Tartu Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg
13. oktoober 2014
Kriminaalasja number
1-14-1408
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Paavo Randma, Aarne Sarjas
Kohtuistungi sekretär
Liina Tulit
Kriminaalasi
Raik Vürst süüdistuses KarS § 424 järgi üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 30. mai 2014 otsus
Apellatsiooni esitaja
vandeadvokaat Anu Pärtel
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Silva Rood
Süüdistatav
Raik Vürst (isikukood XXX), Eesti Vabariigi kodanik, ei tööta, kriminaalkorras karistamata. Elukoht: XXX
Kaitsja
vandeadvokaat Anu Pärtel
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
8. oktoober 2014, Tartu
Tartu Maakohtu 30. mai 2014 kohtuotsus jätta muutmata, kaitsja apellatsioon rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 192 eurot (sealhulgas käibemaks 32 eurot), vandeadvokaat Anu Pärtelile tema poolt apellatsioonimenetluses Raik Vürstile riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista Raik Vürstilt menetluskulud, s.o kaitsjatasu vandeadvokaat Anu Pärteli poolt osutatud õigusabi eest 192 eurot riigituludesse. Raik Vürstilt välja mõistetud kaitsjatasu tuleb 30. päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a
EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Raik Vürst 1-14-1408 kohtukulud“.
Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
enne sõiduki juhtimisele asumist ühtegi ravimit tarvitanud. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldati R. Vürsti poolt kohtueelses menetluses antud ütlused. Kohus leidis, et süüdistatava ütlused selle kohta, et ta plastpudelis sisalduvat vedelikku ei olnud samal päeval tarvitanud, ei ole usaldusväärsed, arvestades süüdistatava sõltuvust ravimitest. Välistatud ei ole asjaolu, et R. Vürst tarvitas psühhotroopseid aineid sisaldavaid ravimeid sõidu keskel, eriti pärast teise auto riivamist. Vedelik ravimitega oli autos ning ei olnud täis. Kohus hindas seetõttu R. Vürsti ütlusi ebausaldusväärseteks ning leidis, et need on antud enda süüst vabastamise eesmärgil. 3.3 R. Vürstile KarS § 424 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohus leidis, et R. Vürst pani temale inkrimineeritava kuriteo toime tahtlikult. Kriminaalmenetluse raames kogutud ei ole kogutud tõendeid, mis võiksid tekitada kahtluse sellest, et R. Vürst ei olnud teadlik psühhotroopse aine tarvitamisest ja sellest tingitud joobest või et vastavate ainete tarvitamine toimus tema teadmata (võimalikust ettevaatamatusest). R. Vürst kinnitas kohtus, et on teadlik talle välja kirjutatud ravimite mõjust sõiduki juhtimisele. Perearsti saatekiri annab tunnistust sellest, et R. Vürst on kuritarvitanud psühhotroopseid aineid ja tal on sõltuvus psühhofarmakonidest. Psühhotroopsete ainete tarvitamine ning nende ainete jätkuva mõju all olemine polnud sõidukit juhtima asumisel ja peale kokkupõrget teise sõidukiga sõidu jätkamisel R. Vürstile takistuseks. Sellest järeldab kohus, et R. Vürsti käitumine oli teadlik tegevus. Psühhotroopseid aineid sisaldavaid ravimeid tarvitanuna ja seejärel mootorsõidukiga sõitma minnes ta teadis, et paneb toime süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. R. Vürst oli teadlik ravimite toimest. Seda oli talle teavitanud raviarst ja ta oli lugenud ravimite infolehel – liikuvate mehhanismide kasutamine on keelatud.
