Kriminaalasi nr 1-14-7599
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. oktoober 2014. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-7599 (14249000039)
Kohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Kriminaalasi
Kokkuleppemenetluses H.K süüdistus KarS § 201 lg 2 p 4 järgi
Prokurör
Liane Peets
Süüdistatav
H.K Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-2, tel xxxxxxxx, ekiri: xikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus (11 klassi), emakeel-eesti keel, Põltsamaa Ametikool, ehituse eriala III kursuse õpilane, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras 1 kehtiv karistus, tõkendit ei ole kohaldatud
Süüdi tunnistada H.K KarS § 201 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 150 päevamäära, s.o 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. KarS § 73 lg 1, 3 alusel karistust täitmisele mitte pöörata, kui H.K 3 (kolm) aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. VÕS § 1043 alusel välja mõista H.K-lt kuriteoga tekitatud kahju katteks 75 (seitsekümmend viis) eurot xxxxxxxxxxxxxxxasuks (a/a nr EE502200221051245512 Swedbank). KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda H.K-lt riigituludesse sisse menetluskuludena 120 (ükssada kakskümmend) eurot, mis määrata tasumisele ühe aasta jooksul võrdsetes osades, kohustades H.K tasuma menetluskulude katteks alates 2014.a novembrist igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks 10 eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB 1(3)
PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99914700020665. Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
H.K grupis koos Tanno Klousiga 24.05.2014.a. kella 05:30 paiku Jõgevamaal Põltsamaa linnas Bussijaama plats 4 asuvas Põltsamaa bussijaamas võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil pingi pealt sinna eelnevalt xxxxxxxxxxxxx poolt unustatud spordikoti koos selles olnud esemetega, mille seest H.K võttis ära ja pööras enda kasuks sülearvuti Samsung väärtusega 400 eurot ja Tele2 interneti seade väärtusega 15 eurot ning Tanno Klous võttis ära ja pööras enda kasuks paari valget värvi meestekingi „Monti Albani“ väärtusega 120 eurot ja rohelist värvi taskunoa väärtusega 30 eurot, spordikoti väärtusega 40 eurot koos selles asunud muude esemetega - teksapüksid väärtusega 25 eurot, hügieenipulk „Hugo Boss“ väärtusega 10 eurot, triiksärk väärtusega 15 eurot, püksirihm „Calvin Klein“ väärtusega 35 eurot, lühikesed püksid „Everlast“ väärtusega 15 eurot, 2 paari sokke ja 2 paari aluspükse väärtusega kokku 10 eurot, lisaks korterivõtmed, ID-kaart ja Swedbanki kaart, mille väärtust kannatanu ei esitanud, kokku asjad väärtusega 150 eurot, jätsid maha koos spordikotiga Põltsamaa linnas asuva Pärna poe ette. Kokku varaline kahju kannatanu xxxxxxxxxxxxxle summas 715 eurot. Sellega H.K pani toime KarS § 201 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 201 lg 2 p 4 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks rahalist karistust 150 päevamäära, üks päevamäär on 3,20 eurot, so 480 eurot. KarS § 73 lg 1, 3 alusel rahalist karistust tingimisi ei pöörata täitmisele, kui H.K ei pane 3-aastasel katseajal uut tahtlikku kuritegu. VÕS § 1043 alusel välja mõista H.K-lt kuriteoga kannatanule tekitatud varalisest kahjust 75 eurot (kannatanu xxxxxxxxxxxxxxa/a nr EE502200221051245512 Swedbank). Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdimõistetult riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. H.K taotles menetluskuludest osa riigi kanda jätmist, kuna ta õpib ja iseseisvad sissetulekud puuduvad. Ta saab igakuist toetust koolist 36 eurot. Elab kodus, peres on kolm alaealist last, ainsaks ülalpidajaks on ema, kes töötab poole kohaga. Prokurör toetas esitatud taotlust ja märkis, et lisaks on H.K kohustusi ka 2014.a juunis tehtud menetluse lõpetamise määrusega. 2(3)
Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kulud hüvitatakse ositi. H.K ütlustest nähtub, et tal iseseisvaid sissetulekuid ei ole peale kooli poolt makstava toetuse. Kuigi ta on täiskasvanu, ta õpib ja on sisuliselt ülalpeetav. Peres on peale tema veel neli last, kelledest kolm on alaealised. Ainsana teenib raha süüdimõistetu ema, isa laste ülalpidamisest väidetavalt osa ei võta. Kogu menetluskulu sissenõudmine oleks süüdimõistetule ilmselt ülejõukäiv ja võiks seada põhjendamatult raskesse olukorda nii süüdimõistetu kui ka temaga koos elavate teiste pereliikmete, sealhulgas alaealiste lastelaste igapäevase toimetuleku. Ka vähendatud menetluskulude ühe maksena tasumine ei oleks süüdimõistetule ilmselt jõukohane tema sissetulekute suurust arvestades. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine – süüdimõistetult sisse nõutavaid menetluskulusid tuleb vähendada olulisel määral ja nende tasumine määrata ositi ühe aasta jooksul. Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.