Kohtulahend

sundraha 1,5 palga alammäära 532.50 eurot kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulu 382.50 eurot määratud kaitsjale makstud tasu 502.80 eurot määratud kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1.00 euro

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 10 (kümne) kuu jooksul võrdsetes osades, s.o mitte vähem kui 141.88 eurot ühes kuus, kohtuotsuse jõustumisest arvates. Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega saadetakse O.F-ile posti teel ning tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Tsiviilhagi XXXtsiviilhagi 802.50 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista O.F-ilt XXXkasuks 802.50 eurot, mis tuleb kanda XXXarveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. XXX tsiviilhagi 199.00 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista O.F-ilt XXX kasuks 199.00 eurot, mis tuleb kanda XXX arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXX Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Asitõendid O.F-i kinnipidamisel 15.11.2013.a ära võetud sigaretipakk West Duo (asub Põhja prefektuuri hoiuruumis Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel O.F-ile tema nõudmisel.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

O.F-i süüdistatakse selles, et tema, olles 14.03.2012.a karistatud Harju maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7, 8 alusel, seega isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 04.06.2012.a kella 10.00 ajal, viibides Tallinnas,XXX asuvas korteris, võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX kuuluva ülekullatud oliivkahvli väärtusega 15 eurot, Iisraelist toodud lusika väärtusega 1.61 eurot, kullast käekella Omega väärtusega 900 eurot, kuldsõrmuse väärtusega 100 eurot ning lahkus nimetatud esemetega korterist. Sellise tegevusega tekitas O.F kannatanule kahju summas 1 016. 61 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, grupis koos XXX 30.08.2012.a kella 22.00 ajal, viibides Tallinnas asuvas Tammsaare pargis, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX XXX kuuluva iPod Touch 8GB väärtusega 199 eurot ning lahkus sellega sündmuskohalt. Sellise tegevusega tekitasid O.F ja XXX kannatanule kahju summas 199 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, võttis grupis koos XXX ja XXX ajavahemikus 31.08.2012.a kella 23.00 kuni 01.09.2012.a kella 05.00 ajal Tallinnas, XXX asuva eramu keldrikorruselt võõra vallaasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX kuuluva ja XXX kasutuses olnud mobiiltelefoni Sony Ericsson WT13 väärtusega 99 eurot koos Tele 2 kõnekaardiga väärtusega 7.99 eurot, XXX rahakotist sularaha summas 20 eurot, XXX kuuluva sülearvuti Presario CQ56-110SYV140 väärtusega 382.80 eurot, taskulambi väärtusega 7 eurot, hõbedast portsigari väärtusega 100 eurot, nimetatud maja 1. korrusel asuvast köögist XXX kuuluvad käärid Fiskars väärtusega 15 eurot, pudeli veini väärtusega 10 eurot, XXX kuuluva pudeli veini väärtusega 6 eurot, pudeli likööri Vana Tallinn väärtusega 9 eurot, pudeli õlut väärtusega 1 eurot, 2. korrusel asuvast toast XXX kuuluva sularaha summas 33 eurot, Apple iPod Nano väärtusega 160 eurot, mobiiltelefoni Samsung GT-S5360 Galaxy Y väärtusega 150 eurot koos Elisa kõnekaardiga väärtusega 6 eurot, digitaalse fotokaamera Canon Ixus 210 väärtusega 285 eurot ning hõbedaga kaetud sõrmuse väärtusega 30 eurot. Sellise tegevusega tekitasid O.F, XXX ja XXX kannatanule XXX kahju summas 641.79 eurot, XXX kahju summas 680 eurot. Samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, grupis koos XXX ja XXX panid toime varguse avalikult, kuid vägivalda kasutamata, mis seisnes selles, et 02.10.2012.a kella 20.00 ajal, viibides Tallinnas,Viru Väljak 4/6 asuvas Viru Keskuses, eelnevalt kokkulepitult O.F-iga ja XXX võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil küsis XXX helistamiseks XXX XXX kuuluva mobiiltelefoni Samsung 5839 Galaxy ACE väärtusega 300 eurot. Saades mobiiltelefoni enda kätte, lahkus XXX koheselt nimetatud

mobiiltelefoniga sündmuskohalt ning andis mobiiltelefoni üle O.F-ile ja XXX . Sellise tegevusega tekitasid XXX , O.F ja XXX kannatanule kahju summas 300 euro. Samuti tema, olles 10.12.2012.a karistatud Harju maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7, 9 alusel ning vabanedes kinnipidamisasutusest 18.10.2013.a, seega isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 15.11.2013.a kella 18.06 ajal, viibides Tallinnas Endla 45 asuvas AS -ile Prisma Peremarket kuuluvas kaupluses Kristiine Prisma, võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS - ile Prisma Peremarket kuuluva kommupaki Fruitella Summerfruits väärtusega 0.40 eurot, ühe paki sigarette West Duo väärtusega 2.70 eurot, ühe karbi komme Raffaello väärtusega 0.89 eurot, kolm šokolaadi Kinder koguväärtusega 2.97 eurot ehk kaupa koguväärtusega 6.96 eurot. Seejärel läbis O.F kassade rivi, jättes nimetatud kauba eest tasumata. Kuritegu jäi O.F lõpule viimata turvatöötajate sekkumise tõttu. Samuti tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, 15.04.2014.a kella 22.09 ajal, viibides Tallinnas Narva mnt 1 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas kaupluses, võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rimi Eesti Food AS-ile kuuluva pudeli viina Viru Valge väärtusega 9.99 eurot ning läbis sellega kassade rivi, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi O.F lõpule viimata turvatöötajate sekkumise tõttu. Seega O.F isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt võõra, vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, ja mis oli toime pandud grupi poolt ja avalikult, kuid vägivalda kasutamata, pani toime KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. O.F-i süüdistatakse ka selles, et tema, olles 14.03.2012.a karistatud Harju maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7, 9 alusel, seega isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime omastamise, mis seisnes selles, et 12.11.2013.a kella 13.30 andis XXX O.F-ile endale kuuluva sülearvuti Dell Inspiron 15R numbriga XXX väärtusega 802.50 eurot. O.F lubas sülearvuti XXX tagastada samal päeval ehk 12.11.2013.a, kuid O.F arvutit ei tagastanud, vaid pööras temale usaldatud vara ebaseaduslikult enda kasuks, müües 12.11.2013.a kannatanule kuuluva sülearvuti Dell Inspiron 15R numbriga XXX pandimajja Lombard 24.ee aadressil Tallinn, Maneeži 1. Seega O.F temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. O.F-i süüdistatakse selles, et tema koos XXX ja XXX hävitas ajavahemikul 31.08.2012.a kella 23.00 kuni 01.09.2012.a kella 05.00 Tallinnas, XXX asuva maja keldrikorrusel XXX kuulunud veekeetja väärtusega 23 eurot, kolm kõlarit Creative koguväärtusega 255 eurot, bambusmati väärtusega 14 eurot, madratsi väärtusega 306 eurot, DVD – mängija Panasonic CD Player 1560 väärtusega 128 eurot, televiisori Sony Bravio väärtusega 652 eurot, tooli riidest katte väärtusega 14 eurot, valades eelnimetatud esemed üle puhastusvahenditega Persil ja Pervol, loopides neid jäätisega või lüües need jõuga puruks. Kokku tekitati asjade hävitamisega XXX varalist kahju summas 1 407 eurot. Samuti rikuti XXX , XXX ja O.F-i poolt Tallinnas, XXX asuva maja keldrikorruse põrandad, seinad, kaaristu ja sisetrepp, seintel olevad bambusmatid, ukseavad ja siseaia paeplaatkatted, kamin – ahi, antiikmaal, puitvoodi, kaks kappi, kaks peeglit, tualettlaud ning WC ventilatsioonirest, valades nimetatud esemed üle puhastusvahenditega Persil ja Pervol või loopides neid jäätisega. Samuti väänati kõveraks antiikne küünlajalg, ummistati mullivann ning rikuti osades ruumidest elektrijuhtmestik. Rikutud esemete taastamisega kaasnevate kulutuste kogusumma on 1 620 eurot. Kokku tekitati XXX rikkumise ja hävitamisega varalist kahju summas 3 027 eurot.

