lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-7383/7

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 09.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-7383/7
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Riigi õigusabi taotlus
Kuulutamise aeg
09.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1054
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-7383

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Taotluse esitaja ja taotluse liik

Jaak Reinomägi kaebus Viru Maakohtu 16. septembri 2014 määrusele, millega jäeti rahuldamata tema taotlus riigi õigusabi saamiseks kuriteoteate esitamiseks

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 16. septembri 2014 määrus muutmata.
2.Jaak Reinomägi määruskaebus jätta rahuldamata. RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Jaak Reinomägi esitas kohtule taotluse, milles taotleb riigi õigusabi saamist kuriteoteate esitamiseks kohtunik A.P. ja kohtujurist M.L. a väidetavalt õigusvastase tegevuse kohta.
2.Viru Maakohtu 16.09.2014 määrusega jäeti J. Reinomägi taotlus rahuldamata. Kohus märkis kokkuvõtlikult, et KrMS § 195 lg 1 tuleneb, et kuriteoteatele mingeid keerulisi vorminõudeid ei esitata vaid piisab tavalisest kirjalikust avaldusest või isegi suulisest teatest. J. Reinomägi on varasemalt juba esitanud kuriteoteateid (näit. vanglaametniku suhtes) seega omab nii kogemust kui ka oskusi nimetatud valdkonnas. Kohus leidis, et J. Reinomägi taotlus riigilt õigusabi saamiseks ei kuulu rahuldamisele kuna taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning taotlejale asjast võimalik tulenev kasu oleks ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile.

TAOTLUSE SISU

3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J. Reinomägi, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega tagada määrusekaebuse esitajale tema põhiseaduse §-s 13 sätestatud õigused. Osundusega Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-7-08, p 10 leiab kaebuse esitaja, et lahendi kohaselt saab riigi õigusabi andmise taotluse jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel üksnes isiku suhtes, kes omab juriidilist haridust. Teiseks loeb J. Reinomägi põhjendamatuks viidet RÕS § 7 lg 1 p-le 6, kuna ta ei ole taotlenud riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamiseks vaid kannatanuna kohtunike poolt sooritatud kuritegude kaitseks. Kolmandaks märgib J. Reinomägi, et ta on vangistatud süüdistatuna kuriteos. Seega on tal inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg 3 p-de B, C alusel õigus saada piisavalt võimalusi ja aega enda kaitse ettevalmistamiseks. Kriminaalasja läbivaatamine toimub juba vähem kui kuu aja pärast, samas ei saa J. Reinomägi jätta täitmata talle seadusega antud õigusi. Seega ei ole arvestades tema olukorda asjakohane kohtu märkus, et J. Reinomägi on ka varem esitanud kuriteoteateid. J. Reinomägi leiab, et tema puhul saab üksnes siis väita, et ta on võimeline oma õigusi kaitsma, kui ta loobub konventsiooni art 6 lg 3 p-de B,C kehtestatud õigustest või kui nimetatud õigus on tema puhul ära langenud. J. Reinomägi soovib õigusabi oma õiguste kaitseks, mis seostub otseselt tema kui süüdistatava õigustega end kaitsta, takistamisega. Asjas on palju argumente, mis teevad selle keeruliseks RÕS § 7 lg 3 tähenduses. Üks argument näiteks on see, et iga hinna eest takistatakse kohtunike kuritegude ilmsikstulekut. Kui kohus on leidnud, et J. Reinomägi on isikuks, kes RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi on võimeline kaitsma oma õigusi ise, siis ta on seisukohal, et kohtul tulnuks kõrvaldada selgitustega võimalusi, mis on sätestatud RÕS § 7 lg-s 3.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus, tutvunud J. Reinomägi õigusabitaotluse ja edastatud toimikumaterjalidega, leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. 4.1 RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. 4.2 Lisaks majanduslikule seisundile näeb aga riigi õigusabi seadus ette, et hinnata tuleb ka riigi õigusabist keeldumise aluseid (RÕS § 7). RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Toimikumaterjalidest nähtuvalt soovib J. Reinomägi esitada kuriteokaebuse kohtunik A.P. ja kohtujurist M.L. a tegevuse peale. Esimese osas seetõttu, et J. Reinomägi taotlus riigi õigusabi saamiseks Viru Vangla 25.07.2014 teatise (kriminaalmenetluse mittealustamise kohta asjas nr 14922700119) vaidlustamiseks edastati avaldaja hinnangul õigusvastaselt lahendamiseks halduskohtule. Kohtujuristi tegevuse osas aga seetõttu, et ta võttis avaldaja hinnangul õigusvastaselt halduskohtu pädevusse mittekuuluva taotluse menetlusse.