4.3 Kaitsja märgib, et R. Vürstis tekitas ärevusseisundi politsei poolt raamatukogu juures kinnipidamine. Olles ehmatanud ühe sõiduki riivamisest, vallandus ärevus ja R. Vürst ei suutnud oma tegevust kontrollida. Ärevusseisund võis tekitada koordinatsioonihäireid vmt. Teadlikult ja tahtlikult ei ole R. Vürst end KarS § 424 järgi kvalifitseeritavasse olukorda pannud. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
Ringkonnakohus märgib, et ainuüksi tunnistaja poolt antud ütlused süüdistatava sõidustiili ning väliste joobetunnuste kohta tõepoolest ei kinnita seda, et R. Vürst juhtis sõiduautot narkojoobes. Samas võimaldavad tunnistaja ütlused koostoimes teiste tõenditega (millistele osaliselt viitas ka eelnevalt ringkonnakohus) asuda seisukohale, et R. Vürst juhtis sõiduautot joobeseisundis. Apellatsioonis osundab kaitsja süüdistatava seisukohale, et ta ei olnud narko-ega alkoholijoobes ning tegemist valesti tõlgendamise ja asjale lähenemisega. Esmalt märgib ringkonnakohus, et R. Vürstile ei ole süüdistuses ette heidetud ega teda ei ole ka süüdi mõistetud sõiduauto juhtimist alkoholijoobe seisundis, mistõttu sellel ei ole mingit vajadust peatuda. Põhiküsimus on seega selles, kas R. Vürst juhtis 03.05.2013 sõiduautot narkojoobes või mitte. Süüdistatav tunnistab, et ta tarvitab pikka aega antidepressante, mis sisaldavad neid aineid, millised leiti tema uriinist 03.05.2013. Apellatsioonis leitakse, et kohus ei arvestanud R. Vürsti eeltoodud selgitustega. Samuti ei arvestanud kohus süüdistatava kohtus antud selgitustega selle kohta, et 03.05.2013 hommikul ta ravimeid ei tarvitanud, vaid tarvitas neid eelmisel päeval ja õhtul. Süüdistatav veendus enne sõidu alustamist selles, et tema tervislik seisund on normaalne. Seoses süüdistatava eeltoodud selgitustega märgib ringkonnakohus, et maakohtu otsusest nähtuvalt analüüsis kohus kõiki süüdistatava ütlusi ning asus seisukohale, et need ei ole usaldusväärsed. Kohus ei pidanud usutavaks selgitust, et süüdistatav mingeid ravimeid 03.05.3013 hommikul ei tarvitanud ning et ta autost leitud ravimeid sisaldavat vedelikku ei tarvitanud. Ringkonnakohus nõustub sellega. Siinkohal tuleb pöörata tähelepanu tunnistaja T.S. u ütlustele, mille kohaselt R. Vürst ütles neile, et oli pudelis olevat ravimilahust tarvitanud samal päeval ja tahtis ka selle juhtumi lahendamise ajal seda teha. Lisaks kinnitab asjaolu, et R. Vürst oli enne tema kinnipidamist tarvitanud ravimeid ka see, et kinnipidamisel ilmnesid tema käitumises välised joobetunnused, mida tõendab ühtlasi ka TÜ Kliinikumi koostatud terviseseisundi kirjeldamise aktis toodu. Veel peab ringkonnakohus vajalikuks osundada süüdistatava ütlustele selle kohta, et tal on lubatud juhtida sõiduautot eeldusel, kui ta tarvitab talle välja kirjutatud ravimeid eelmisel õhtul enne sõitmist, samuti on ta ravimite infolehti lugenud. Eeltoodust järeldub, et süüdistatav oli teadlik talle välja kirjutatud ravimite tarvitamise korrast ning tarvitamise tagajärgedest, kuid vaatamata sellele juhtis 03.05.2013 sõiduautot manustatud ainetest tingitud joobeseisundis, mis toob vältimatult kaasa tema süüditunnistamise ja karistamise KarS § 424 järgi.
Allkirjastatud digitaalselt Maarika Kuusk
Allkirjastatud digitaalselt Paavo Randma
Allkirjastatud digitaalselt Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.