Kohtulahend

20.02.2013 otsusega mõistetud ja tasumata karistuse, so rahalise karistuse 80 päevamäära ulatuses summas 256 eurot, lugedes liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud ja rahalise karistuse 80 päevamäära ulatuses, so 256 eurot. KarS § 64 lg 2 alusel kuulub Harju Maakohtu 20.02.2013 otsusega mõistetud rahaline karistus täitmisele iseseisvalt.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: D.O süüdistatakse selles, et tema, olles kriminaalkorras karistatud varguste ja röövimise eest 4-l korral, viimati 20.02.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi, taas viibides 30.05.2014 kella 21.50 paiku Tallinnas, Tartu mnt 87 asuvas Sikupilli Prisma kaupluses, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist Prisma Peremarket ASile kuuluvad neli L ́oreal huulepulka kogumaksumusega 49,20, kaks L ́oreal ripsmetušši kogumaksumusega 32,60 eurot, ühe L ́oreal ripsmetušši maksumusega 12,79 eurot, ühe L ́oreal ripsmetušši maksumusega 16,60 eurot, kaks L ́oreal huuleläiget kogumaksumusega 23,78 eurot, kaks L ́oreal huuleläiget kogumaksumusega 22,78 eurot, ühe L ́oreal huuleläike maksumusega 5,70 eurot ning möödus kassast, jättes kauba eest kogumaksumusega 163,45 eurot tasumata, kuid kuritegu jäi lõpuni viimata, sest ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega pani D.O toime KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi Kohtuistungil seletas süüdistatav D.O, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritava süüteo toimepanemises süüdi. Samuti nõustus ta kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et toimiku materjale arvestades on süüdistus põhjendatud, süütegu kvalifitseeritud õigesti, prokuröri süüdistusaktis loetletud tõendid on lubatavad, lühimenetluse alused olemas. Kaitsja toetab lõhimenetluse kohaldamist.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Peale D.O süü tunnistamise nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus, on kohtu hinnangul D.O süü tõendatud ASi Prisma Peremarket kuriteoavalduse ja õigusvastase teo toimepanemise aktiga, mille kohaselt taotletakse vastutusele võtta õigusvastase teo toimepannud isik, kelle juurest leiti 30.05.2014 kella 21.50 paiku Prisma Peremarket ASile kuuluvat kaupa, so neli L ́oreal huulepulka kogumaksumusega 49,20, kaks L ́oreal ripsmetušši kogumaksumusega 32,60 eurot, üks L ́oreal ripsmetušš maksumusega 12,79 eurot, üks L ́oreal ripsmetušš maksumusega 16,60 eurot, kaks L ́oreal huuleläiget kogumaksumusega 23,78 eurot, kaks L ́oreal huuleläiget kogumaksumusega 22,78 eurot, üks L ́oreal huuleläige maksumusega 5,70 eurot. Õigusvastase teo toimepanemise akti kohaselt osutus isikuks, kelle juurest eelnevalt nimetatud kosmeetikatooted leiti, D.O-ks (tl 2-3).