Seega O.F pani toime asja rikkumise ja hävitamise, kui sellega on tekitatud oluline kahju, KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest (episoodid 04.06.2012.a, 30.08.2012.a, 31.08.2012.a, 02.10.2012.a) süüdistatava O.F-i karistamist vangistusega 7 kuud. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 203 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava O.F-i karistamist vangistusega 11 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 11 kuud vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus, s.o 11 kuud vangistust, kaetuks raskeimaga, s.o 10.12.2012.a Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusega 11 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 teisest lausest tulenevalt arvata täielikult ärakantud karistus liitkaristusest maha, seega lugeda karistus kantuks. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 199 lg 2 p 9 – KarS § 25 lg 2 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest (episoodid 15.11.2013.a ja 15.04.2014.a) süüdistatava O.F-i karistamist vangistusega 5 kuud. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava O.F-i karistamist vangistusega 3 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 6 kuud ja 15 päeva vangistust mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 15.11.2013.a – 16.11.2013.a, ehk 2 päeva. Seega kandmisele kuulub 6 kuud 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 15.04.2014.a, mil O.F kahtlustatavana kinni peeti. Tsiviilhagi Kuriteoga tekitati varaline kahju AS-ile Prisma Peremarket. Kriminaalasjas kannatanu AS Prisma Peremarket tsiviilhagi esitada ei soovinud. Kuriteoga tekitati varaline kahju XXX . Kriminaalasjas kannatanu XXX tsiviilhagi esitada ei soovinud. Kuriteoga tekitati varaline kahju XXX . Kannatanule XXX on mobiiltelefon tagastatud, mistõttu loobus kannatanu esitatud tsiviilhagist. Kuriteoga tekitati varaline kahju XXX ja XXX . Harju Maakohtu 21.01.2014.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-11594 rahuldati XXX ja XXX poolt esitatud tsiviilhagid ning mõisteti solidaarselt XXX ja Henriko Raamatult XXX ja XXX kasuks välja kuriteoga tekitatud varaline kahju. Kuriteoga tekitati varalist kahju XXX . Kriminaalasjas on XXX esitanud tsiviilhagi O.F-i vastu varalise kahju nõudes summas 802.50 eurot. Kuriteoga tekitati varalist kahju XXX. Kriminaalasjas on XXX esitanud tsiviilhagi O.F-i vastu varalise kahju nõudes summas 199.00 eurot. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. O.F nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb O.F temale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5,7 ja 9 ja KarS § 201 lg 2 p 1 ning KarS § 203 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab O.F-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et O.F esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. O.F on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Seega on O.F-i käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet O.F-i resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta süüdistatava kanda. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega tuleb O.F-ilt välja mõista sundraha 532.50 eurot, kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1.00 euro ja tasu õigusabi osutamise eest 502.80 eurot. Käesolevas asjas on läbi viidud O.F-i suhtes kohtupsühhiaatriline ekspertiis, et tuvastada kas O.F oli temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal süüdivusseisundis, s.t kas ta oli võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele

arusaamisele juhtima. Samuti, kas O.F on oma vaimse seisundi poolest võimeline kohtu ette astuma ja karistust kandma. KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt RKKKm 3-1-1-120-12). KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi ehk isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kriminaalasja käigus selgus, et O.F on korduvalt viibinud statsionaarsel ravil psühhiaatriakliinikus, viimati 2010.a detsembris. Kuna O.F-i süüdivuse tuvastamiseks oli vajalik kasutada eriteadmisi ekspertiisi vormis, viidi O.F-i suhtes 11.06.2014.a läbi kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mille eksperdiarvamuse kohaselt oli O.F temale süüksarvatava kuriteo toimepanemise ajal 15.04.2014.a võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Seega mõistab kohus välja O.F-ilt kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulu 382.50 eurot, kuna ekspertiisi läbiviimine oli vajalik kriminaalasja lahendamiseks. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 10 kuu jooksul, kuna arvestades hagide tasumise kohustust ja menetluskulude suurust, võib ühekorraga kulude tasumine olla raskendatud. Tsiviilhagi KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt toime pandud varavastaste kuritegudega. Kuna KrMS ei käsitle kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb kohtul selles osas lähtuda võlaõigusseaduse vastavates sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohtu hinnangul on varalised kahjud tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd need on tekitatud kannatanute omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kannatanu XXX on esitanud O.F-i vastu tsiviilhagi summas 802.50 eurot ja kannatanu XXX on esitanud O.F-i vastu tsiviilhagi summas 199.00 eurot. Süüdistatav O.F tunnistas kohtuistungil täies ulatuses XXXtsiviilhagi summas 802.50 eurot ja XXX tsiviilhagi summas 199.00 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas Riigikohtu 28.10.2010.a kohtuotsuse nr 3-1-1-79-09 punktis 19 märgituga, tuleb süüdistatava avaldust kohtuistungil käsitada tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Riigikohus on leidnud, et hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Seega on kohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud tsiviilhagid rahuldama ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tekitatud kahjud välja mõistma O.F-ilt kannatanute XXXja XXX kasuks. Asitõendid

O.F-i kinnipidamisel 15.11.2013.a ära võetud sigaretipakk West Duo (asub Põhja prefektuuri hoiuruumis Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel O.F-ile tema nõudmisel. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest.

Aulike Salo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.