Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist. Kohtu selgitus: Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse. Esitatud süüdistus: F.U süüdistatakse selles, et tema olles 07.09.2006 karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4 järgi, seega isikuna, kes on varem pannud toime röövimise, 09.10.2014 kella 13.52 ajal viibides aadressil Tallinnas Tammsaare tee 62 asuvas Tondi Selveris võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Selver AS-le kuuluvat kaupa koguväärtuses 79,79 eurot, nimelt ühe purgi lõhemarja maksumusega 19,79 eurot ja kolm purki lõhemarja maksumusega 60 eurot, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi F.U lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Seega F.U võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 – KarS § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: - Selver AS-i avaldus koos TopSec Turvateenuste õigusvastase teo toimepanemise aktiga (tlk 2, 3); - Tunnistaja XXXütlused (tlk 4); - F.U’i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tlk 13-15);

- F.U’i kahtlustatavana antud ütlused (tlk 16-19); - Harju Maakohtu 07.09.2006.a. otsus (tlk.37-39) Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on F.U-le süüksarvatud tegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Isikut on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimasest karistuse kandmiselt vabanes 19.08.2014.a. Prokurör taotles F.U süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi ja karistamist vangistusega 9 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetava vangistuse vähendamist 1/3 võrra, s.o. F.U tuleb ära kanda 6 kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistusaja alguseks 09.10.2014.a. Välja mõista menetluskulud. Süüdistatava seisukoht: F.U tunnistas kohtuistungil ennast süüdi täielikult. Oli nõus asja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist ta ei taotlenud. Lisas, et on nõus tegema ÜKT-d. Väga kahetseb toimepandut. Oma viimases sõnas lisas F.U, et lubab tööle, palub mitte ranget karistust, asendada vangistus ÜKT-ga. Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja leidis kohtuistungil, et süüdistus on põhjendatud, õigesti kvalifitseeritud ning tõendid lubatavad. Juhtis tähelepanu, et tegu jäi katsestaadiumisse, kahju puudub. Karistust kergendavaks asjaoluks on isiku kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Palub mõista lühiajaline vangistus, mida tuleks asendada ÜKT-ga. Anda menetluskulude tasumiseks 12 kuud. Kohtu seisukoht: KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kohus ära kuulanud poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub seisukohale, et F.U süü on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4-§ 25 lg 2 järgi. F.U on kohtueelses menetluses andnud kahtlustatavana ütlusi (tlk 16-19) selle kohta, et läks eile (so. 09.10.2014.a.) Tammsaare teel asuvasse Selveri kauplusesse, raha tal kaasas ei olnud. Läks kalaosakonda, kus võttis 4 purki kalamarja-kolm ühesugust ja ühe väiksema. Antud tooted pani endale ostukorvi. Seejärel suundus lemmiklooma osakonda, kus pani kalamarjapurgid musta värvi kotti ning möödus kassadest. Kinnipidamisel andis vabatahtlikult välja varastatud kaubad. Pani varguse toime, kuna elamiseks tal raha puudub. Kahetseb toimepandut. Kriminaalasjas on Selver AS avaldanud menetlejale (tlk 2), et 09.10.2014.a kella 13:52 ajal varastati Tammsaare tee 62 Tallinnas asuvast Tondi Selveri kauplusest Lõhemari, 1 tk (tootekoodiga 4103550007720), maksumusega 19,79 eurot ning Lõhemari, 3 tk (tootekoodiga 4740689000408), maksumusega 60,00 eurot. Varastatud kaubad tagastatud rikkumata kauplusele. Kaupluse avaldusele on lisatud koopia õigusrikkuja kinnipidamise akt (tlk 3), millest nähtub, et 09.10.2014.a. peeti Tammssaare 62 Tallinnas asuvas Selveri kaupluses kinni meesterahvas, kes üritas varastada kauplusele kuuluvat kaupa: Lõhemari, 1 tk (tootekoodiga 4103550007720), maksumusega 19,79 eurot ning Lõhemari, 3 tk (tootekoodiga 4740689000408), maksumusega 60,00 eurot.

Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (t.lk 13-14) nähtub, et 09.10.2014.a. kella 13:52 ajal peeti Tallinnas Tammsaare tee 62 juures kinni F.U . Kriminaalasjas on üle kuulatud tunnistaja TopSeci turvatöötaja XXX(tlk 4). Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et ta oli 09.10.2014.a. Tondi Selveris, aadressil Tammsaare tee 62 Tallinn, tööl. Märkas kaupluses meetserahvast, kes võttis 4 lõhemarja konservi ning pani need endale kotti. Seejärel liikus isik kassade poole ning möödus kassadest jättes kauba eest tasumata. Pidasid meesterahva kinni. Turvakontrollikäigus leidsid meesterahva kotist 4 lõhemarja konservi. Kaubad olid rikkumata ning tagastati kauplusele. Kohtu hinnangul esitatud tõendid riimuvad, vastuolusi ei ole. Kohtu hinnangul saab F.U tahtluse astme tuvastamise aluseks võtta nii tunnistaja Martin Rattasep ́a ütluseid kui ka süüdistatava enda ütluseid. Antud ütlustest saab üheselt järeldada, et F.U tegutses sihipäraselt: läks müügisaali, võttis 4 lõhemarja konservi, pani need endale kotti ning möödus kassadest. Kohtul puudub igasugune pidepunkt väitmaks, et F.U tegevus ei olnud kavatsetud. Karistusseadustiku § 25 lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Süüdistatava F.U poolt toime pandud rünne antud kuriteos oli suunatud võõra vallasasja vastu. Tõendamist on leidnud asjaolu, et F.U poolt toime pandud KarS § 199 järgi kvalifitseeritud kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata seoses sellega, et ta peeti vahetult peale kuriteo toimepanemist kinni s.t F.U-le süüksarvatav tegu jäi katsestaadiumisse. Varalist kahju kauplusele ei tekitatud. Tulenevalt KarS § 199 lg 2 p 4-§ 25 lg 2 järgi loetakse kuriteokatseks võõra vallasasja äravõtmist, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise. Käesolevas kriminaalasjas olevate materjalide kohaselt on F.U eelnevalt karistatud röövimise eest (vt Harju Maakohtu otsust tlk 37-39). Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et F.U-le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4-§ 25 lg 2 järgi. F.U pani toime õigusvastase teo, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on F.U näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. Karistus: Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-5213), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. KarS § 199 lg 2 p 4-§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ettenähtud rahaline karistus või kuni 5 aastane vangistus. F.U-le on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus ühes varguse katse episoodis, toime pandud vargus ei ole lõpule viidud, kahju ei tekitatud. Kohus arvestab karistuse kergendavaks asjaoluks isiku poolt avaldatud kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kaitsja leidis, et isikule on kohane mõista karistuseks lühiajaline vangistus, mida on otstarbekas asendada ÜKT-ga, tuginedes sellele, et karistuse suuruse määrab isiku süü suurus. F.U andis kohtuistungil nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks. Kohus nõustub ja nendib, et F.U süü ei ole suur. Samas tuleb aga ka kohtu hinnangul karistuse mõistmisel vältimatult arvestada asjaoluga, et F.U vabanes viimasest karistuse kandmiselt 19.08.2014.a. Isik ei jõudnud vabaduses olla ühte kuud kui pani juba toime juba uue kuriteo. Esmalt märgib kohus, et F.U ei ole isikuks kelle suhtes on võimalik kohaldada rahalist karistust. Rahaline karistus on välistatud, kuivõrd F.U ei tööta. F.U suhtes on kergem karistus ka välistatud seetõttu, et käesoleval ajal on ta kuriteo toime pannud vähem kui kuu möödudes karistuse kandmiselt. Seega ei täidaks rahaline karistus oma eesmärki. Kohus märgib, et F.U soovi oma elu muuta, kohtuistungil antud lubadust-tööle minna - tuleb ühest küljest tunnustada, kuid kohtu jaoks ei olnud see lubadus siiski veenev. F.U on tegemist on isikuga, kellel puudub tööharjumus. Teisalt märgib kohus, et üksnes fakt, et vähese süü tõttu tuleks kohaldada üldkasulikku tööd, ei ole kohtu jaoks siduv. Kohus peab oma otsustuse selles, kas isikut karistusest üldkasuliku töö kaudu vabastada või mitte, rajama konkreetsetele ja tuvastatud faktidele. Kohus ei näe F.U puhul mitte ühtegi isikuomadust, mis laseks arvata, et ta sobib tegema üldkasulikku tööd ja alluma seda tehes kriminaalhooldaja kontrollile. Lisaks märgib kohus, et karistuse asendamist üldkasuliku tööga loetakse siiski viimaseks meetmeks, mida isiku puhul enne tema ühiskonnast isoleerimist rakendada, kuid F.U puhul ei saa sellest aspektist rääkida: isikut on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh reaalse vangistuse näol. Eeltoodu alusel leiab kohus, et F.U tuleb karistada reaalse vangistusega. F.U-le mõistetud eelnevad karistused, ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et F.U suhtes ei ole otstarbekas mõista väiksemat kui 6 kuu pikkust vangistust, mida tuleb lühimenetluse sätteid arestades vähendada 1/3 võrra. Kohtu hinnangul tuleb F.U suhtes kohaldada tõkendit vahistamine. KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. KrMS § 130 lg 2 nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka KrMS § 127 lg 1 sätestatut.

Kohus leiab, et F.U tuleb süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 4-§ 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) kuud. Kriminaalasi lahendati lühimenetluses, seega tuleb F.U-le mõistetud karistusest maha arvata 1/3. F.U peab ära kandma vangistuse – 4 (neli) kuud. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka F.U poolt eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 09.10.2014.a. Kohaldada F.U suhtes tõkendit vahistamine. Võtta F.U vahi alla kohtusaalis. Menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 532,50 eurot. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kuivõrd F.U nõustus kiirmenetlusega, siis kohus vähendab sundraha suurust poole võrra. F.U-le on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 144,00 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kohtumenetluse pooled menetluskulude riigi kanda jätmist ei taotlenud. Kaitsja palus menetluskulud ajatada. Kohtu hinnangul menetluskulude riigi kanda jätmise alus puudub. F.U on täisealine, töövõimeline isik, kelle puhul ei esine ühtegi objektiivset takistust töötamiseks. Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodu alusel tuleb F.U-lt mõista välja riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 266,25 eurot, kaitsjatasu 144,00 eurot. Määrata, et menetluskulu tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Osamaksete suurus, tasumise graafik ja makserekvisiidi on märgitud kohtuotsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos. Osamakse tähtaegse tasumata jätmise korral maksegraafik tühistatakse ning nõue pööratakse tervikuna täitmisele.

kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.