Õigusvastase teo toimepanemist tõendavad ka tunnistaja XXXütlused, millede kohaselt töötas ta 30.05.2014 Sikupilli Prismas, asukohaga Tartu mnt 87, Tallinn turvatöötajana. Tööülesandeid täites nägi ta kosmeetikaosakonnas naist valge vesti, halli pusa, beežide pükste ja musta käekotiga, kes võttis riiulilt neli ripsmetušši, neli huulepulka, viis huuleläiget ja pani need endale kotti. Kell 21.50 läbis naine kassarivi ja turvaväravad, makstes kassas pesugeeli eest, kuid jättes maksmata kosmeetika eest. Seal peeti ta koheselt kinni ning kontrolli käigus leiti tema käekotist 13 kosmeetikaeset kogusummas 163,45 eurot. Kaup oli korras ja tagastati rikkumata kujul kauplusele. Juhtunu kohta on olemas ka videosalvetus (tl 4). Nagu tunnistaja ütlustest nähtub, on varavastase süüteo toimepanemise kohta olemas ka videosalvestus, millist on kriminaalmenetluse käigus ka vaadeldud. 04.06.2014 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks CD plaat, mis oli pakendatud valgesse ümbrikusse. Plaadi esipaneel oli hõbedast värvi ning selle peal oli musta markeriga kiri „30.05.2014 A4605 Sikupilli Prisma.“ Tagapaneel oli hõbedane, vikerkaarevärviline, läikiva pinnaga, seerianumbriga 2294 4SRJ 1304. CD plaadil on erinevad failid, sh videofailid, mis on läbi vaadatud ja nende põhjal on koostatud fototabel. Videotel on näha, kuidas naisterahvas, tumedate poolpikkade lahtiste juustega, peas päikeseprillid, seljas heledat tooni jope, mille peal on valget värvi vest, musta värvi õlakott, jalas heledat tooni poolpikad püksid, sokid ning tumedad sandaalid, käes on tal heledat tooni kilekott ja tumedat tooni paberkott kirjaga IvoNikkolo, siseneb müügisaali läbi kassarivi, hoides samal ajal telefoni kõrva juures. Sisenedes müügisaali võtab naisterahvas kassa juures olevast virnast ostukorvi ja eemaldub kassadest, hoides telefoni jätkuvalt kõrva juures (fotod nr 1 ja 2). Naisterahvas paneb kaasas olnud kilekoti ja paberkoti korvi sisse, suundub kosmeetika osakonda, kuid lahkub sealt ning suundub majapidamistarvete osakonda, kust võtab pesugeeli ja paneb selle ostukorvi. Selle järel suundub ta tagasi kosmeetikaosakonda, kust võtab riiulilt kosmeetikat ning kahel korral käib seda peegi ees proovimas (fotod nr 3 ja 4). Proovimiste vahel võtab ta riiulilt kosmeetikat ning laob selle oma paberkotti, mis on paigutatud ostukorvi sisse (fotod nr 5 ja 6). Seejärel suundub naisterahvas kassa poole ning vahepeal kohendab ta midagi oma koti sees, vesteldes samal ajal telefoniga (fotod nr 7 ja 8). Seejärel suundub naisterahvas infolauda, kus müüja osutab talle kassade poole ning naisterahvas kõnnib kassasse, kus võtab korvist välja pesugeeli, maksab selle eest ning lahkub kassast, jättes kosmeetika eest tasumata (tl 19-20, 21-25). Kahtlustatavana peeti D.O kahtlustuses KarS § 199 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kinni 30.05.2014 aadressilt Tartu mnt 87, Tallinn ning ta vabastati 31.05.2014 (tl 8-9). Kahtlustatavana antud ütlustes tunnistas ka D.O talle inkrimineeritava varguse katse toimepanemist, selgitades, et 30.05.2014 õhtul, kella 22 ajal läks ta kauplusesse Sikupilli Prisma pesugeeli ostmiseks. Ta läks müügisaali, võttis sealt kõigepealt pesugeeli ja siis läks ta kosmeetikaosakonda, kus hakkas erinevat kosmeetikat proovima. Ta ei tea, mis talle pähe lõi, kuid ta võttis ripsmetušši ja huuleläiked ning pani need omale käekotti. Ta ei oska öelda, mitu asja ta krabas. Seejärel läks ta kassasse, et maksta seal pesugeeli eest. Ta maksis ära pesugeeli eest, kuid kosmeetika eest ta ei maksnud. Seejärel läks ta kassast mööda, tema juurde tuli turvamees, kes palus tal temaga koos turvaruumi minna. Turvaruumis olles võttis ta välja oma kotist kosmeetika. Turvamees kutsus välja politsei ning ta toimetati jaoskonda. Kahetseb tehtut (tl 12-15). Osutatud tõendeid analüüsides asub kohus seisukohale, et tõendikogum tõendab D.O poolt varguse katse toimepanemist. Tõendamist on leidnud KarS § 199 realiseerimiseks vajalikud võõras vallasasi, selle äravõtmine, mis seisnes senise valduse lõpetamises ja uue valduse kehtestamises, mis toimus senise valdaja tahte vastaselt ja nõusolekuta. Arvestades seda, et kriminaalmenetluse käigus pole kogutud tõendeid selle kohta, et D.O oleks soovinud kõnealuse kauba eest vabatahtlikult tasuda või selle kauba vabatahtlikult kauplusele tagastada, siis leiab kohus, et D.O eesmärgiks oli senine valdaja süüdistuses märgitud esemetest kestvalt ilma jätta. S.t et õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuna teo tehioludest nähtuvalt peeti D.O kassade juures kinni ning tema juurest avastati kauplusele kuuluvat kaupa, siis on tegemist õiguslikus mõttes varguse katsega. Samuti on

