Kohtulahend

kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2014.a. Rapla, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-13-1096

Kohtunik

Indrek Saar

Kriminaalasi

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldusametnik Reet Langi erakorraline ettekanne.

Süüdimõistetu

(isikukood xxx, elukoht xxxxx maakond N.J xxxxxxxx vald xxxxxxxx küla xxxxxxx talu)

Kohaldatud menetlusnormid

KrMS §§ 387 lg 1, 427 lg 1 ja 432 lg 1

RESOLUTSIOON

Vabastada N.J Pärnu Maakohtu 02. juuni 2014.a. määrusega kehtestatud psühhiaatri poole pöördumise ja alkoholivastane ravi läbimise kohustusest. Määrus saata kriminaalhooldajale. Määrus ei ole vaidlustatav. Asjaolud ja kohtu seisukoht N.J on karistatud Pärnu Maakohtu poolt 25. veebruaril 2013.a. KarS § 121 järgi vangistusega, milline asendati üldkasuliku tööga. Kuni üldkasuliku töö lõpuni on N.J kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid: elama kohtule avaldatud elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile, esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks oma elukohast lahkumiseks, samuti elukoha vahetamiseks taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati N.J kuni üldkasuliku töö tegemise lõpuni mitte tarvitama alkoholi ja narkootilisi aineid. Kriminaalhooldaja ettepanekul kehtestas kohus 02. juunil 2014.a. määrusega N.J-ile lisakohustuseks pöörduda psühhiaatri poole ning läbida alkoholismivastane ravikuur.

Kriminaalhooldaja 19. septembril 2014.a. esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et kuigi üldkasuliku töö tegemiseks antud aeg lõppes 04. septembril 2014.a., tegi N.J temale määratud 720 üldkasulikku töö tundi ära 19. augustiks 2014.a. Erinevatel põhjustel ei pöördunud ta aga psühhiaatri poole ja ei täitnud kohtu määratud lisakohustust. N.J tunnistab, et viivitas psühhiaatri vastuvõtule registreerimisega ja selgus, et eriarsti vastuvõtule pääsemiseks on väga pikad järjekorrad. Samuti nõutakse teenuse eest summasid, mida N.J tasuda pole võimalik. Ettekande esitamise päevaks on R. Evart psühhiaatri vastuvõtule registreeritud 09. oktoobriks 2014.a. Ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusega kaasnevatesse muudesse kohustustesse suhtus N.J vastutustundlikult ja korrektselt. Üldkasuliku töö juhendajad on tema tööga väga rahul. Kriminaalhooldaja hinnangul on N.J-i taustauuringutest selgunud, et tegu ei ole alkoholisõltlasega, vaid alkoholi tarvitamise suhtes vildaka mõtlemise ja suhtumisega noore inimesega, kes on hakanud oma tehtud vigu mõistma ja loodetavasti väldib edaspidi sarnaseid vigu. Kohtul puudub alus kahelda kriminaalhooldaja hinnangus, et sõltuvusravi määramine ei ole antud juhul vajalik. KarS § 75 lg 3 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi.