Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend
3-1-1-60-14 7. oktoober 2014 Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Hannes Kiris ja Saale Laos Valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise vaidlustamine Tallinna Ringkonnakohtu 26. mai 2014. a määrus kriminaalasjas nr 1-12-6082 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Argo Aderi kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Prokuratuur, Põhja Ringkonnaprokuratuuri pooled ringkonnaprokurör Vallo Kariler Asja läbivaatamise kuupäev ja 10. september 2014, kirjalik menetlus viis
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. mai 2014. a määrus osas, millega mõisteti riigieelarve vahenditest Argo Aderi kasuks välja 650 (kuussada viiskümmend) eurot määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks.
2.Mõista Eesti Vabariigilt Argo Aderi kasuks välja 1566 (üks tuhat viissada kuuskümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 261 (kakssada kuuskümmend üks) eurot, ringkonnakohtus toimunud määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks.
3.Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
4.Kaitsja määruskaebus rahuldada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Argo Ader anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Süüdistuse kohaselt tekitas ta Johannes Pajulaga ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-ile kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse eesmärgiga saada sõiduauto Dodge Viper eest kindlustushüvitist.
2.Harju Maakohtu 31. oktoobri 2013. a otsusega mõisteti A. Ader süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi õigeks. Sama otsusega mõisteti J. Pajula süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi koos A. Aderiga toimepandud kuriteos ja süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7 ning 8 järgi õigeks. J. Pajula tunnistati süüdi KarS § 212 lg 1 järgi sõiduautoga Audi A8 seotud kindlustuskelmuses ja KarS § 320 lg 1 järgi. Sama otsusega tunnistati KarS § 212 lg 1, § 199 lg 2 p 4 ja § 201 lg 1 järgi süüdi ka Veiko Pajula.
3.Tallinna Ringkonnakohtu 17. detsembri 2013. a määrusega tühistati maakohtu otsus ja kriminaalasi saadeti samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
4.Harju Maakohtu 16. aprilli 2014. a määrusega rahuldati A. Aderi kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilve taotlus ja süüdistatava suhtes lõpetati KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritavas süüdistuses kriminaalmenetlus KrMS § 2742 lg 1 alusel menetluse mõistliku aja möödumise tõttu. Sama määrusega lõpetati KrMS § 2742 lg 1 alusel kriminaalmenetlus ka V. Pajula süüdistuses KarS § 212 lg 1 ja § 199 lg 1 ning J. Pajula süüdistuses KarS § 212 lg 1 ja § 320 lg 1 järgi. Kannatanute IF P&C Insurance AS-i ja Seesam Insurance AS-i tsiviilhagid jäeti KrMS § 310 lg 3 kohaselt läbi vaatamata, A. Aderile hüvitati valitud kaitsjale makstud tasu 20 470 eurot ning 80 senti ja kriminaalmenetluse kulud jäeti riigi kanda.
6.Tallinna Ringkonnakohtu 26. mai 2014. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. A. Aderi kasuks mõisteti riigieelarve vahenditest välja 650 eurot määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Ringkonnakohus märkis kokkuvõtlikult, et määruskaebemenetluses taotles kaitsja süüdistatavale 1566 euro hüvitamist. See summa hõlmab valitud kaitsjale makstud tasu seoses kohtuistungist osavõtuga Harju Maakohtu 16. aprilli 2014. a määruse kuulutamisel, kohtumääruse analüüsimist ja prokuratuuri määruskaebusele vastuse koostamist. Pidades silmas kohtumääruse põhjendava osa mahtu ja asjaolu, et see puudutab süüdistatavat vaid osaliselt, kuid ka määruskaebuse mahtu ning määruskaebuse vastuses sisalduvate asjakohaste argumentide osakaalu, tuleb kahe advokaadi tööle kulunud 10 tundi ja 45 minutit pidada põhjendamatuks ajakuluks. Põhjendatud ja mõistlik ajakulu on 5 tundi.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
7.Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitasid määruskaebused Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör V. Kariler ja A. Aderi kaitsja vandeadvokaat A. Pilv. Prokurör taotleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistamist. Riigikohtu 11. juuli 2014. a määrusega jäeti prokuröri määruskaebus menetlusse võtmata. Kaitsja taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist osas, millega mõisteti
süüdistatava
kasuks
välja
vaid
eurot
õigusabikulude
hüvitamiseks,
ja
määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist. Määruskaebuse põhiväited on järgmised. 7.1 Ringkonnakohtu määrusest ei nähtu, missugused kaitsja toimingud põhjendamatuks loeti. Eksitud on ka hüvitamisele kuuluva menetluskulu arvutamisel, sest süüdistatava kasuks välja mõistetud summale jäeti lisamata käibemaks 130 eurot. Hüvitatava menetluskulu suuruseks pidanuks koos käibemaksuga olema vähemalt 780 eurot. Samuti ei vasta määrus KrMS § 145 lg-le 1, kuna selle tegemisel rikuti põhistamiskohustust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes ja KrMS § 339 lg-s 2 sätestatut. 7.2 Efektiivse, igakülgse ja kvaliteetse kaitseõiguse esmane eeldus on alama astme kohtu määruse ning määruskaebuse sisuline analüüsimine. Nende dokumentidega tutvumisele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Asjakohatu on käsitlus, nagu pidanuks kaitsja maakohtu määrusega tutvuma pelgalt enda kaitsealust puudutavas osas. Määruskaebemenetluse esemeks oli kriminaalmenetluse
ebamõistlik kestus ja seetõttu tuli kaitsjal tutvuda kõigi menetluse seisukohalt oluliste argumentidega. Põhjalike ja asjakohaste kirjalike seisukohtade koostamisele kulutatud aega ei saa samuti pidada ebamõistlikuks ning põhjendamatuks, sest prokuröri ebaõigete väidete kummutamiseks tuli kulutada märkimisväärselt aega ja esitada detailne ülevaade senisest menetlusest. Väärib tähelepanu, et ringkonnakohus nõustus kaitsja seisukohtadega täielikult. Kohtuasjas nr 3-1-1-9-14 on Riigikohus põhjendatud õigusteenuse mahuks pidanud isegi kaks korda suuremat ajakulu.
8.Vastuses määruskaebusele peab Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör V. Kariler ringkonnakohtu määrust põhjendatuks, leides, et kohus saab kriminaalasja eripärast lähtudes hinnata toimingu tegemisele kuluva aja põhjendatust. Vaidlustatud määruses selgitati, miks taotluses märgitud ajakulu ei ole õigustatud. Määruskaebuse vastuse koostamisele kulutatud aeg ei ole samuti põhjendatud, kuna sarnaseid argumente kasutati prokuröri apellatsioonile vastamisel ja kaitseaktis. Ka ei ole kaitsja argumentatsioon selline, mille koostamisele võiks kuluda 7 tundi. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-9-14 ei ole asjasse puutuv, sest tegemist on sisult erinevate vaidlustega.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub määruskaebuse esitaja väitega, mille kohaselt jättis ringkonnakohus tähelepanuta, et A. Aderi kasuks riigilt välja mõistetud summale tulnuks lisada käibemaks. Menetluskulude hüvitamise taotluse aluseks olevate dokumentide kohaselt on süüdistatavale osutatud õigusabi tunnihinnaks 130 eurot. Kuna AS Advokaadibüroo Aivar Pilv on käibemaksukohustuslane, lisandub õigusabi tunnihinnale käibemaks 20 protsenti. Ringkonnakohus leidis, et A. Aderile tuleb õigusabikulud hüvitada kaitsja viie töötunni ulatuses ja seetõttu pidanuks hüvitatava summa suuruseks kujunema 780 eurot, sealhulgas käibemaks 130 eurot. Vaidlustatud määrusega mõisteti aga süüdistatava kasuks ekslikult välja 650 eurot.
10.Määruskaebuses leitakse põhjendatult sedagi, et valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel rikkus ringkonnakohus kohtumääruse põhistamiskohustust, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 699). 10.1 Kriminaalkolleegium on selgitanud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb kohtul silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-99-11, p-d 9-12). 10.2 Ringkonnakohus ei seadnud kahtluse alla kaitsja ühe töötunni hinna põhjendatust, kuid leidis, et määruskaebuse vastuse koostamiseks kulutatud 10 tundi ja 45 minutit on selgelt põhjendamatu töömaht. Apellatsioonikohtu arvates oli osutatud õigusteenus vajalik üksnes viie töötunni ulatuses.
Kõnealuse seisukoha põhistamiseks osutas ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjendava osa pikkusele ja selle seotusele A. Aderi süüdistusega, aga ka prokuröri määruskaebuse mahule ning kaitsja vastuses sisalduvate argumentide asjakohasusele. Nende tegurite seost kaitsjatasu vähendamisega ei ole aga arusaadavalt põhjendatud. Selge ei ole seegi, miks võttis ringkonnakohus õigusteenuse vajalikkuse hindamisel arvesse pelgalt määruskaebuse vastuse koostamiseks kulunud aega, kuivõrd määruse eelnevas osas leiti, et menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt hõlmasid õigusteenuse osutamiseks vajalikud toimingud ka maakohtu istungist osavõttu ja maakohtu määruse ning prokuröri määruskaebuse analüüsimist. Viimati loetletud toimingute vajalikkust ja nende tegemisele kulunud aja põhjendatust ei ole vaidlustatud määruses sisuliselt hinnatud.
