Kohtulahend

PANK,

EE873300333499990003

DANSKE

BANK),

märkides viitenumbriks 99914700022951. P.L suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse täitmisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. 2(4)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

P.L süüdistatakse KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 2010. aasta suvel enne jaanipäeva, s.o juunis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas omastas temale usaldatud võõra vara, s.o korteri remonttöödeks antud xxxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluvad tööriistad: tikksae Black & Decker väärtusega 20 eurot, elektrilise trelli väärtusega 30 eurot, elektrilise lööktrelli Metabo väärtusega 80 eurot, elektrilise ketaslõikuri Ryobi väärtusega 20 eurot, elektrilise ketaslõikuri Kraft väärtusega 20 eurot, naelapüstoli Kraft väärtusega 50 eurot, elektrilise ketaslõikuri Parky väärtusega 40 eurot koos teemantkettaga väärtusega 30 eurot ning kompressori vooliku väärtusega 35 eurot ja xxxxxxxxxxxxx kuuluvad tööriistad ketassaelõikuri väärtusega 200 eurot, kompressori väärtusega 188 eurot, kruvikeerajate komplekti väärtusega 27 eurot, naelapüstoli väärtusega 180 eurot ning akutrelli Metabo väärtusega 300 eurot ja müüs need edasi kolmandale isikule xxxxxxxxxxxxxxxx KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. Karistus liita KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel 01.02.2013. a Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-12-12285 mõistetud karistusega 1 aasta 8 kuud vangistust (moodustatud liitkaristus 09.04.2012. a Tartu Maakohtu otsusega), mõistes liitkaristuseks kolme kohtuotsuse järgi 2 aastat 4 kuud vangistust. Mõistetud karistusest 1 aasta 8 kuud vangistuse osas on P.L tingimuslikult vabastatud 01.02.2013. a Harju Maakohtu kohtuotsusega määratud tingimustel. Katseaeg on 2 aastat 6 kuud alates 01.02.2013. a kuni 01.08.2015. a. Liitkaristuse ülejäänud osa, s.o 6 kuud vangistust KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täitmisele mitte pöörata, kui P.L 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elada kohtu määratud alalises elukohas - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxinn; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada süüdimõistetud P.L heastama katseajal kuriteoga tekitatud kahju, kohustusega tasuda igakuiselt 20-ndaks kuupäevaks alates 20.10.2014. a kannatanutele tekitatud kahjude katteks vähemalt 60 eurot. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdimõistetult riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Prokurör ja kaitsja leidsid, et võiks kaaluda sundraha sisse nõudmata jätmist, kuna P.L on karistatud ka 2012.a ja 2013.a ja käesolevas asjas arutusel olvad teod on toime pandud 2010.a ning temalt on eelneva, s.o 2012.a tehtud kohtuotsusega sundraha juba välja mõistetud. Süüdistatavast mitteolenevatel põhjustel ei ole käesolevat kriminaalasja menetletud koos eelmistega. Kohus leiab, et esitatud taotlus sundraha sisse nõudmata jätmiseks on põhjendatud. Süüdistatavalt ei ole õige sisse nõuda süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevat sundraha kriminaalasjas, milles 3(4)

mõistetakse karistus kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest. Sundraha väljamõistmine süüdistatavalt oleks põhjendatud juhul, kui erinevad kriminaalmenetlused (s.t ka sellega seotud kriminaalmenetluse kulud) oleks tingitud süüdistatava käitumisest. Käesolevalt kohtule selliseid asjaolusid esitatud ei ole. Lisaks palus P.L määrata sisse nõutav menetluskulu tasumisele kolme kuu jooksul. Ta selgitas, et tema töötasust tehakse kinnipidamisi kohtutäituri poolt varasemate võlgnevuste katteks ja töötasu see osa, mida ta saab ise kasutada, on ca 380 eurot. Nimetatud sissetulekust oleks ta võimeline menetluskulu ise tasuma kolme kuu jooksul. Prokurör ja kaitsja toetasid esitatud taotlust. Kohus leiab, et ka see taotlus on põhjendatud. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et kohus võib määrata, et kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdimõistetu sissetulekuid ja ka asjaolu, et tal on vaja tasuda katseaja jooksul kahjusid, ei ole kogu menetluskulu ühe maksena tasumine P.L-ile ilmselt jõukohane ning võiks seda ta põhjendamatult raskesse olukorda ning tekitada olukorra, kus süüdimõistetul ei ole võimalik täita nõuetekohaselt KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määratud kohustust. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine ja– süüdimõistetult sisse nõutavad menetluskulud, milleks käesolevas asjas on kaitsetasu, tuleb määrata tasumisele ositi kolme jooksul. Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.