooni keskmise määrana on seadusandja näinud ette 2,5 aastat vangistust. KarS § 118 lg 1 p 1 sanktsiooni keskmise määrana on seadusandja näinud ette 8 aastat vangistust. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17.05.2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Kohus on seisukohal, et U.V ’i on võimalik karistada vangistusega toime pandud kuritegude eest alla sanktsiooni keskmise määra ning seda põhjendusel, et U.V kahetseb toime pandud kuritegusid puhtsüdamlikult. Samuti on karistust kergendavateks asjaoludeks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes saab KarS § 118 lg 1 p 1 tunnustega kuriteo toimepanemises süü ülestunnistamisele ilmumine ja puhtsüdamlik kahetsus ning KarS § 57 lg 1 p 1 mõttes saab KarS § 121 tunnustega kuriteo 31.12.2013.a toimepanemises lugeda abi andmist kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist. Eelpool toodud arvestades asub kohus seisukohale, et U.V tuleb tunnistada KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud. U.V KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. U.V KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 2 (kaks) kuud U.V

KarS § 424 järgi

1-14-7093 kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks vangistus 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada U.V’ile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 3 (kolm) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses

viibitud

aeg

2013.a-10.04.2013.a,

09.05.2013.a-10.05.2013.a,

03.08.2013.a-04.08.2013.a, 01.10.2013.a-02.10.2013.a ja 22.11.2013.a-23.11.2013.a, so 11 (üksteist) päeva. Ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks lugeda 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 19 (üheksateist) päeva. U.V ’ile mõistetud karistuse kandmise alguseks lugeda kinni pidamise päev ehk 24.03.2014.a. U.V ’ile suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Riigikohus on asunud seisukohale, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik võivad olla aluseks karistuse kandmisest tingimus vabastamise vaagimiseks. Vähemalt üheks selliseks iseloomustavaks asjaoluks peab olema märkimisväärne eripära (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.02.2007.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p 16, 17). Karistusest tingimisi vabastamine KarS §-de 73 ja 74 alusel ei ole iseseisev karistusliik,

vaid

see

on

kuriteo

eest

mõistetud

põhikaristuse

üks

võimalikest

individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 8). Kohus on seisukohal, et U.V ’il suhtes ei ole võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid. U.V ’ile on toime pannud esimese astme kuriteo, so raske tervisekahjustuse tekitamine, millega põhjustati oht elule. Kriminaalasja materjalidest, tunnistaja ütlustest ning U.V’i enda poolt antud ütlustest nähtub, et kuritegude toimepanemine toimus siis, kui ta oli alkoholi joobes ning ta ei ole kuskilt abi saanud oma alkoholiprobleemi suhtes. Kohus leiab, et vabaduses olles ei suudaks süüdistatav hoiduda alkoholi tarvitamisest ja selle tulemusena on suur tõenäosus, et ta paneb

1-14-7093 toime jälle mõne uue kuriteo. Seega puudub kohtul usaldus, et vabaduses olles suudaks U.V hoiduda uute kuritegude toime panemisest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et vangistuse osalise täitmisele pööramise mõte seisneb šokiefektis, mis tekitatakse süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vangistusasutusse ja millega antakse isikule tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes. Nimetatud efekti pole aga võimalik saavutada pikemaajalise (enam kui mõnekuulise) vangistusega, sest selle aja jooksul isik kohandub vangistusega. Seega taotletakse nn šokivangistusega eripreventiivset eesmärki isiku suhtes, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.04.2005.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-21-05, p 5). Kohtu hinnangul on võimalik saavutada šokivangistuse efekt juhul, kui isik ei ole viibinud kriminaalmenetluse raames vahi alla ning kohesele kandmisele kuuluv vangistus pööratakse täitmisele viivitamatult peale mõistmist. Lähtuvalt sellest seisukohast ei ole U.V näol tegemist isikuga, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada šokivangistust, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. U.V on olnud vahi all alates 24.03.2014.a, so üle kuue kuu, seega ei annaks šokivangistust kohaldamine kohtu hinnangul soovitud tulemust. Kohus märgib, kuna U.V’i on karistatud korduvalt kriminaalkorras, ei ole ta oma tegude ega kantud karistuste põhjal teinud mingeid järeldusi ning teda saab karistada ainult reaalse vangistusega. Neil motiividel pole õigustatud U.V ’i ootus, et uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem või samalaadne kohtlemine.

ASITÕENDID

Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks 3 CD plaati kõnesalvestusega ja nuga. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KarS § 83 lg 1 lubab kohtul konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Antud seisukohta on väljendanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 29. mai 2013.a otsuses nr 3-1-1-51-13, p 10. Eelpool toodu alusel asub kohus seisukohale, et 3 CD plaat kõnesalvestusega, mis asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures, tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaaltoimiku

1-14-7093 materjalide juurde. Nuga tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja peale kohtuotsuse jõustumist, kui kuriteo toimepanemise vahend, hävitada

MENETLUKULUD

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riigituludesse isiku ekspertiisitasu 84,00 eurot (kaheksakümmend neli eurot). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu Merike Allikmäe’le summas 216,00 eurot (kakssada kuusteist eurot). KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale Merike Allikmäe’le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 1,00 eurot (üks euro). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu Juho-Enn Aule’le summas 216,00 eurot (kakssada kuusteist eurot). KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale Juho-Enn Aule’le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 1,00 eurot (üks euro). KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 887,50 eurot (kaheksasada kaheksakümmend seitse eurot ja viiskümmend eurosenti). Samas peab kohus põhjendatuks menetluskulude osas kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid (arvestades U.V’i varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid) ning määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi, so. väljamõistetud menetluskulud kuuluvad hüvitamisele ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul. Kohus arvestab siinkohal asjaoludega, et kinnipidamisasutuses on kohtuotsuse täitmine menetluskulusid puudutavas osas süüdistatavatel U.V ’il raskendatud, kuna kinnipidamisasutuses viibiva süüdimõistetu töötamise võimalus on piiratud. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus välistada, et süüdistatavatel osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (RKKK 3-1-1-105-12 p. 7). Kohus lisab, et tulenevalt VangS §-st 37 on kinnipeetav kohustatud töötama. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole kohustatud töötama: 1) üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; 2) üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav; 3) kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ning 4) kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Käesolevas asjas VangS § 37 lg. 2 sätestatud asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Violetta Kõvask

1-14-7093 Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.