1-14-8114/9 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista L.A-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 266,25 eurot ja kaitsjatasu 216 eurot. Menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse kohtuotsuse jõustumisel L.A-le posti teel. Menetluskulude tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 30.09.2014.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Asjaolud: L.A süüdistatakse selles, et tema, olles 08.07.2014.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud 06.07.2014 toime pandud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, 28.09.2014 kella 14:05 paiku Tallinnas, aadressil Tartu mnt 49 asuvast Maxima Eesti OÜ-le kuuluvast kauplusest "Maxima" võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kauplusele kuuluvat kaupa, 4 pakki juustu "Pere", 2 pakki Hollandi Leibjuustu ning 11,425 kg jahutatud sea kaelakarbonaadi, s.o. kokku kauplusele kuuluvat kaupa maksumusega 66,60 eurot. Tema kuritegu jäi tema tahtest olenematutel põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Oma tegevusega pani L.A toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav L.A oma süüd, avaldas kahetsust, nõustus lühimenetlusega ja enda ülekuulamist ei taotlenud. Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtuliku arutamise järeldused Kohus uuris alljärgnevaid tõendeid: - Maxima Eesti OÜ avaldus 28.09.2014 kell 14:05 aadressil Tartu mnt 49, Tallinn kaupluses Maxima toime pandud varguse katse, varastada üritatud kauba ja selle maksumuse ning isiku, kelleks osutus L.A, kohta /tl 2/; - Tunnistaja XXX ütlused selle kohta, et olles tööl Tartu mnt 49, nägi ta, kuidas meesterahvas, kellel oli seljas sinine jope, jalas teksapüksid ning seljas must seljakott, sisenes kauplusesse ning suundus lihaosakonda, kust võttis kaks pakki liha ja suundus seejärel juustude juurde, kust võttis 6 pakki juustu ja liikus seejärel kaubaga kaupluse keskele, kükitas ning hakkas korvi sisu seljakotti panema. Seejärel suundus meesterahvas väljapääsu poole ja möödus kaupluse kassadest, jättes kauba eest tasumata. Meesterahvas peeti kinni ja viidi läbivaatuseks turvaruumi. Varastatud kaup tagastati kauplusele /tl 3-4/; - L.A kahtlustatavana antud ütlused, milles ta tunnistab kuriteo toimepanemist ja avaldab kahetsust ning selgitab, et läks 28.09.2014 kauplusesse „Maxima“, eesmärgiga

sealt midagi varastada. Võttis mitu pakki juustu ja liha, mille pani alguses ostukorvi, seejärel kotti. Pärast seda möödus kassast, jättes kauba eest tasumata. Turvatöötaja pidas ta kinni /tl 13-16/. Ülaltoodud tõendite pinnalt on tõendamist leidnud, et L.A pani toime varguse katse. Nimelt nähtub tunnistaja ütlustest, et ta märkas, kuidas meesterahvas sisenes kauplusesse ning võttis lihaosakonnast liha ja seejärel võttis juustu, mille pani korvist endale seljakotti, seejärel möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid isik peeti kinni ja viidi läbivaatuseks turvaruumi ning kauplusele kuuluv kaup tagastati kauplusele. Kahtlustatavana ülekuulamisel on L.A samuti tunnistanud oma süüd kuriteo toimepanemises, kinnitades, et ta läks kauplusesse eesmärgiga sealt midagi varastada. Ta võttis mitu pakki juustu ja liha, mille pani alguses ostukorvi, seejärel kotti, pärast mida möödus kassast, jättes kauba eest tasumata, kuid turvatöötaja pidas ta kinni. Maxima Eesti OÜ avaldusest nähtub, et 28.09.2014 kell 14.05 aadressil Tartu mnt 49, Tallinn kaupluses Maxima pandi toime varguse katse, mille käigus püüti varastada juustu ja liha ning et isikuks, kes jättis kauba eest tasumata, osutus L.A. L.A süü on temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises eelpooltoodud tõendite pinnalt tõendamist leidnud, sest tõendid on omavahel haakuvad ja kinnitavad L.A süüd. Seega L.A isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, mida kinnitab Harju Maakohtu 08.07.2014.a otsus, millega karistati L.A KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo – võõra vallasasja äravõtmise toimepanemist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik temast oleneva süüteo toimepanemise lõpuleviimiseks, kuid süütegu jäi lõpuni viimata tema tahtest sõltumata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega pani L.A toime varguse katse, mis oli toime pandud süstemaatiliselt. Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud, selle pani toime süüdistatav. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on L.A puhul KarS § 57 mõttes süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole käesoleval juhul tuvastatud. Kohus leiab, et süüdistatavat ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, seda tulenevalt asjaolust, et isikul puudub töökoht ja sissetulek, mille arvelt rahalist karistust tasuda, samuti isiku võimetust rahalist karistust tasuda kinnitab tema poolt toimepandud kuriteo iseloom. L.A puhul ei oleks rahalise karistuse mõistmine põhjendatud ka tulenevalt asjaolust, et teda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ning seda just varavastaste kuritegude toimepanemise eest, mistõttu kergem karistus kui vangistus ei ole kahtlemata küllaldane ka selleks, et täita oma preventiivset eesmärki. Seega tuleb karistada L.A tema poolt toimepandud kuriteo eest vangistusega, kuid seda sanktsiooni keskmäärast madalama määraga, arvestades kuriteo raskust, nimelt seda, et tegemist on ühe kuriteoepisoodiga ning kuritegu jäi katsestaadiumisse ja kannatanul seega varalist kahju ei tekkinud ning samuti arvestades asjaolu, et isik on tunnistanud süüd ja avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust. Olulist tähtsust omab karistuse mõistmisel asjaolu, et L.A on isik, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ning seda just varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati teda alles 08.07.2014. a samaliigilise kuriteo toimepanemise eest, millise karistuse

kandmiselt vabanes ta alles 05.09.2014, kuid vahetult pärast karistuse ärakandmist on ta toime pannud uue, analoogse kuriteo. Sellised asjaolud iseloomustavad L.A kui isikut, kes järjepidevalt paneb toime kuritegusid ning kellel on kujunenud välja kalduvus toime panna just varavastaseid süütegusid. Seega ei pea kohus L.A varasemate karistuste ja käitumise pinnalt võimalikuks kohaldada tema suhtes vangistust tingimisi või asendada seda ÜKT-ga, kuivõrd isiku varasema käitumise pinnalt saab teha järelduse, et kergemad karistused ei ole ilmselgelt piisavad, et mõjutada L.A edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja ei taga õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega peab kohus võimalikuks L.A karistamist vaid vangistusega, kuid seda sanktsiooni keskmäärast madalama määraga, arvestades seda, et tegemist on ühe kuriteoepisoodiga, mis jäi katsestaadiumisse ja kahju ei tekkinud ning lisaks on L.A tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut. Samas peab kohus vajalikuks L.A karistamist mõnevõrra kõrgema karistuse määraga, kui talle mõisteti eelmise kohtuotsuse järgi. Kohus leiab, et L.A tuleb süüdi mõista võõra vallasasja äravõtmise katses selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on pandud toime süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mille eest tuleb teda karistada vangistusega 5 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 3 kuud 10 päeva. KarS § 68 lg 1 järgi tuleb lugeda karistusaja hulka L.A poolt eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise algust tuleb lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamisest alates, s.o 28.09.2014.a. Kohus valib KrMS § 275 lg.1 alusel L.A suhtes tõkendiks vahistamise ja võtab ta vahi alla kohtusaalist, selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Vahistamist tuleb kohaldada kuni kohtuotsuse jõustumiseni, mil isik asub karistust kandma või kuni karistuse ärakandmiseni. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. L.A näol on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kes on võimeline teenima sissetulekuid, mille arvelt menetluskulusid tasuda. Lisaks on L.A näol tegemist varem kriminaalkorras korduvalt karistatud isikuga, kes teab, et kuritegude toimepanemisel ja süüdimõistmisel kaasnevad sellega ka menetluskulud, mis isikul kanda tuleb, kuid isik on vaatamata sellele andnud oma käitumisega taas aluse ta süüdi mõista ja temalt menetluskulud välja mõista, ta on seega ise enda käitumisega menetluskulude hüvitamise kohustuse kaasa toonud. Seega tuleb L.A-lt KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 ja § 256 5 lg 2 alusel välja mõista menetluskulud, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot, mida kiirmenetluse sätete erisuse tõttu vähendab kohus poole võrra, seega lõplik sundraha suurus on 266,25 eurot, ning kaitsjatasu summas 216 eurot. Kuivõrd L.A viibib kohtuotsuse tegemise ajal vangistuses ning tema majanduslik olukord ei ole ka vabaduses kiita, võimaldab kohus menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.