Kohtulahend

1) pöörduda Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse (asukoht: Liivalaia 21-47 Tallinn) psühhiaatri poole 1 (ühe) kuu jooksul vanglast vabanemisel ja läbida kasiinosõltuvusvastane ravikuur ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) mitte külastada kasiinosid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXXVangla esitas 10.09.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aavo Vesilinnu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 22.02.2013.a kohtuotsusega tunnistati Aavo Vesilind süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 349; § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1 alusel 2 aasta ja 7-kuulise vangistusega. KarS 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 5 päeva. Karistuse kandmise algus oli 11.12.2012.a ja lõpp on 12.06.2016.a. A. Vesilinnu kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kuna kinnipeetav vangistuses töötab, osales sotsiaalabiprogrammis „Igapäevane valik“, vangistuse jooksul on 1-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisjärgselt on võimalik elama asuda XXX juurde, kes on nõus isikut ka vabanemisjärgselt toetama. A. Vesilind on töövõimetuspensionär ning sissetulekuks oleks pension. Vangla toetab A. Vesilinnu vabanemist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. A. Vesilinnu kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga XXX juures, kes on lubanud A. Vesilindu vajadusel toetada nii materiaalselt kui ka moraalselt. Aavo Vesilind taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Katrin Tron edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta Aavo Vesilinnu ennetähtaegset vabanemist. Ta on korduvalt /12 korda/ kriminaalkorras karistatud. 25.04.2014.a on ta karistatud distsiplinaarkorras vanglas. Kriminaalhoolduse all olles sooritas ta uue kuriteo, varem rikkunud kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Kuritegude korduvust ja karistust arvestades võib väita, et A. Vesilind on riskiva elustiiliga.

Vabaduses olid tal probleemid alkoholi kuritarvitamisega. Samuti oli ta kasiino sõltlane. Arvestades, et A. Vesilinnu karistusaja lõpuni on pikk aeg, samuti arvestades isiku käitumist enne vangistust ja vanglas, leiab, et tema vabastamine käesoleval ajal on ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aavo Vesilinnu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 12korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab 8. korda, tema poolt sooritatud kuriteod on jäänud samalaadseteks – toime pandud rahalise kasusaamise eesmärgil. Varasemalt on isikut korduvalt karistatud riigivara riisumise, varguste, mootorsõiduki ärandamise, dokumendi võltsimise, kelmuse ja 2-korral mootorsõiduki juhtimise eest joobes olekus. Kinnipeetav vangistuses töötab, osales sotsiaalabiprogrammis „Igapäevane valik“, vangistuse jooksul on 1-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisjärgselt on võimalik elama asuda XXX juurde, kes on nõus isikut ka vabanemisjärgselt toetama. A. Vesilind on töövõimetuspensionär ning sissetulekuks oleks pension. Vanglamaterjalide kohaselt on Aavo Vesilind maha mänginud erinevates kasiinodes väga suur rahasummasid, kuid mõistes, et kulutab raha mõtlematult, lasi panna endale kasiinokeelu. Süüdimõistetu on pannud kuritegusid toime ka kasiino sõltuvuse tõttu, kuna vajas raha. Isik väärtustab liialt materiaalseid hüvesid ning talle on omane oma tegude õigustamine. Kriminaalhooldusel olles pani toime uue kuriteo ning on varasemalt rikkunud ka käitumiskontrolli nõudeid. A. Vesilind võib materiaalse kasusaamise eesmärgil teha riskantseid otsuseid hoolimata teo tagajärgedest. Aavo Vesilind on kasiinosõltlane, kes vajab sõltuvusvastast abi. Isik tunnistab oma probleeme ja nõustub pöörduma psühhiaatri poole sõltuvusravi läbimiseks. Kinnipeetav nõustub kriminaalhooldusega ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohtu hinnangul võimaldab tingimisi ennetähtaegselt vabanemine kohaldada A. Vesilinnu üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. Kohtu hinnangul on Aavo Vesilinnul vajalik läbida Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse psühhiaatri juures ravikuur. Vangla toetab Aavo Vesilinnu vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Kohus arvestab ka sellega, et A. Vesilinnu tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata A. Vesilinnu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.