Kohtulahend

Pavel Judini suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Pavel Judin ́it süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 11.11.2013 a suures koguses erinevaid narkootilisi aineid: narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kogumassiga 0,51 grammi (puhtal kujul 29,7 milligrammi fentanüüli) ja narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit kogumassiga 0,42 grammi (puhtal kujul 0,054 grammi metamfetamiini), so kokku rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Pavel Judin hoidis osundatud narkootilisi aineid: narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kogumassiga 0,51 grammi (puhtal kujul 29,7 milligrammi fentanüüli) kokku 24 fooliumvoldikusse pakendatuna ja narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit kogumassiga 0,42 grammi (puhtal kujul 0,054 grammi metamfetamiini) ühte minigrip kilekotti pakendatuna ebaseaduslikult enda valduses kuni 11.11.2013 a kellani 17.20, mil ta Tallinnas Sikupilli 14 maja juures kahtlustatavana kinni peeti ja narkootilised ained politseitöötajate poolt tema valdusest leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja ning metamfetamiin kuulub I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 milligrammist fentanüülist (puhtal kujul) ja keskmiselt 0,3 grammist metamfetamiinist (puhtal kujul). Seega leiti süüdistatava valdusest narkootilisi aineid fentanüüli ja metamfetamiini koguses, millest piisaks kokku ca 228 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Suures koguses narkootiliste ainete (fentanüüli ja metamfetamiini) ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Pavel Judin toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Mariana London, süüdistatav Pavel Judin ja tema kaitsja Liis Toomsalu sõlminud kokkuleppe. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele taotleb prokuröri abi kohtus Pavel Judin ́i süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 2 aastat. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata eelvangistus 11.11.2013a, so 1 päev karistusaja hulka ning ärakandmata karistuseks jääb seega vangistus 1 aasta 11 kuud 29 päeva. KarS § 73 lg 1 ja 3 kohaselt jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja ning mõistetud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Pavel Judin ́i nõusolekul ning juhindudes KarS § 831 lg-st 1 konfiskeerida süüteoga saadud järgmine vara: Sularaha kokku summas 120,00 eurot, mis on Harju Maakohtu 30.06.2014 a määrusega 1-14-5405 arestitud ja kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kaitsja ja prokurör jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Pavel Judin kuulub KarS § 184 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Pavel Judini suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Konfiskeerimine KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Harju Maakohtu 30.06.2014 määrusega on arestitud Pavel Judini vara – sularaha summas 120,00 eurot, mis on üle kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole. Kahtlustatava ülekuulamise protokolli kohaselt Pavel Judin tunnistab narkootikume ostmist ja müümist tuttavatele. Pavel Judin tunnistas tema valdusest äravõetud narkootilise aine fentanüüli omandamist ja selgitas, et sai 1 grammi fentanüüli eelmisel päeval enne kinnipidamist ja pakkis ise 24 fooliumvoldikutesse. Pavel Judin ei tööta, enda sõnul on tema ainsaks sissetulekuks invaliidsuspension 140 eurot kuus, mis kulub korteri üürimiseks. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli Pavel Judini 2012. aastal tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist kokku 1592 eurot, s.o ca 132 eurot kuus ning 2013. aastal 1338 eurot, s.o ca 111 eurot kuus. Kinnipidamisel võeti Pavel Judinilt ära sularaha 120 eurot. Pavel Judin ei ole sularaha legaalset päritolu tõendanud. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas on kinnitust leidnud, et Pavel Judin tegeles narkootilise aine käitlemisega ja antud raha summas 120,00 eurot ei ole saadud legaalsete rahaliste vahendite arvelt. Eeltoodust johtuvalt kohus otsustas Pavel Judinilt ja viimase nõusolekul konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel riigituludesse KarS § 831 lg 1 alusel 120,00 eurot. Asitõendid KarS § 191 alusel kohus konfiskeerib käesolevas jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KarS § 83 lg 1 kohaselt kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kriminaalasja materjalide juures asuvate asitõenditega seoses otsustab kohus alljärgnevat:

-

narkootilised ained, mis on jäetud EKEI keemiaosakonda hoiule, KarS § 191 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. plastmassist ravimipurk, 24 fooliumpaberit, 2 minigrip kilekotti, 1 tualettpaberitükk, mis asuvad pitseeritud pakendis kriminaalasja materjalide juures, KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 132 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 887,50 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 252,00 eurot; - KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1,00 euro. Kaitsja esitas taotluse menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks ning ülejäänud osas menetluskulude ajatamiseks. Prokurör taotlus menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks ei toetanud. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Pavel Judin elab Akadeemia teel ühiselamus jagades elukohta kahe sarnase elusaatusega inimesega. Tema igakuine sissetulek on 90 eurot sotsiaaltoetust, sellest tuleb maksta üüri 38 eurot. Judini sõnul on ta varem saanud pensionit ning on käesoleval ajal esitanud uue taotluse. Seega puudub Judinil tugivõrgustik, mis tagaks baasvajaduste rahuldamise elukoha ja söögi näol. Tegemist on noore inimesega, teda karistatakse kriminaalkorras esmakordselt. Eeltoodud asjaolud kogumis tingivad menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. Menetluskulud kokku moodustvad 1272, 50 eurot, millest kohus mõistab välja Pavel Judinilt 480 eurot. Menetluskulud summas 792, 50 eurot jäävad riigi kanda. Ülejäänud osas tuleb menetluskulud ajatada maksimaalseks tähtajaks, so aasta peale. Pavel Judini sõnul on käesolevaks ajaks lõpetanud Töötukassa juures kursused, mis võimaldab tal tõenäoliselt leida töö. Sellistel asjaoludel tagab menetluskulude ajatamine nende tasumise riigile, kuid võimaldab süüdistataval vältida täitemenetluses tulenevaid lisakulusid. Menetluskulud tuleb KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 40 eurot.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

(allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.