1-13-3948
Kohus
Pärnu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
6. oktoober 2014. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-13-3948
Kohtukoosseis
Täitmiskohtunik Piia Jaaksoo
Erakorraline ettekanne
Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse kriminaalhooldusametniku Ü-K.Annuk erakorraline ettekanne taotlusega määrata T.J-ile (ik xxx, elukoht * maakond) katsejaks täiendav kohustus
1.Rahuldada Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse kriminaalhooldusametniku Ü-K.Annuk taotlus ja KarS § 74 lg 4, § 75 lg 2 p 5 alusel määrata T.J-ile katsejaks täiendav kohustus – * 2.Edastada määruse ärakiri T.J-ile, prokurörile Ü.T.J ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Asjaolud. Pärnu Maakohtu 09.05.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-3948 mõistis kohus T.J süüdi KarS § 121 järgi ja karistas vangistusega 8 kuud, millest oli ära kantud 3 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jättis kohus T.J suhtes ärakandmata vangistuse tingimuslikult kohaldamata 24-kuulise katseajaga, milliseks ajaks määras T.J kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustas teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Katseaeg algas 9.05.2013. 12.06.2013 kohtumäärusega kohus kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotluse alusel määras T.J-ile katsejaks täiendava kohustuse – osaleda individuaalkorras * tähtajaga 01.09.2013. 1.10.2013 kohtumäärusega kohus kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotluse alusel määras T.J-ile katsejaks täiendava kohustuse – läbida individuaalkorras * tähtajaga 31.03.2014. tähtajaga. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne
Rikkumised: kohustuste mittetäitmine. Kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume Tallinna Vangla Pärnu KrHO Haapsalu talituses võeti arvele 30.05.2013 Pärnu Maakohtu 09.05.2013 kohtuotsuse järgi kriminaalhooldusalune T.J, kes mõisteti süüdi KarS § 121 tunnustel ja karistuseks määrati 8 kuud vangistust 24 kuulise katseajaga. Katseajaks määrati lisakohustus - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. T.J-i suhtes on katseajal koostatud kaks erakorraliste ettekannet seoses kohustuse rikkumisega ja määratud lisakohustused osaleda sotsiaalprogrammides " Eluviistreening" ja "Õige hetk". Antud kohustused on isik täitnud. T.J ilmus korralisele registreerimisele 05.09.2014 ja tal mõõdeti alkomeetriga alkoholijoove 0,258 mg/l kohta.
T.J-ile teostati ette teatamata kodukülastus 26.09.2014 ja võeti rikkumise kohta seletuskiri. Isik tunnistab 05.09.2014 registreerimisele jääknähtudega tulemist ja väidab, et eelmisel päeval oli tuttava sünnipäev ning ta libastus alkoholi tarvitamisega. Kodukülastusel 26.09.2014 kontrolliti samuti alkomeetriga alkoholijoovet ja isik oli kaine. T.J on nõus võtma endale katseajaks täiendava lisakohutuse - pöörduma psühhiaatri poole (lisa 1).
Kriminaalhooldusalune on katseajal täitnud registreerimisenõudeid. Registreerimas on käinud 27 korral ( lisa 2). T.J on alkoholi kuritarvitaja olnud aastaid, tema kuriteod on olnud seotud alkoholi tarvitamisega. T.J tunnistab enda alkoholiprobleeme. Positiivne on asjaolu, et teadaolevalt ei ole kriminaalhooldusalune sooritanud katseajal uusi väärtegusid või kuritegusid ( lisa 3). Kõik rikkumised on tuvastatud kriminaalhooldaja poolt ja isik on tunnistanud alati enda alkoholi tarvitamist ka ilma alkomeetriga kontrollimist. Katseaja algusperioodis *elades oli alkoholi kuritarvitamise probleem tõsisem, isik tunnistas, et ei suuda selles keskkonnas ennast piisavalt kontrollida ning otsustas koos abikaasaga kolida Vormsi saarele naise vanemate juurde tallu elama, kus nad elavad alates 2013 sügisest. Keskkonna vahetus on mõjunud positiivselt kohustuse täitmisele. Perekond käib vaid pensionipäevadel mandril (*) süüa ostmas ja suhtlemine endise tutvuskonnaga on pea olematu. Kriminaalhooldaja on suhelnud kohaliku sotsiaaltöötajaga, saamaks infot isiku käitumise kohta *.
