Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
02.10.2014.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 08.09.2014.a.
Kohtuasja number
1-13-10710
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid K.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
K.D , isikukood XXX, xxxx, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 13.01.2014 ja lõpp 08.01.2015
Jätta K.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, K.D-le ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 10.07.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Maakohtu 28.11.2013 kohtuotsusega tunnistati K.D süüdi KarS § 424 järgi ning mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka K.D kahtlustatavana kinnipidamise aeg 27.-28.11.2013.a., so 2 päeva ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 30.09.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 7 kuud 28 päeva vangistust, võrra ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning vanglas kannab karistust esimest korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Kuritegude toimepanemisel on soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Individuaalset täitmiskava koostatud ei ole. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad.
Kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht, mis sobib ka elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Vabanemisel kinnipeetavale töökohta garanteeritud ei ole. varasemalt on isik töötanud nii ametlikult kui mitteametlikult, viimane töökoht oli xxxx. Isikul on võlgnevusi summas 4308 eurot. Hoolimatut ja riskeerivat elustiili iseloomustab korduv joobes juhtimine. Samas ei pea isik ennast suureks alkoholi tarvitajaks. Isiku ema sõnul muutub isik alkoholijoobes olles agressiivseks ega kontrolli oma käitumist. Isik on rikkunud kahel korral kriminaalhoolduse nõudeid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuskahe aasta jooksul on 28%. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri seisukoht. 04.09.2014 kohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. K.D’i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral liikluskuritegude toimepanemise eest. Süüdimõistetu käitumine vanglas ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja kuritegude asjaolusid. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega osanud hinnata temale antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes vahetult pärast katseaja algust toime uue tahtliku liikluskuriteo. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole põhjendatud, kuna K.D on näidanud oma varasema käitumisega, et vangistuse üldkasuliku tööga asendamine, süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ega ole vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. K.D kannab liitkaristust KarS §-s 424 sätestatud liikluskuritegude toimepanemise eest. Süüdimõistetu oma tegevusega pani ohtu teised liiklejad ja jalakäijad. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 28%, mis ei ole madal risk. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav seekord on suuteline katseaja läbima nõuetekohaselt ning täitma käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida süüdimõistetu käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Maakohtu istung. 08.09.2014 toimunud videokohtuistungil märkis süüdimõistetu, et vanglas viibimine on teda palju õpetanud. Kinnipeetav oli kindel, et kuigi hetkel garanteeritud töökohta ei ole, on see vabanedes olemas.
Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukohtadega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kuigi isikul on vabaduses olemas elukoht ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Vabanedes puudub isikul töökoht. Kuivõrd vabanemise eelduseks on töökoha olemasolu, välistab töökoha puudumine isiku ennetähtaegse vabastamise. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, so sõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kuivõrd tema poolt toime pandud kuritegude dünaamika ei ole muutunud, nähtub sellest, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud, ning on tõenäoline, et isik jätkab vabaduses samalaadsete kuritegude toimepanemist. Isiku ohtlikkus seisneb ennekõike liiklusalaste kuritegude toimepanemises, kui isik on alkoholijoobes. Kuivõrd isik ise probleemi olemasolu seoses alkoholi kuritarvitamisega ei tunnista, on olemas arvestatav risk, et isik jätkab alkoholi mõjul liiklusalaste kuritegude toimepanemist. Isik on olnud varasemalt kriminaalhooldaja järelevalve all, kuid katseajad kulgesid mitterahuldavalt, kuna isik rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. Eeltoodust tulenevalt on ebatõenäoline, et isik sel korral suudab talle pandavaid kohustusi täita ja katseaega edukalt läbida. Kohtu hinnangul ei taga isiku kriminaalhooldusele allutamine tema õiguskuulekat käitumist. Vangla on isiku puhul hinnanud uue kuriteo toimepanemise tõenäosust 28%-le. Isiku ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et K.D puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu K.D vangistuse kandmisest enne tähtaega.
vabastamisega
Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.