Kohtulahend

Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS §-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus läbi Tartu Maakohtu esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu O.M-i süüdistatakse selles, et tema 11.04.2014 kella 21.20 ajal juhtis Võru linna tänavatel Jaama ja Pikk mootorsõidukit Audi A6 registreerimistunnusega xxxxxxx, olles joobeseisundis – s. o isikuna, kelle veres oli alkoholisisaldus vähemalt 2,4 mg/g, mis LS § 69 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove ning millise teoga pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtu seisukoht süüdistuse osas Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõenditega kogumis on tõendatud O.M ’u süü KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. O.M tunnistas nii kohtueelseluurimisel, kui ka kohtus ennast esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi täielikult süüdi. O.M’u ütlustest nähtub, et 11.aprilli 2014.a. õhtul Võru linnas juhtis oma sõbra A. K. naisele kuuluvat sõidukit Audi A6 registreerimisnumbriga xxxxxxx olles alkoholijoobes. 11.04.2014 õhtul tarvitas alkoholi Võrus Luha tänaval, kus aitas teha korteri remonti. Jõi ära umbes 100-150 grammi valget viina Venemaa päritolu ja peale seda enam midagi ei mäleta. Ei mäleta autoga sõitmist, kus ja millistel asjaoludel politsei tema kinni pidas. Kahetseb toimepandud tegu. Soovib, et kohus määraks karistuseks üldkasuliku töö tunde. Vangi minna ei soovi. Tunnistaja A. K. ütlustest (tl 8-9) nähtub, et 11.04.2014.a. kella 21 paiku sõitis koos abikaasa ja lastega Võru linnas Kubja põik tänavale koju. Kuna väiksem laps jäi autos magama, siis mees ütles, et teevad linna peale tiiru peale, kuni laps ärkab. Sõitsid oma kaubikuga Volkswagen Multivan reg nr xxxxxxx Jaama tänavale. Nägid ees sõitvat Audit. Audi kogu aeg pidurdas ning parem suunatuli oli kogu aeg sees, kuigi kusagile ei pööranud. Abikaasa sõitis autost mööda. Audi sõitis neil natuke järel, siis sõitis kõrvale surudes tunnistaja auto tee äärde. Peale seda rammis Audi nende sõidukit. Tunnistaja abikaasa pidurdas ning Audi sõitis vastu nende kaubiku juhipoolset velge. Audi juht lasi oma auto akna alla ning karjus neile midagi vene keeles. Tunnistaja ja lapsed olid nii ehmunud, et tunnistaja ütles abikaasale, et viimane sõidaks edasi, sest kartis, et Audi juht tuleb neile kallale. Nemad jätkasid sõitu edasi ning Audi juht sõitis neile paar korda küljele ning peale seda sõitis neist mööda ja jäi seisma Würthi ette Pikale tänavale parklasse. Kuna olid hirmunud, siis helistasid politseisse ning selgitasid olukorda. Neile soovitati sõita rahvarohkesse kohta. Sõitsid Pikal tänaval asuvasse parklasse. Mõne aja

pärast sõitis sinna ka Audi ja jäi seisma. Audis oli ainult üks meesterahvas keda tunnistaja ei tundnud ja ta jäi oma autosse istuma. Mõne minuti pärast jõudis kohale ka politsei. Politseinikud läksid Audi juhti kontrollima. Siis oli mees rahulik. Tunnistaja selgitas politseile, mis juhtus ja peale seda sõitis tunnistaja ära. Politseinik lasi Audi juhil puhuda alkomeetrisse. Tunnistaja näitu ei tea. Audi rammimise tagajärjel oli nende sõiduki velg kriimustatud. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast koos lisaga (tl 4-6) nähtub, et O.M-ilt võeti 11.04.2014 kell 22.25 vereproov ning tuvastati tema veres alkoholisisaldus 2,47 mg/g. Patrullpolitseinik J. O. ettekandest (tl 7) nähtub, et oli patrullis 11.04.2014, kui said väljakutse, et joobes Audi juht rammib teataja autot Jaama tänaval. Jõudes sündmuskohale paari minutiga seisis teataja sõiduk VW Multivan reg nr xxxxxx Pikk tn 21 juures. Teatajad J. L. ja A. K. seisid autost väljas. Nende auto juures seisis sama tunnustega sõiduauto Audi A6 reg nr xxxxxxx, autos oli ainult juht, kes oli silmnähtavalt joobetunnustega. Audi juhil paluti väljuda autost ja esitada juhiluba, juhiks osutus O.M (XXX), puhudes alkomeetrisse, mille näiduks oli 0,86 mg/l. Peale seda lukustasid auto ja toimetasid O.M-i jaoskonda, et joove tuvastada tõendusliku alkomeetriga. O.M polnud võimeline puhuma tõenduslikku alkomeetrisse, mistõttu toimetatu Lõuna-Eesti Haiglasse, kus võeti veri analüüsiks 11.04.2014.a. indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (tl 2) nähtub, et 11.04.2014 kell 21.35 tuvastati O.M alkomeetriga LION-500 nr 38520-A391 väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,86 mg/l. Süüdistatava O.M-i ja tunnistaja A. K. ütlused hindab kohus usaldusväärseteks, kuna süüdistatava ütlused ja tunnistaja ütlused haakuvad omavahel, on kooskõlas patrullpolitseiniku J. O. ettekandega, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga ning kohtul ei ole alust nende ütluste usaldusväärsuses kahelda. Kohus võtab eelnimetatud kohtus uuritud tõendid aluseks kohtuotsuse tegemisel. Karistusregistri õiendi kohaselt on O.M karistatud kriminaalkorras alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest viiel korral. Viimati 21.12.2012.a. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poolt KarS § 424 alusel 9 kuulise vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga, lisakaristusena võttis kohus ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 kuuks. Seega arvestades ülalnimetatud tõendeid on kohtus tõendamist leidnud järgmised asjaolud: O.M, keda on varem korduvalt karistatud joobes juhtimise eest, juhtis 11.04.2014.a. kella 21.20 ajal Võru linnas Jaama ja Pikal tänaval mootorsõidukit Audi A6 registreerimistunnusega xxxxxxx joobeseisundis. Ta andis teistele liiklejatele eksitavaid märguandeid oma liikumissuuna kohta, lõi korduvalt liiklusohtliku olukorra Volkswagen Multivan xxxxxxx sõitvale perekonnale, riivas lõpuks autoga Volkswageni juhipoolset velge ja karjus samal ajal vihaselt autoaknast vene keeles teises sõidukis olijatele, mille tähendusest aru ei saadud. Väljakutsutud politseipatrull tuvastas O.M alkomeetriga LION-500 (nr 38520-A391) joobeseisundi. Kuna isik polnud võimeline joobe tuvastamiseks jaoskonnas tõenduslikku alkomeetrisse piisavat õhukogust puhuma, toimetati ta Lõuna-Eesti Haiglasse, et tuvastada joove vere võtmise teel. Analüüsi tulemusena tuvastati O.M-i veres alkoholisisaldus 2,4 mg/g. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 2 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Kuna O.M-i veres oli alkoholisisaldus 2,4 mg/g kohta mootorsõiduki juhtimise ajal, siis on tema poolt ka KarS § 424 objektiivne koosseis täidetud. Selgitamaks välja, kas O.M on toime pannud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, tuleb tuvastada tahtlus kõigi koosseisu asjaolude osas. Subjektiivne koosseis on täidetud, kui isik tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, etO.M pani kuriteo toime kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. O.M asudes sõidukit juhtima pärast alkoholi tarvitamist, pidi pidama võimalikuks ka asjaolu, et ta juhib sõidukit alkoholijoobe seisundis. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. III Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohtu eesmärk karistuse mõistmisel on mõjutada süüdimõistetud isikut selliselt, et ta edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest. O.M’ut on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral: - 28.02.2002 Võru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi rahalise karistusega 80 päevamäära, s.o. 4 000 krooni ja lisakaristusena võetud mootorsõiduki juhtimise õigus ära 6 kuuks. - 25.06.2004 Võru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi rahalise karistusega 200 päevamäära s.o. 10 000 krooni ja lisakaristusena võetud mootorsõiduki juhtimise õigus ära üheks kuuks; - 20.06.2005 Võru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 