Kohtulahend

-

elada kohtu määratavas alalises elukohas - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata M. K. Tartu Vangla kriminaalosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada M. K. suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista M. K. menetluskulud riigieelarve tuludesse: sundraha 532,50 eurot ja kaitsjale makstud tasu 271,20 eurot, kokku 803 (kaheksasada kolm) eurot ja 70 senti. Menetluskulud tuleb M. K. tasuda ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99914700019553 ning selgituse “M. K. , otsus nr 1-14-7159, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul, määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

M. K. süüdistatakse selles, et tema, 25.10.2013.a. ajavahemikus kell 17.15-19.30 lõi Võrumaal Urvaste vallas Kuldre külas oma 13-aastast poega Martin Püvi ühe korra püksirihmaga näkku tekitades tema ninajuurele 1,5 cm pikkuse haava, marrastused parema silma alla, silmaümbruse hematoomi ning füüsilist valu; 02.05.2014.a. ajavahemikus kell 21.00-22.00 võttis Võrumaal Urvaste vallas Kuldre külas korteriühistu Salme esimese trepikoja esimese korruse koridoris oma alaealisel tütrel Deisi Püvil kätega peast kinni, pigistas ja lõi pead vähemalt neli korda vastu trepikoja metallist välisust, millega tekitas kannatanule peavalu ning kuklale 2 x 3 cm suuruse muhu. Seega pani M. K. teiste inimeste kehalise väärkohtlemisega – Martin ja Deisi Püvile kehavigastuste ja füüsilise valu tekitamise ning nende tervise kahjustamisega toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. 2 (3)

Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör M. K. karistuseks KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 04.12.2012.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 kuu vangistuse võrra, mõista süüdistatavale liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada vangistus 480 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 1 aasta ja 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on isik kohustatud järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai M. K. aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil selgitas M. K. kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, märkis, et kokkulepe oli tema vaba tahe. M. K. nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus selle otsusena kinnitada. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava M. K. käitumine, tema süü inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada kokkuleppes näidatud kuritegudes ja karistus tuleb mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel kuuluvad M. K. sissenõudmisele kriminaalmenetluse kulud – määratud kaitsja tasu, mis nähtuvalt kaitsja vandeadvokaat Anu Vilti taotlustest (tl 67-68, 74-76) on 271,20 (153,60 + 117,60) eurot kriminaalasja kohtueelses menetluses määratud kaitsja poolt osutatud riigi õigusabi eest ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras s.o 532,50 eurot, sest M. K. pani toime teise astme kuriteo. Arvestades süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, M. K. on töötu, määrab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel, et menetluskulud tuleb M. K. tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.