Kriminaalasi nr 1-14-8079
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. september 2014.a. , Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-8079 (14250101099)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
J anika Sarantšuk
Kriminaalasi
M.S süüdistusasi kuriteos KarS § 213 lg1 avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses
Prokurör
Svetlana Maripuu
järgi
Süüdistatav
M.S, ik. XXX , ***
Kaitsja
Vandeadvokaat Argo Küünemäe
Kriminaalasi nr 1-14-8079 suurendade s uue kuriteo eest mõistetud karistust kolm (3) kuud vangistust eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse vangistus üks (1) aasta kaheksa (8) kuud 28 päeva võrra, mõista liitkaristuseks vangistus üks (1) aasta üksteist (11) kuud ja 28 pä eva. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus üks (1) aasta üksteist (11) kuud 28 päeva vangistust süüdistatava M.S nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 1 aasta 11 kuule 28 päevale vangistus t /365+ (11x30)+28=723/ ehk 723 vangistuspäevale vastab (723x2) 1446 (üks tuhat nelisada nelikümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd. 1446 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus 2 (kaks) aasta. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama oma alalises elukohas *** 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule.
Kriminaalasi nr 1-14-8079 - kaitsjatasu 81 (kaheksakümmend üks) eurot. kokku menetluskulu 613,50 eurot.
Kriminaalasi nr 1-14-8079 nelikümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd. 1446 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Süüdistatav M.S kinnitas kohtus, et nõustub kokkuleppemenetlusega ning prokuröriga sõlmitu d kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Üldkasuliku töö tegemisega on nõus. Palub määrata menetluskulu tasumisele ositi. Prokurör ja kaitsja kinnitasid kohtus, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg -s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Menetlusosalised kinnitasid kohtuistungil, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus tunnistab M.S-i süüdi kuriteos KarS § 213 lg1 järgi ning kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Kokkulepitud karistus vastab KarS §- des 56, 74 ja 69 sätestatule. M.S-i karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Tõkend – M.S-i suhtes on tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tõkend kuulub kohtuotsuse jõustumisel tühistamisele. Asitõendid: ei ole. Tsiviilhagi: Kannatanu M L on esitanud tsiviilhagi summas 85.- eurot, mille palub süüdistataval tasuda kannatanu M L arveldusarvele EE691010010574754011 SEB pangas. Tsiviilhagi rahuldamisele süüdistataval vastuväited puudusid. Kohus peab VÕS §-de 1043 ja 1045 alusel põhjendatuks tsiviilhagi rahuldada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2014.a. 355.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x355 eurot = 532,50 EUR-i. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumisele ositi 1 aasta jooksul.
Kriminaalasi nr 1-14-8079 - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt. M.S-ile riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud nii kohtueelses menetluses, kui kohtulikus menetluses tas uks ja õigusabi osutamisel kantud vajalike kuludena kokku 167,10 eurot (sisaldab käibemaksu). Tulenevalt kohtupraktikast, ei kuulu süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele riigi õigusabi korras esinenud kaitsja sõidukulud (sh. praamipilt ). Seega kuulub M.S-ilt kaitsjatasuna riigituludesse väljamõistmisele 81,00 eurot, mille tasumise kohus määrab KrMS § 180 lg3 alusel ositi 1 aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.