Kohtulahend

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Ivar Peetsalu katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Sisse nõuda Ivar Peetsalult menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 887 (kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti; 2) kaitsetasu 133 (ükssada kolmkümmend kolm) eurot 44 senti advokaat Anne Vissaku poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul kohustades Ivar Peetsalu tasuma menetluskulude katteks igakuiselt hiljemalt viimaseks kuupäevaks alates 2014.a novembrist 85,08 eurot kuus, viimase osamakse suurus 85,06 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA

PANK,

EE873300333499990003

DANSKE

BANK),

märkides viitenumbriks 99914700022935. Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ivar Peetsalu suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse täitmisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Ivar Peetsalu süüdistatakse KarS § 183 lg 1 järgi narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses (Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule) ebaseadusliku omandamise ja valdamise edasiandmise eesmärgil, mis seisnes selles, et tema 21.08.2013. a päeva ajal omandas seni tuvastamata isikult Tartu linnas minigripp kilekoti koos väikese koguse (vähemalt 0,29 g) narkootilise ainega kanep (marihuaana), mis kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005 a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning valdas seda edasiandmise eesmärgil. Peale selle Ivar Peetsalu süüdistatakse KarS § 185 lg 2 p 2 järgi narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses (Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule) ebaseaduslikus edasiandmises nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, täisealise isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 183 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, 21.08.2013 kella 21:00 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Pajusi 2(3)

maanteel vana EPT spordihoone juures andis 14-aastasele xxxxxxxxxxxxxxile edasiandmiseks 16aastaselexxxxxxxxxxxxx minigripp kilekotiga väikeses koguses (vähemalt 0,29 g) narkootilise ainega kanep (marihuaana), mis kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005 a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Karistusseadustiku § 183 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 7 kuud vangistust. Karistusseadustiku § 185 lg 2 p 2 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Ivar Peetsalu 3-aastasel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Ivar Peetsalu Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdimõistetult riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Ivar Peetsalu ja tema kaitsja taotlesid menetluskulude tasumise määramist ühe aasta peale arvestades menetluskulude ja Ivar Peetsalu sissetulekute suurust. Prokurör toetas esitatud taotlust. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud taotluse esitajate poolt väljatoodud asjaoludel. Ivar Peetsalu küll töötab ja saab töötasu keskmiselt 500 eurot kuus, kuid käesolevas asjas on tulenevalt toimepandud kuriteo raskusest sundraha suuruseks 2,5 kordne palgamiinimum, mis on 887,50 eurot. Koos kaitsetasudega ületab kogu menetluskulu süüdimõistetu kahe kuu töötasu, mistõttu ühe maksena selle tasumine on Ivar Peetsalule ilmselgelt ülejõukäiv. Arvestades süüdimõistetu sissetulekute ja menetluskulude suurust on põhjendatud käesolevalt KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine ning mõistlik jagada menetluskulud tasumisel osade kaupa ühe aasta jooksul, et süüdimõistetult oleks võimalik kohustust iseseisvlt täita. Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.