Kohtulahend

Kriminaalasi nr. 1-14-7228

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

07.oktoobril 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul ringkonnaprokurör Raul Heido kaitsja advokaat Tarmo Pilv osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav H.G, IK xxx, elukoht: xxxx, varasem karistatus: kriminaalja väärteokorras karistamata, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 02.juunist 2014.a, süüdistuses KarS § 122 järgi. Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus H.G süüdistatakse selles, et tema 29.märtsil 2014.a kella 22:15 paiku Tartus XXXX korteris põhjustas M.K. kehalise väärkohtlemisega suurt valu, mis seisnes selles, et haaras mõlema käega M.K. juustest ja väänas neid oma käte ümber, mille tagajärjel M.K. kukkus põrandale põlvili. Seejärel haaras H.G uuesti kannatanu juustest ning väänas juukseid ümber parema käe ning teise käe rusikaga peksis mitmel korral kannatanut pähe. Eelkirjeldatud tegevusega tekitas H.G kannatanule suurt füüsilist valu, pealael 2x1cm suuruse nahaaluse hematoomi ja 2x1cm läbimõõduga hematoomi kõrval. Sellega pani H.G toime KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 122 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav H.G-le rahalist karistust 150 päevamäära ulatuses, s.o 1050 eurot. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. H.G tuleb süüdi tunnistada KarS § 122 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendiks on ümbrik juuksekarvadega, mis asub kriminaalasja materjalide juures ja tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Menetluskuludena kuulub H.G-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu. Kohtunik leiab, et arvestades süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suurust ja tema enda taotlust on põhjendatud käesoleval juhul kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine süüdistatavale osade kaupa pikema tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada H.G KarS § 122 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus ükssada viiskümmend (150) päevamäära, s.o üks tuhat viiskümmend (1050) eurot. H.G suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 126 alusel asitõendiks tunnistatud juuksed, mis asuvad pakendis kriminaalasja juures, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna riigituludesse välja mõista H.G-lt sundraha viissada kolmkümmend kaks (532) eurot 50 senti ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu üks (1) euro. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et H.G on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul. Rahaline karistus tuleb tasuda kolmekümne (30) päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele