Kriminaalasi nr 1-14-8241
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. oktoober 2014. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-8241 (14260100319)
Kohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Kriminaalasi
Kokkuleppemenetluses J.K süüdistus KarS § 121 järgi
Prokurör
Liane Peets
Süüdistatav
J.K Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel-eesti keel, invaliidsuspensionär, kriminaalkorras kehtivad karistused puuduvad, 1 kehtiv väärteokaristus, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 03.02.2014
Kaitsja
Advokaat Anne Vissak
Süüdi tunnistada J.K KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui J.K 18 (kaheksateist) kuu jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1(3)
4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda J.K-lt riigituludesse sisse menetluskuludena 120 (ükssada kakskümmend) eurot, mis määrata tasumisele ühe aasta jooksul võrdsetes osades, kohustades J.K tasuma menetluskulude katteks alates 2014.a novembrist igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks 10 eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99914700021091. Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. J.K suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse täitmisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalik ult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
J.K-le on esitatud süüdistus KarS § 121 järgi selles, et tema 28.01.2014. a kella 13.00 paiku Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx lõi kirvega oma abikaasa xxxxxxxxxxxxxxxxx parema käe alla puusapiirkonda, tekitades kannatanule tugevat valutunnet ja parema rinnapiirkonna kontusiooni ehk põrutuse, millega pani toime xxxxxxxxxxxxxxxxkehalise väärkohtlemise. KarS § 121 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui J.K 18-kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõu deid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata J.K Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. 2(3)
Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdimõistetult riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Kaitsja taotles menetluskuludest osa riigi kanda jätmist, kuna J.K on 80% ulatuses töövõimekadu. Tema terviserike on seotud liikumisega, mistõttu on tal raskendatud üldse toast väljas käimine ja sellega ka võimaliku töö leidmine. Ainsaks sissetulekuks on invaliidsuspension, millest ta kätte saab ca 160 eurot kuus. Tema pension on tegelikkuses küll suurem, kuid sellest tehakse kinnipidamisi lapse ülalpidamiseks. Kaitsja sõnul elab J.K vaesuspiiril, tal on raskusi isegi igapäevase toidu ostmisega. J.K selgitas, et oleks võimeline saadavast pensionist igakuiselt tasuma 10-15 eurot menetluskuludeks. Prokurör toetas esitatud taotlust ja leidis, et menetluskulusid võiks vähendada ja määrata tasumine osade kaupa. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud kaitsja poolt välja toodud asjaoludel. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kulud hüvitatakse ositi. J.K on invaliidsuspensionär, kelle ainsaks regulaarseks sissetulekuks on ca 160 eurot kuus. Tulenevalt tervislikust seisundist, on tal töötamise võimalused väga piiratud. Eelnevast tulenevalt kogu menetluskulu sissenõudmine oleks süüdimõistetule ilmselt ülejõukäiv ja võiks seada ta põhjendamatult raskesse olukorda. Ka vähendatud menetluskulude ühe maksena tasumine ei oleks süüdimõistetule ilmselt jõukohane tema sissetulekute suurust arvestades. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine – süüdimõistetult sisse nõutavaid menetluskulusid tuleb vähendada olulisel määral ja nende tasumine määrata ositi ühe aasta jooksul. Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.