1-13-7618/17 - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

1-13-7618 Määrusele on menetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtus tuvastatud asjaolud Tartu Maakohtu 28.08.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-7618 tunnistati K.G süüdi KarS § 275 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud 3 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 03.08.2012.a otsusega K.G-le mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendati K.G-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 360 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati K.G üldkasuliku töö tegemise tähtaja kestel täitma KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 13.09.2013.a. 26.08.2014.a esitas Viru Vangla kolmanda üksuse (noorteüksus) Tartu piirkonna kriminaalhooldusametnik M. H. Tartu Maakohtule erakorralise ettekande K.G kohta. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on ettekande esitamise põhjuseks asjaolu, et 26.08.2014.a seisuga on K.G sooritanud 162,5 tundi üldkasulikku tööd, millest sooritamata on 197,5 üldkasuliku töö tundi. K.G on 14.08.2014.a antud seletuskirjas selgitanud, et soovib üldkasuliku töö tundide tähtaega pikendada või siis tühistamist seoses tervislikel põhjustel. Temal on arsti poolt diagnoositud suhkruhaigus ning seoses haiguse tõttu pole alati tunde jõudnud tegema minna. Algul, kui tunnid määrati, arvas, et jõuab tunnid ära teha. Kahjuks aga haiguse tõttu on pidevalt pidanud käima Tartus arsti juures. Kriminaalhooldusametniku M. H. hinnang K.G katseajale on negatiivne, kuna isik ei ole suutnud katseaja jooksul käituda seadusekuulekalt ning 26.08.2014.a seisuga ei jõua kriminaalhooldusalune K.G temale määratud 360 tundi täies mahus sooritada. 26.08.2014.a seisuga on isikul tegemata 197,5 tundi 360-st tunnist. Isikule on koostatud ÜKT hoiatus, kuna K.G ei pidanud kinni korduvalt ajakavadest, ei suhtu ÜKT sooritamisse täie tõsidusega, ei pea kinni ka kokkulepetest ega ilmu ÜKT sooritama. Kriminaalhooldusalune K.G elas katseaja alguses xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ema juures ning Põlva kriminaalhooldusametnik A.M. T. broneeris isiku tööle xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, juhendajaks oli S. N. . K.G sooritas ajavahemikus 24.09.2013.a – 18.10.2013.a 72 ÜKT tundi. 2013.a detsembri lõpust soovis kriminaalhooldusalune K.G elama asuda isa juurde Antslasse ning alates 2014.a jaanuarikuust teostas K.G oma ÜKT tunde Antsla Vallavalitsuses, juhendajaks L. N. . Isik on sooritanud ajaperioodil 08.01.2014.a – 21.07.2014.a Antsla vallavalitsuses 90,5 ÜKT tundi. Kriminaalhooldusalusele K.G-le on koostatud 14.08.2014.a ÜKT ajakava augustikuuks. 26.08.2014.a võetud ühendust telefoniteel ÜKT juhendaja L. N. , sealt saadud info kohaselt ei ole isik ÜKT ajakava alusel kordagi ilmunud ÜKT tunde teostama, seega ei ole isik näidanud ülesse vähematki huvi ÜKT tundide sooritamise kohta. Karistusregitri 26.08.2014.a väljavõttest lähtuvalt on K.G toime pannud katseaja jooksul neli LS 2011 § 201 lg 2 rikkumist, mille eest teda karistati kahel korral aresti ja rahatrahvidega (trahvid tasumata). K.G on veel karistatud Tartu Maakohtu Põlva Kohtumaja kohtuotsuse alusel 23.04.2014.a (1-14-3591) KarS § 121 alusel ning isikule määrati rahaline karistus (256 EUR).

1-13-7618 Positiivseks asjaoluks võib lugeda seda, et isik on täitnud registreerimiskohustust rahuldavalt, isikul on ette tulnud mitteilmumisi, kuid põhjendatud alati haigestumisega. Väidetavalt on isik asunud tasuma oma võlgnevusi. Vestlustes K.G-ga selgus, et ta alustab sügisest õpinguid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, erialaks tisler (vajalikke dokumente ei ole ametnikule esitanud). K.G esitas 14.08.2014.a arsti tõendi, tõestamaks tema diagnoosi. Kriminaalhooldusametnik teeb erakorralises ettekandes ettepaneku pöörata K.G-le mõistetud karistus täitmisele, kuna vaatamata ametniku selgitustele ja motiveerimistele ei suuda K.G talle määratud ÜKT tunde sooritada täies mahus tähtajaks 12.09.2014.a. K.G ei ole näidanud üles tahet sooritada oma tunde kohtu poolt määratud tähtajaks. Korduvalt ei ole kokkulepitud aegadel ilmunud ÜKT tunde tegema, seda tõestavad detailsed ajakavad, millest ta kinni ei suuda pidada. Kriminaalhooldusametnik ei usu, et K.G edaspidi üldkasuliku töö tunde sooritaks (K.G ei ole aasta jooksul suutnud üldkasuliku töö tundi sooritada täies mahus). Sooritamata on 26.08.2014.a seisuga 197,5 üldkasuliku töö tundi ning kui isik soovib veel septembrist alustada õpinguid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, siis isik pole suuteline tegema oma tunde. Kohtumenetluse poolte seisukohad Kriminaalhooldusametnik M. H. jäi kohtuistungil erakorralise ettekande juurde ja leidis, et karistus tuleb pöörata täitmisele. K.G kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. K.G oli seisukohal, et töö tunnid jäid tegemata tervislikel põhjustel, kuna on suhkruhaigus, siis tööd teha oli raske. Ei soovi vangistust kandma minna kuna siis jääb õppimine pooleli. Soovib üldkasulikutöö tunde teha. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära kriminaalhooldaja ning süüdimõistetu seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus K.G-le Tartu Maakohtu 28.08.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-7618 mõistetud ning ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldaja poolt erakorralises ettekandes kajastatud asjaolud vastavad tegelikkusele. K.G ei ole sooritanud talle määratud üldkasuliku töö tunde täies mahus, ta on hoidnud kõrvale ÜKT tundide tegemisest. KrMS § 428 lg 1 sätestab, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. KrMS § 428 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise karistusseadustiku § 69 lõike 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.