kohus D.O ütlustest ja teo tehioludest lähtuvalt veendumusel, et D.O pani talle inkrimineeritava varguse katse toime kavatsetult. Riiklik süüdistaja on D.O teo kvalifitseerinud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, mis sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise katse eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kehtiva kohtupraktika kohaselt eeldab süstemaatiline vargus ühe kriteeriumina, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja seejuures ei oma tähendust, kas teod subsumeeritakse üksikult võetuna KarS § 199 või § 218 alla. Riiklik süüdistaja on D.O-le esitatud süüdistusaktis osutanud, et süüdistatava käitumise kvalifitseerimiseks KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi annab alust Harju Maakohtu 20.02.2013 otsus asjas nr 1-13-108 (tl 38-45), millega D.O mõisteti süüdi 2 varavastase süüteoepisoodi toimepanemises perioodil 01.09.2012 kuni 21.09.2012. Käesoleval juhul vaatluse all oleva süüteo on D.O toime pannud 30.05.2014. Seega tuleb tõdeda, et nö vähemalt kolme varguse toimepanemise kriteerium on D.O tegevuses sedastatav. Arvestades eelnevas kohtuotsuses kajastuvaid tegude tehiolusid ja kõrvutades neid käesoleval juhul vaatluse all oleva kuriteo tehioludega, tuleb tõdeda, et kõik D.O poolt toimepandud varavastased süüteod on sarnase mustriga, so et D.O on pannud varguse toime kauplustest. Sellised asjaolud ning käitumismuster viitavad kohtu hinnangul sellele, et varastamine on süüdistatava elustiiliks. Esiletõstetu sisustab kohtu veendumuse kohaselt kehiva õiguspraktika kontekstis varguse süstemaatilisust KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses. Kuna süütegu jäi D.O tahtest sõltumatult lõpule viimata, on süütegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi.

KARISTUSE MÕISTMINE JA MENETLUSKULUD

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kuivõrd seadusandaja on KarS § 199 lg 2 p-s 9 karistusliigid sätestanud alternatiivsena, siis enne D.O süü suurusele hinnangu andmist kujundab kohus seisukoha selle kohta, kas D.O suhtes on võimalik kohaldada rahalist karistust kui põhiõigusi vähemriivavat karistusliiki. Hinnates rahalise karistuse kohaldamise võimalikkust, tuleb nentida, et käesoleval ajal puuduvad kohtul andmed selle kohta, et D.O töötaks või omaks mõnda muud legaalset sissetulekuallikat. Karistusregistri väljatrüki kohaselt on D.O talle kehtivate väärteokaristuste eest määratud rahatrahvid jätnud tasumata ning täitmata on ka Harju Maakohtu 20.02.2013 otsusega mõistetud rahaline karistus (tl 26-28). Rahalise karistuse kohaldamise võimalikkuse kaalumisel on põhjendatud osutada sellelegi, et tõendist kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta ilmneb, et EMTA andmete kohaselt oli D.O-le 2013 tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist 2656 eurot (tl 29), mis tähendab, et tema keskmine päevasissetulek on olnud 3,44 eurot (tl 30). Süüdistatava enda sõnade kohaselt on ta töötuna arvel. Seega puudub tal ka käesoleval ajal püsiv sissetulek. Kõrvuti majandusliku seisundiga on põhjendatud karistusliigi kaalumisel võtta arvesse sedagi, et D.O on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh ka KarS § 199 lg 2 järgi (tl 26-28) ning nagu juba märgitud, on senini selle otsusega mõistetud rahaline karistus täitmata. Seega vaatamata D.O eelnevale korduvale karistatusele samaliigilise kuriteo toimepanemise eest, on D.O jätkanud oma õigusvastast ja kuritegelikku käitumist. Eelneva pinnalt leiab kohus, et olukorras, kus süüdistataval puudub legaalne igakuiselt saadav sissetulek või muu vara, millega oleks võimalik rahalist karistust täita ning talle eelnevalt mõistetud karistused pole teda õiguskuulekale käitumisele suunanud, siis esinevad

