Kohtulahend

mõistetud raskema karistusega 3 aastat ja 1 päev vangistust ja mõista liitkaristuseks 3 aastat 1 päev vangistust. KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, Aleksandra Kulešova ei pane 3-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära Aleksandra Kulešovalt mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Aleksandra Kulešova kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - fooliumnutsakas ja minigrip kilekott (asuvad pitseeritud pakendis kriminaalasja materjalide juures) konfiskeerida ja hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus Aleksandra Kulešova ́t süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, ebaseaduslikult omandas uuesti eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 29.03.2014 a suures koguses narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kokku massiga 0,62 grammi (puhtal kujul 32 milligrammi fentanüüli), s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks vajaliku mõjudoosi ulatuses. Aleksandra Kulešova hoidis narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kokku massiga 0,62 grammi (puhtal kujul 32 milligrammi fentanüüli) ebaseaduslikult enda valduses kuni 29.03.2014 a kellani 11.15, mil ta Tallinnas Raadiku 9 juures sõiduautost Mazda 3, reg nr XXX, kahtlustatavana kinni peeti ja narkootiline aine Aleksandra Kulešova poolt vabatahtlikult välja anti ja politseitöötajate poolt ära võeti. Suures koguses narkootilise aine (fentanüüli) ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Aleksandra Kulešova isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Aleksandra Kulešova ́t selles, et tema juhtis 29.03.2014 a kella 11.15 ajal Tallinnas Raadiku tn 9 juures Mahtra tn suunas mootorsõidukit Mazda 3, reg nr XXX, olles joobeseisundis (narkootiline ja psühhotroopne joove narkootiliste ja psühhotroopsete ainete fentanüüli, metadooni ja alprasolaami tarvitamise tagajärjel), sh tal esines joobeseisundile

vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tulemusena. Sellise tegevusega rikkus Aleksandra Kulešova liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti süüdistatakse Aleksandra Kulešova ́t selles, et tema juhtis 04.04.2014 a kella 14.00 ajal Tallinnas Liikuri- Võru tn ristmiku juures mootorsõidukit Mazda 3, reg nr XXX, olles joobeseisundis (narkootiline ja psühhotroopne joove narkootiliste ja psühhotroopsete ainete fentanüüli ja alprasolaami tarvitamise tagajärjel), sh tal esines joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tulemusena. Sellise tegevusega rikkus Aleksandra Kulešova liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Oma tegevusega pani Aleksandra Kulešova toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Aleksandra Kulešova, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 29.09.2014.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör A. Kulešova süüditunnistamist ja karistamist § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 3 (kolm) aastat 1 (üks) päev ning KarS § 424 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 (üks) aasta. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista vangistus 3 (kolm) aastat 1 (üks) päev. Kuivõrd Aleksandra Kulešova pani osundatud kuriteod toime enne Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 22.04.2014 a otsuse nr 1-14-2635 kuulutamist, siis tuleb mõista liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg-le 1. Seega, KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel lugeda mõistetud kergem karistus (so otsusega nr 1-14-2635 mõistetud 3 aasta pikkune vangistus) kaetuks raskema karistusega, s.o. uue kuriteo eest mõistetava 3 aasta 1 päeva pikkuse vangistusega, mõistes liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust 1 (üks) päev. KarS 65 lg 1 teise lause kohaselt arvata mõistetud liitkaristusest, s.o vangistusest pikkusega 3 aastat 1 päev, maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, so otsuse nr 1-142635 järgi osaliselt ärakantud karistus, eelvangistuses viibitud aeg 24.04.2013 a, so 1 (üks) päev, ning täiendavalt vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata eelvangistus 29.03.2014 a, so 1 (üks) päev karistusaja hulka ning ärakandmata karistuseks jääb seega vangistus 2 aastat 11 kuud 29 päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud ärakandmata karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks kohustada süüdistatavat KarS § 75 lg 2 p 2, 7 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased). KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine neljaks (4) kuuks. Asitõendid KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas); - fooliumnutsakas ja minigrip kilekott (asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures). Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt alljärgnevalt: KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4, 5 alusel kaitsjatasu 240 eurot ja ekspertiisikulu 574 eurot ja koopiakulu 1 eurot riigituludesse. Käesolevas kriminaalasjas tuvastatu kohaselt on Aleksandra Kulešova tegu toime pandud enne Harju Maakohtu 22.04.2014.a poolt Aleksandra Kulešova suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist. 22.04.2014.a. kohtuotsusega on süüdistatavalt välja mõistetud menetluskuludena sundraha I astme kuriteo eest 887.50 eurot. Seega on tegemist liitkaristuse mõistmisega KarS § 65 lg 1 alusel. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-24-11 asunud seisukohale, et sellisel juhul ei tule sundraha teist korda isikult välja mõista. Süüdistatava kaitsja esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei ole võimalik. Prokurör nõustus esitatud taotlusega. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele ning süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe

kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.