1-13-7618 KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt käesoleva seadustiku §-des 425–4261 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör, välja arvatud käesoleva seadustiku § 417 lõikes 3, § 427 lõikes 2 ja §-s 428 sätestatud juhul, ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Tartu Maakohtu 28.08.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-7618 asendati K.G vangistuskaristus üldkasuliku tööga 360 tundi, mille K.G pidi sooritama 1 aasta jooksul. Kriminaalhooldusametniku poolt esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et K.G on 360-st üldkasuliku töö tunnist sooritanud 162,5 tundi, seega on üle poole ÜKT tundidest sooritamata. Üldkasuliku töö tundide arvestusest nr 160913-1 (tl 3) nähtub, et perioodil november 2013.a kuni detsember 2013.a ehk kahe kuu jooksul ei ole K.G sooritanud ühtegi ÜKT tundi. Üldkasuliku töö tundide arvestusest nr 160913 (tl 4) nähtuvalt on K.G ÜKT tunde teinud ebaregulaarselt, sooritades töötunde kuude lõikes üksikutel päevadel. Märtsi- ja augustikuus 2014.a ei ole K.G sooritanud ühtegi ÜKT tundi. Üldkasuliku töö ajakavast (tl 7) nähtuvalt koostati K.G-le Antsla Vallavalitsuses töötamise graafik, millest K.G kinni pidanud ei ole. K.G ei ole ilmunud ühelgi graafikus nimetatud päeval ÜKT tunde sooritama, seega ei ole isik näidanud üles motivatsiooni ja huvi ÜKT tundide sooritamiseks. K.G ei ole ka esitanud ühtegi mõjuvat põhjust selle kohta, miks ta nimetatud perioodidel tunde sooritanud ei ole. 14.08.2014.a antud seletuskirjas (tl 5) märkis K.G , et tervislikud põhjused on takistanud üldkasuliku töö tegemist, mille kohta on esitanud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi tõendi (tl 8), millest nähtuvalt on K.G diagnoosiks insuliinisõltuv suhkurtõbi tüsistusteta. Samas ei ole K.G kuidagi põhjendanud või kriminaalhooldusametnikule selgitanud, mis takistusi seab nimetatud haigus üldkasuliku töö tegemisel. K.G-le on koostatud ÜKT hoiatus (tl 6), millest nähtuvalt ei pea K.G kinni ÜKT ajakavadest. Elukoha kontrolli käigus suhtus K.G kriminaalhooldusametniku suhtes ebaviisakalt, vestluses ametnikuga kasutas korduvalt ebatsensuurseid väljendeid. Isik ei ole motiveeritud tunde sooritama. Kriminaalhooldusametniku poolt esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et K.G on 23.04.2014.a Tartu Maakohtu poolt süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi, samuti on K.G katseaja jooksul karistatud neljal korral Liiklusseaduse § 201 lg 2 alusel. Kohus on veendunud, et K.G hoidus teadlikult kõrvale ÜKT tundide sooritamisest, tal puudus ja puudub igasugune motivatsioon tööd teha, ta suhtub üleolevalt talle antud võimalusse üldkasulikku tööd sooritada selle asemel, et karistus reaalselt kinnipidamisasutuses ära kanda. Kuigi kriminaalhooldusametnik on korduvalt üritanud tõsta K.G motivatsiooni töö tegemisse ning koostanud töötegemise ajakava, ei ole K.G suutnud tunde täies mahus teha. K.G on lisaks oma üleolevale suhtumisele käitunud ka kriminaalhooldusametniku suhtes ebaviisakalt, kasutanud ebatsensuurseid väljendeid ja näidanud üles ükskõiksust üldkasuliku töö tundide sooritamisse. K.G katseaeg on kulgenud ebarahuldavalt ja negatiivselt, kuna isik on katseaja kestel jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist, teda on karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras, mistõttu on kohus veendunud, et K.G-le Tartu Maakohtu 28.08.2013.a otsusega mõistetud ärakandmata karistus tuleb täitmisele pöörata.