5-kuulise vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga ja lisakaristusena võetud mootorsõiduki juhtimise õigus ära 6 kuuks; - 11.09.2008 Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 8-kuulise vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga ja lisakaristusena võetud mootorsõiduki juhtimise õigus ära üheks aastaks; - 26.02.2009 Tartu Maakohtu poolt KarS § 329 järgi rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o. 7 500 krooni; - 25.03.2009 Tartu Maakohtu poolt KarS § 329 järgi 2-kuulise vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus 10 kuud vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel 600 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta ja 11 kuud; - 21.12.2012 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poolt KarS § 424 alusel 9 kuulise vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga; lisakaristusena võetud ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks; Väärteokorras on O.M karistatud 11-l korral, viimati 27.08.2013.a. LS § 224 lg 2 alusel rahatrhaviga 700 eurot;

Kohus leiab, et kuna O.M on korduvalt kriminaal- ja väärteokorras varem karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, temal puudub kindel sissetulek ning käesolevas kriminaalasjas pani tema toime alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise 11.04.2014, so katseajal, mis oli temale määratud 21.12.2012.a., siis ei ole põhjendatud tema karistamine rahalise karistusega. Arvestades O.M-i isikut ja tema eelnevaid karistusi ei ole kohtu jaoks usutav, et rahaline karistus mõjutab O.M edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohus on seisukohal, et O.M ei ole võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, milleks oleks rahaline karistus. Kohus mõistes O.M-i järjekordselt joobes sõiduki juhtimise eest süüdi 21.12.2012.a. kohtuotsusega andis süüdimõistetule võimaluse jätkata elu vabaduses, täites kahe aasta jooksul kriminaalhooldus nõudeid ning mitte toime pannes uusi kuritegusid. O.M pannes katseaja jooksul, mis oli samuti määratud sõiduki juhtimise eest joobeseisundis, toime uue kuriteo, on näidanud oma kergemeelset ja vastutustundetut suhtumist mõistetud karistuse kandmisse. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks vangistusest leebema karistuse kohaldamist. O.M ei ole asunud paranemise teele vaid järjepidevalt juhib mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis ning juhtimisõigust omamata (on ka korduvalt karistatud KarS § 329 alusel). Eelnevad karistused, mis on olnud tingimuslikud ei ole mõjutanud O.M õiguskuulekalt käituma. Samuti ei ole temale kuidagi mõjunud ka määratud lisakaristused, so juhtimisõiguse äravõtmised. Maksimaalseks ajaks oli temalt juhtimisõigus ära võetud 11.09.2008 kohtuotsusega, so 1 aastaks. O.M-i süü on suur ning põhjendatud on kohaldada tema suhtes raskemat karistusliiki, s.o vangistust ja seda oluliselt üle sanktsiooni keskmise määra. Kui isik paneb järjepidevalt toime teatud liiki kuritegusid, siis mõistetavad karistused ei saa minna ajas leebemaks, vaid karistuse mõistmise loogika kohaselt peaksid minema ikka järjest rangemaks ja seda põhjusel, et eelnevad karistused ei ole olnud järelikult piisavad mõjutamaks teda edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma. Antud loogika kehtib ka lisakaristuse puhul. 21.12.2012. a kohus mõistis O.M ’ule KarS § 424 järgi karistuseks 9 kuud vangistust. Seega peab käesolevas kriminaalasjas O.M-ile mõistetav karistus olema oluliselt rangem, kui see oli 21.12.2012.a. Lisaks tuleb süü suuruse ja sellest tulenevalt ka karistuse määramisel arvestada, et Vladimir Surpiku joove oli väga suur ning kuriteo toimepanemise ajal käitus ta väga ohtlikult, so ta rammis oma sõidukiga teist sõitvat autot, milles olid inimesed. Riigikohtu 17. juuni 2013 lahendi nr 3-1-1-58-13 p-s 8 on kirjas, et „lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. oktoobri 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-76-12, p 7 ja 17. mai 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-26-03, p 5).