Eelpool toodud asjaoludest lähtuvalt leiab kriminaalhooldaja, et kriminaalhoolduse käsutuses on veel ressursse toetamaks kriminaalhooldusaluse soovi muutuda ning seega ei ole hetkel veel mõistetud reaalse vangistuse täitmisele pööramine vajalik. T.J-ile oleks otstarbekas määrata täiendav lisakohustus - pöörduda * Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 427 sätestab, et KarS § 74 lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata. Pärnu Maakohus tegi T.J suhtes süüdimõistva otsuse 09.05.2013. 30.05.2013 võeti T.J arvele kriminaalhooldusosakonnas. 12.06.2013 kohtumäärusega kohus määras T.J-ile katseajal registreerimisele mitteilmumise ja alkoholi tarvitamise kohustuse rikkumise eest täiendava kohustuse – osaleda individuaalkorras „Eluviisitreeningu“ sotsiaalprogrammis tähtajaga 01.09.2013.
1-13-3948 1.10.2013 kohtumäärusega kohus määras T.J-ile alkoholi tarvitamise kohustuse rikkumise eest täiendava kohustuse – läbida individuaalkorras sotsiaalprogramm „Õige hetk“ tähtajaga 31.03.2013. Käesolev erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et T.J on rikkunud kohtu poolt talle katseajaks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Vastavalt T.J poolt kirjutatud seletuskirjale ta tunnistab alkoholi tarvitamist. Seletuskirjas on T.J kirjutanud, et on nõus võtma kohustuse pöörduma psühhiaatri poole. Kriminaalhooldaja on erakorralises ettekandes analüüsinud põhjalikult senist katseaja käiku. Erakorralises ettekandes leiab kriminaalhooldaja, et T.J-ile on positiivselt mõjunud elukoha vahetus, uusi õigusrikkumisi toime ei ole pannud. T.J on tunnistanud alkoholi probleemi ja on andnud nõusoleku pöörduda psühhiaatri poole. Seoses eeltooduga leiab kriminaalhooldaja, et kriminaalhoolduse käsutuses on veel ressursse toetamaks kriminaalhoolduse soovi muutuda. Kohus leiab, et kuigi on tõendamist leidnud, et T.J on rikkunud kohtu poolt määratud kohustust, mitte tarvitada alkoholi, ei ole käeoleval ajal vajadust vangistuse täitmisele pööramiseks. Oluline on, et T.J ei ole vastavalt karistusregistri teatisele katseajal toime pannud ühtki õigusrikkumist. Samuti on oluline, et T.J tunnistab alkoholiprobleemi olemasolu ja on enda sõnul nõus tegelema enda muutmisega. Samuti on oluline, et kuigi katseaja algul on esitatud kahel korral erakorraline ettekanne seoses alkoholi tarvitamisega, on eelmisest rikkumisest möödunud aasta, mis näitab kriminaalhoolduse positiivset mõju R.Tramm`ele. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja poolt pakutud täiendav kohustus on kohane, et aidata T.J õiguskuuleka elu poole suunduda. T.J on ise kirjalikult andnud nõusoleku psühhiaatri poole pöördumiseks. Seetõttu leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku ettepanek määrata T.J-ile katseajal kohustuseks pöörduda psühhiaatri poole, on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada ja T.J-ile tuleb määrata katseajaks täiendav kohustus KarS § 74 lg 4, KarS § 75 lg 2 p 5 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Täitmiskohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.