11.Maakohtu määruse sisulist ülesehitust silmas pidades ei saa põhjendatuks pidada seisukohta, mille järgi arvestati õigusteenuse vajalikkuse hindamisel seda, et A. Aderile oli esitatud süüdistus vaid ühe kuriteo toimepanemises ja määruse põhjendused puudutasid teda üksnes osaliselt. Esimese astme kohtu määruses käsitletakse menetluse mõistliku aja küsimust läbivalt kõigi kolme süüdistatava suhtes. Seejuures ei saa jätta tähelepanuta, et A. Aderit süüdistati KarS § 212 lg 1 järgi kuriteo ühises ja kooskõlastatud toimepanemises koos J. Pajulaga. Maakohtu määruse põhjendused on esitatud kaheksal ja poolel leheküljel ning valdav osa põhjendustest puudutab senise menetluse käiku ja õiguslikku argumentatsiooni seoses kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkusega mõistliku menetlusaja nõude rikkumise tõttu. Võrreldava mahuga on ka prokuröri määruskaebus, milles vaidlustati kriminaalmenetluse lõpetamist ja analüüsiti maakohtu lahendi põhjendatust kohtuasja keerukuse, riigivõimu käitumise, asjasse puutuva kohtupraktika ning edasise menetlusliku perspektiivi valguses. Ka vaidlustas prokurör kannatanute tsiviilhagide läbivaatamata jätmist. Kolleegiumi arvates on mõeldamatu, et sellises olukorras saanuks kaitsja tutvuda maakohtu määruse ja määruskaebuse põhistustega vaid osaliselt, s.o enda kaitsealust puudutavas osas. Arvestades, et ringkonnakohus jättis prokuröri määruskaebuse rahuldamata, nõustudes sisuliselt kaitsja kirjalikus vastuses toodud seisukohtadega, ei saa ühtlasi põhjendatuks lugeda järeldust, mille kohaselt tingib valitud kaitsjale makstud tasu vähendamise määruskaebuse vastuses sisalduvate asjasse puutuvate argumentide maht.
12.Märkimata ei saa jätta sedagi, et sama määrusega rahuldas ringkonnakohus V. Pajula kaitsja taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 432 euro suuruses summas, sh käibemaks 72 eurot. Kõnealuse tasu suurus vastab Eesti Advokatuuri juhatuse 26. novembri 2013. a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra“ punkti 1 järgi kaheteistkümnele pooltunnile, s.o kuuele tunnile. V. Pajula kaitsja osutatud õigusabi seisnes maakohtu määruse ja prokuröri määruskaebusega tutvumises ning määruskaebusele vastuse koostamises. Viimati osutatud dokumendi õiguslik argumentatsioon on esitatud kahel leheküljel. Ringkonnakohtu määrusest ei nähtu argumente, miks tuleb võrreldavate toimingute arvu ja töömahu juures kohelda kaitsjaid erinevalt.
13.Kriminaalkolleegium on arvamusel, et kaitsja taotluses näidatud ühe tööühiku hind on
põhjendatud ja määruskaebemenetluses osutatud õigusteenus on olnud tervikuna vajalik. Arvestades määruskaebemenetluse esemeks olnud vaidluse keerukust ja õigusteenuse osutamiseks vajalike toimingute mahtu, saab põhjendatuks pidada ka õigusabi osutamisele kulutatud aega. Valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust ei mõjuta praeguses asjas ka tõdemus, et määruskaebuse vastuses sisalduvatega sarnaseid argumente on varem kasutatud kaitseaktis ja prokuröri apellatsioonile vastamisel. Nendel põhjustel tuleb valitud kaitsjale makstud 1566 eurot käsitada KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes mõistliku suurusega tasuna.
14.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 26. mai 2014. a määruse osas, millega mõisteti riigieelarve vahenditest A. Aderi kasuks välja 650 eurot, ja mõistab Eesti Vabariigilt A. Aderi kasuks välja 1566 eurot, sh käibemaks 261 eurot, ringkonnakohtus toimunud määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Muus osas jätab kolleegium ringkonnakohtu määruse muutmata. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.