Kohtulahend

1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

Harju Maakohtu 17.10.2012.a kohtuotsusega tunnistati F.M süüdi KarS § 389 lg 1 ja § 424 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta ja 24 päeva, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 778 tundi tähtajaga kaks aastat.

Harju Maakohtu 28.02.2014.a määrusega pöörati KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele F.M-ile Harju Maakohtu 17.10.2012.a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 (üks) aasta ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 14.02.2014.a ja lõpp on 10.03.2015.a. F.M-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korda, soodusteguriks on olnud alkoholi liigtarvitamine ning mõtlematu ja vastutustundetu käitumine. Vangistuse ajal osaleb AA tugirühma töös ning Liiklusohutusprogrammis. Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega.

F.M-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et F.M on taotlenud tingimisi ennetähtaegset vabastamist aadressil XXX. Korter kuulub kinnipeetava isale, kes on nõus võtma F.M-i enda juurde. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Sissetulek on aga olemas, saab invaliidsuspensioni 60 %. Vanemad on valmis poega materiaalselt ka toetama. F.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Raigo Aas edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör nõustub Vangla hinnanguga kinnipeetava käitumisele ja ohtlikkusele ning toetab F.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. F.M on pärast vabanemist olemas kindel elukoht vanemate juures, kes on nõus teda materiaalselt toetama. Kuigi F.M vabanedes puudub kindel töökoht, siis igakuise sissetuleku tagab invaliidsuspension. Vangla iseloomustusest nähtub, et F.M on asunud tegelema kahe probleemseima valdkonnaga oma elus, s.t ta osaleb AA rühma töös ja liiklusohutusprogrammis. Just alkoholi liigtarvitamine ja riskikäitumine liikluses on peamised asjaolud, mis on tinginud F.M-i vangistuse. Seega, loodetavasti on F.M vanglas viibides aru saanud, et kui ta oma käitumist ei muuda ja probleemidega ei tegele, siis ei tule ka positiivset elumuutust. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 30% järgneva 2 aasta jooksul. Ülaltoodud põhjustel nõustub prokuratuur Vangla hinnanguga ja toetab F.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne. Isik on vanglas palju oma alkoholiprobleemiga tegelenud. Olemas sissetulek, kuna kinnipeetav saab pensioni. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et F.M-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik F.M-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korda, viimase kohtuotsusega tunnistati F.M süüdi maksude maksmisest kõrvalehoidumise eest suures ulatuses, samuti mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kuigi kinnipeetavale kohaldatud karistused näitavad pigem senist F.M-i negatiivset hoiakut õiguskuulekasse käitumisse, arvestab kohus, et vangistuse ajal on kinnipeetav osalenud resotsialiseerivas tegevuses – AA tugirühma töös ning Liiklusohutusprogrammis. Samuti on F.M suutnud enamuse ajast käituda õiguskuulekalt. Sellest saab järeldada, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Samuti saab järeldada, et kinnipeetav on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsust toimepandud kuritegude üle ning valmisolekut enam alkoholi mitte tarvitada ning pöörduda vabaduses ka vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kinnipeetaval probleemid alkoholi liigtarvitamisega – isikut on kolmel korral karistatud kriminaalkorras KarS § 424 järgi ja ühel korral alkoholiseaduse § 70 alusel. Kuna F.M-i kuritegelik käitumine on suuresti olnud seotud alkoholi tarvitamisega, on oluline, et F.M on

mõistnud alkoholi negatiivset mõju oma elukorraldusele ja edasisele heaolule. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 5 kuud vangistust, võimaldab kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas F.M-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samuti arvestab kohus, et kinnipeetavat on usaldanud nii vangla kui prokurör, toetades kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul 30 %, mis on keskmisest madalam näitaja. Pärast vabanemist on F.M olemas ka kindel elukoht ja lähedaste igakülgne toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka F.M, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa F.M-i edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. KrMS § 180 alusel tuleb F.M hüvitada ka kaitsjatasu. F.M-i kaitsja määratud korras vandeadvokaat Paavo Paal esitas kohtule taotluse hüvitada talle 72 eurot riigi õigusabi osutamise eest. Arvestades F.M-i varalist ja tervislikku seisundit (invaliidsuspensionär) ning tema resotsialiseerumisväljavaateid jätab kohus osa kaitsjatasust riigi kanda ning peab põhjendatuks F.M-ilt välja mõista 36 eurot.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.