“ Sama otsuse p-s 9 on kohus märkinud, et „Nii võib KarS § 424 puhul keskmisest suuremale süüle viidata muuhulgas teo ebaõigust kirjeldavad asjaolud, nt isikul eriti kõrge alkoholisisaldus veres, mis viib mootorsõidukijuhtimisvõime miinimumini. Samuti on karistuse individualiseerimisel võimalik arvestada karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude ning preventsioonidega, mille tulemusena saab süüdlasele mõista karistuse ka KarS § 424 sanktsiooni ülemmääras.“

O.M-i karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Arvestades O.M-i eelnevat korduvat karistatust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, jätkuvalt lugupidamatut suhtumist õiguskorda ja kaasliiklejate elu ning tervise säästmisse on põhjendatud talle karistuseks vangistuse mõistmine 2 aastaks, so üle KarS § 424 sanktsiooni keskmise määra. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada O.M-ile mõistetud karistust 1/3 võrra, so 8 (kaheksa) kuu vangistuse võrra ja mõista O.M-ile lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. Kuna O.M pani toime uue kuriteo katseajal, tuleb moodustada liitkaristus kohtuotsuste kogumis vastavalt KarS § 65 lg-le 2. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada Vladimir Surpikule mõistetud 1 (ühe) aasta ja 4 (nelja) kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 21.12.2012a. kohtuotsuse nr 1-12-12176 järgi mõistetud karistuse, so 9 kuu vangistuse võrra ning mõista O.M-ile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 1 (üks) kuu vangistust. O.M on vahistatud Lõuna Prefektuuri menetluses olevas kriminaalasjas nr 14260300091 alates 16.09.2014.a. Seega, kuna O.M viibib vahi all, siis tuleb tema karistuse kandmise aja algust lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohus on seisukohal, et Vldamir O.M-ile tuleb määrata ka lisakaristus, so juhtimisõiguse äravõtmine. Riigikohtu 13. detsembri 2013 lahendi nr 3-1-1-122-13 p 9 kohaselt „lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik.“ O.M-i poolt korduv alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine võimaldab järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Arvestades asjaoludega, et O.M olles vabaduses järjepidevalt juhib sõidukit alkoholijoobes ning viimase kuriteo puhul käitus ülimalt ohtlikult, siis on kohtu arvates O.M ohtlik liikluses ning temalt tuleb ära võtta lisakaristusena juhtimisõigus vähemalt kaheks aastaks. KarS § 55 lg 1 kohaselt Karistusseadustiku §-des 49 kuni 522 sätestatud lisakaristuse mõistmisel koos aresti või vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega või kohtuvälise menetleja otsusega määratud tähtajale. Seega kehtib lisakaristus mõistetud vangistuse, so 2 aasta ja 1 kuu vangistuse ajal ja lisaks kaks aastat peale vangistusest vabanemist. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas O.M-i menetluskuluks on riigi õigusabi kulud kohtueelses menetluses 150 eurot ja kohtumenetluses 126,00 eurot, so kokku kaitsjatasu 276,00 eurot ja joobeseisundi tuvastamise maksumus 14,00 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. O.M puudub kindel töökoht ning ta teeb juhutöid. O.M on töövõimetuspensionär (60%). Seega on kohus seisukohal, et O.M-ile käib kõigi menetluskulude hüvitamine korraga ilmselgelt üle jõu. Arvestades O.M-i varalist seisundit ning resotsialiseerumis väljavaateid on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel O.M-ile võimalus hüvitada menetluskulud ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Marju Persidskaja Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.