Kohtulahend

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada VIRKO TÕLK KarS § 199 lg. 2 p. 5, 9 järgi ning karistada teda 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise vangistusega. Süüdi tunnistada VIRKO TÕLK KarS § 201 lg. 2 p. 1 järgi ning karistada teda 1 (ühe) aastase vangistusega. KarS § 64 lg. 1 alusel mõista liitkaristus kuritegude kogumi eest, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Kohaldades KarS § 68 lg. 1 sätteid lugeda karistusest ärakantuks eelvangistuses viibitud aeg 04.03.2014.a. – 24.03.2014.a, s.o. 20 (kakskümmend) päeva, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva. KarS § 65 lg. 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise, s.o Harju Maakohtu 29.06.2012.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 (kuue) kuu ja 7 (seitsme) päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 17 (seitseteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 26.09.2014.a. Välja mõista Virko Tõlk `ilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 4, 9; § 179 lg. 1 p. 2; § 180 lg. 1, 3 alusel menetluskuludena määratud kaitsjale makstud tasud kokku summas 396 (kolmsada üheksakümmend kuus) eurot ning sundraha summas 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti, s.o kokku 928 (üheksasada kakskümmend kaheksa) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagi: •

VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel välja mõista Virko Tõlk`ilt kannatanu XXX kasuks tsiviilhagi summas 1027 (üks tuhat kakskümmend seitse) eurot ja 44 (nelikümmend neli) eurosenti. Tsiviilhagi tuleb tasuda XXX arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXX, Swedbank.

Asitõendid: • CD-plaat kõnesalvestusega – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde; • DVD-R plaat turvakaamera videosalvestusega – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde; • CD-R plaat turvakaamera videosalvestusega – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg. 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

VIRKO TÕLK on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud Harju Maakohtu 29.06.2012.a otsusega muuhulgas KarS § 199 lg. 2 p. 5, 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavate süstemaatiliste varguste toimepanemise eest, taas võttis 25.02.2014.a öösel ajavahemikus kell 23:50 kuni 02:23 Tallinnas aadressil Tatari 10 asuvas Peekri baaris võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata magava XXX sõrmest ära talle kuuluva kullast abielusõrmuse väärtusega 574,44 eurot ja kullast klotsersõrmuse väärtusega 358 eurot. Seega Virko Tõlk isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg. 2 p. 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Virko Tõlk’i selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 29.06.2012.a otsusega karistatud muuhulgas KarS § 199 lg. 2 p. 5, 7, 8, 9 järgi varguste toimepanemise eest, taas 25.02.2014.a öösel ajavahemikus 23:50 kuni 03:19 täpselt tuvastamata kohas sai enda valdusesse XXX kuuluva mobiiltelefoni (väärtusega 85 eurot) ja korterivõtmed (väärtusega 103,82 eurot), jättis need tahtlikult enda kätte, s.o lahkus XXX elukohast kannatanule korterivõtmeid tahtlikult tagastamata ning kasutas tema valduses olevat XXX kuuluvat mobiiltelefoni ning ei tagastanud seda kannatanule. Seega pani Virko Tõlk isikuna, keda on varem karistatud varguste eest, toime valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise, s.o KarS § 201 lg. 2 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 27.08.2014.a süüdistatav Virko Tõlk, tema kaitsja Risto Käbi ning prokuröri abi Marina Ninaste sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele taotleb prokurör kohtus Virko Tõlk’i karistamist KarS § 199 lg. 2 p. 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 201 lg. 2 p. 1 alusel taotleb prokuröri abi kohtus Virko Tõlk’i karistamist vangistusega 1 aasta. KarS § 64 lg. 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kokkuleppe kohaselt KarS § 65 lg. 2 alusel tuleb mõista liitkaristus Harju Maakohtu 29.06.2012.a otsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistuse võrra (kokkuleppe sõlmimise, s.o 27.08.2014 seisuga on kandmata karistuseks 7 kuud ja 5 päeva vangistust) ning liitkaristuseks mõista 2 aastat, 1 kuu ja 5 päeva vangistust (seisuga 27.08.2014.a). KarS § 68 lg. 1 alusel tuleb eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka, s.o alates kahtlustatavana kinnipidamisest 04.03.2014.a kuni Harju Maakohtu 24.03.2014.a määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmise alguseni 24.03.2014.a, mis on kokku 20 päeva vangistust. Seega jääb kandmata liitkaristuseks 27.08.2014.a seisuga 2 aastat ja 15 päeva vangistust. Liitkaristuse kandmise aja alguseks palub prokuröri abi lugeda kohtuotsuse kuulutamise päeva. Süüdistatav Virko Tõlk tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 199 lg. 2 p. 5, 9 ja KarS § 201 lg. 2 p. 1 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav Virko Tõlk selgitas, et 27.08.2014.a sõlmisid prokuröri abi Marina Ninaste, tema (Virko Tõlk) ja tema kaitsja Risto Käbi kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Süüdistatav kinnitas, et on nõus menetluskulude tasumisega, kuid palus need ajatada 12 kuu peale. Kannatanu XXXpoolt esitatud tsiviilhagi võttis süüdistatav omaks ning oli nõus selle hüvitama. Prokurör selgitas samuti, et ta jääb 27.08.2014.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde Virko Tõlk`ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava Virko Tõlk `i poolt KarS § 199 lg. 2 p. 5, 9 ja KarS § 201 lg. 2 p. 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemine. Samuti leiab kohus, et süüdistatava Virko Tõlk `i käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava Virko Tõlk`i selgituse ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav Virko Tõlk on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Virko Tõlk süüdistuses KarS § 199 lg. 2 p. 5, 9 ja KarS § 201 lg. 2 p. 1 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud: KrMS § 175 lg. 1 p. 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS §

180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesolevas asjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 396 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 532,50 eurot. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaated. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12 p. 7). Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Virko Tõlk`il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Seega tuleb süüdistatavalt menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd need on riigile põhjustatud tema õigusvastase käitumisega. Sundraha osas osundab kohus Riigikohtus väljendatud seisukohale, mille põhjal kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu, mille eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut kannab oma olemuselt seega mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (RK 3-1-1-63-05). Kohus leiab, et sundraha tuleb Virko Tõlk`ilt seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd see on põhjustatud süüdistatava õigusvastase käitumisega. Küll aga peab kohus menetluskulude tasumise osas põhjendatuks kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning määrata süüdistatavalt väljamõistetud menetluskulud hüvitamisele 12 kuu jooksul. Kohus arvestab siinkohal asjaoludega, et kinnipidamisasutuses on kohtuotsuse täitmine menetluskulusid puudutavas osas Virko Tõlk`il raskendatud, kuna kinnipidamisasutuses viibiva süüdimõistetu töötamise võimalus on piiratud. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (RKKK 3-1-1-105-12 p. 7). Kohus lisab, et tulenevalt VangS §-st 37 on kinnipeetav kohustatud töötama. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole kohustatud töötama: 1) üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; 2) üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav; 3) kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ning 4) kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Käesolevas asjas VangS § 37 lg. 2 sätestatud asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Tsiviilhagi: Käesolevas kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi kannatanu XXX summas 1027,44 eurot. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. KrMS § 310 lg. 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

VÕS § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg. 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg. 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekkinud tema tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel, selline tegevus oli õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb Virko Tõlk ́ilt kannatanu XXXpoolt esitatud tsiviilhagi seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd see on põhjustatud süüdistatava õigusvastase käitumisega. Kohus märgib, et Virko Tõlk on kohtus tsiviilhagi omaks võtnud, mis nähtub üheselt ka kohtuistungi protokollist. Riigikohtu praktika kohaselt kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbi vaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Tulenevalt TsMS § 440 lg-st 1 ja § 444 lg-st 4 ning KrMS § 310 lg-st 1 tingib hagi õigeksvõtt ka selle rahuldamise (RK 3-1-1-81-12 p. 19; RK 3-1-1-23-07 p. 22). Asitõendid: Antud asjas on asitõenditeks CD-plaat kõnesalvestusega, DVD-R plaat turvakaamera videosalvestusega ning CD-R plaat turvakaamera videosalvestusega. KrMS § 126 lg. 3 p. 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Tulenevalt eeltoodust peab kohus võimalikuks otsustuse tegemise, et asitõenditena CD-plaat kõnesalvestusega, DVD-R plaat turvakaamera videosalvestusega ning CD-R plaat turvakaamera videosalvestusega tulevad jätta kriminaalasja materjalide juurde lähtuvalt KrMS §-st 126 lg.-st 3 p.-st 1. Kohus juhindub KrMS §-dest 126, 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; 179 lg. 1 p. 2; 248 lg. 1 p. 5; 249; 310 lg. 1; 311; 313.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.