objektiivsed alused rahalise karistuse kohaldamata jätmiseks. Ühtlasi tähendab see, et D.O tuleb karistada vangistusega. Hinnates süüdistatav D.O süü suurust varavastase süüteo toimepanemisel, leiab kohus, et D.O süü pole kuigi suur. Aluse sellisele seisukohale asumiseks annab asjaolu, et D.O süüdistatakse ühe varguse katse toimepanemises ning kannantaule sellega reaalset kahju ei tekkinud. Samas ei saa süü suuruse hindamisel tähelepanuta jätta asjaolu, et süüdistatavat on varem samalaadsete kuritegude toimepanemise eest karistatud ning ta on jätkanud selliste kuritegude toimepanemist ehk tegemist on asjaoluga, mis annab aluse sedastada D.O teos ühe kvalifiseeriva tunnuse olemasolu. Süüdistatav avaldas nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus kahetsust toimepandu suhtes, mistõttu vajab vaagimist küsimus, kas tegemist on KarS § 57 lg 1 p-s 3 nimetatud karistust kergendava asjaoluga. Menetluse käigus uuritud tõendite pinnalt leiab kohus, et süüdistatava kahetsus ei ole siiras ning kahetsusse tuleb suhtuda kriitiliselt. Nimelt leiab kohus, et D.O-le inkrimineeritav kuriteoepisood pole olnud juhuslikku laadi, vaid on hinnatav eesmärgipärase planeeritud tegevusena ning vaatamata sellele, et süüdistatavat on eelnevalt korduvalt karistatud teiste isikute vara kahjustava käitumise eest, jätkas süüdistatav oma kuritegelikku ja teiste isikute vara kahjustatavat tegevust. Kohtu hinnangul näitab taoline käitumine igasuguse kahetsuse puudumist ja pühendumist kavatsetusega toimepandavate varguste toimepanemisele saamaks elatusvahendeid kõrvaliste isikute arvelt. Kuivõrd kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 20.02.2013 otsusega ning temale on karistuseks mõistetud rahaline karistus 80 päevamäära ulatuses, so 256 eurot ja kuna eelmise otsusega mõistetud karistus on senini tasumata, tuleb KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus. Arvestades asjaolu, et üks liidetavatest karistustest on rahaline karistus, tuleb liitkaristusena mõistetav ja Harju Maakohtu 20.02.2013 otsusega mõistetud rahaline karistus KarS § 64 lg 2 alusel täide viia iseseisvalt. Puutuvalt süüdistatava suhtes kohaldatavasse vangistusse, leiab kohus, et süüdistatava suhtes on ära proovitud erinevaid karistusliike, st tema suhtes on kohaldatud vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist, teda on karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastatud ning ta on kandnud reaalset vangistust. Seejuures on teda karistuse täitmisele pööramise ja liitkaristuse mõistmise vältimiseks, so süüdistatavasse säästvalt suhtudes, karistatud rahalise karistusega kuriteo eest, mis oli toime pandud katseajal. Kuivõrd rahalist karistust ei ole võimalik kohaldada, samuti ei ole vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine tulemust andnud, leiab kohus, et ära on proovimata veel vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Süüdistatav avaldas kohtuistungil, et tema tervislik seisund võimaldab ja ta soovib üldkasulikku tööd teha. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava vangistuse võib asendada üldkasuliku tööga, jättes vangistuse reaalselt esialgu täitmisele pööramata. Samas peab süüdistatav saama aru sellest, et kui ta üldkasuliku töö tegemise ajal paneb toime uue kuriteo, liidetakse uuele karistusele ka tegemata üldkasulik töö ümberarvestatuna vangistuseks. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuluks määratud kaitsja tasu ja sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Mis puudutab menetluskulude väljamõistmist, siis tuleb tõdeda, et ankeetandmete kohaselt süüdistataval puudub töökoht või muu legaalne sissetulek, mis tagaksid talle igakuised legaalsed elatusvahendid, kuid siinkohal ei saa jätta märkimata, et süüdistatava näol on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle puhul kohus eeldab tööle asumist. Samuti puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud rahasumma tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks on olnud kuriteo toimepanek süüdistatava enda vaba ja teadlik valik. Seega tuleb kriminaalmenetluse käigus tekkinud menetluskulu süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et töökoha ning sissetuleku puudumine annavad aluse võimaldada menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg

3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste võrdsete osamaksetena. Kohus selgitab ka, et maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.