4.3 Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult jätnud riigi õigusabi andmata, kuna leidis, et taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Ehkki taotleja poolt osundatud lahendi p-s 10 on kassatsioonikohus tõepoolest leidnud, et juhul kui menetlusosalisel puudub juriidiline haridus, tuleb eeldada, et isikul ei ole vajalikke teadmisi ja kogemusi oma õiguste kaitsmiseks, on ta sama lahendi p-s 13 selgitanud, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaldamisel tuleb arvestada ka vaidluse ja kohtumenetluse keerukust. Lihtsamates vaidlustes suudab menetlusosaline eeldatavasti ise oma õigusi kaitsta, keerukamate vaidluste korral aga vajab menetlusosaline tõenäoliselt kvalifitseeritud õigusabi oma õiguste paremaks kaitsmiseks. Vaidlustes, mis on õigusnormidega taotluslikult kujundatud selliseks, et igaüks oleks võimeline oma õigusi kohtumenetluses isiklikult kaitsma, ei vaja menetlusosaline juriidilise haridusega esindajat ning neil juhtudel võib kohus jätta menetlusosalise riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et kõnealuses lahendis tühistas kõrgema astme kohus apellatsioonikohtu lahendi, kuna kassatsioonikohtu hinnangul oli riigi õigusabi andmisest keeldunud kohus jätnud välja selgitamata, kas vaidluste keerukust arvestades on kostjal piisavad teadmised oma õiguste kaitsmiseks. 4.4 Nagu märgitud, on osad normid ja ka toimingud kujundatud selliseks, et menetlusosaline ei vaja tõenäoliselt kvalifitseeritud õigusabi oma õiguste kaitsmiseks. Selliseks menetlustoiminguks on kuriteoteate esitamine. Apellatsioonikohus selgitab, et kuriteoteate esitamise korral (või ka ükskõik millist informatsiooni saades võimaliku kuriteo kohta olenemata selle lähteallikast) peavad Eesti Vabariigis maksva legaliteedipõhimõtte kohaselt (KrMS § 6) uurimisasutus ja prokurör oma pädevuse piires kuriteo asjaolude ilmnemisel alustama ja toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad KrMS § 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Nimetatud institutsioonid on ka pädevad otsustama, kas alus kriminaalmenetluse algatamiseks esineb või mitte. Veelgi enam, kuriteoteate esitaja ei pea olema õigusalaste eriteadmistega, sest kaebus uurimisasutusele on vormivaba ja selle läbivaatamisel on viimane kohustatud analüüsima kõiki õiguslikke aspekte, sealhulgas ka neid, millele isik pole osutanud. J. Reinomägi on kahtlemata isikuks, kes omab pikaajalist kogemust erinevates kohtumenetlustes ja -astmetes, sealhulgas on ta korduvalt esitanud Riigiprokuratuurile kaebusi väga mitmete riigiametnike suhtes kriminaalmenetluste alustamiseks. Erinevate kaebuste esitamine annab aluse väita, et J. Reinomägi on ka ilma advokaadi abita võimeline esitama kaebust kuriteole viitava teabe kohta. Asjaolu, et J. Reinomägi on praegu seotud enda kaitse ettevalmistamisega teises kohtuasjas, ei välista kuriteoteate esitamist.

5.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja J. Reinomägi määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.