Kohtulahend

1-14-8025 arvestades, et vangistuse ühele päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seega kandmisele kuulub 730 tundi üldkasulikku tööd, millest tuleb KarS § 65 lg 1 alusel maha arvata 20.02.2014 a Harju Maakohtu poolt mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud ning kantud karistusest 192 üldkasuliku töö tundi. Kandmisele jääb karistus 538 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 18 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustada L.V järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) Elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli aja algust arvata alates 26.09.2014.a., s.o. kohtuotsuse kuulutamisest. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel L.V-lt menetluskulud –KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 60 (kuuskümmend) eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsja Avo Pärmann osalemise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha (532.50) viissada kolmkümmend kaks eurot ja 50 senti riigi tuludesse, kokku 592,50 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS -is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99914700019223. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Samuti võivad süüdistatav või kaitsja esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva

1-14-8025 jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

Asjaolud Kriminaalasjas 14750000037 süüdistatakse L.V selles, et tema andis altkäemaksuna vara, so raha, A. K. selle eest, et Maanteeameti eksamineerija ametiisikuna paneks oma ametiseisundit ära kasutades toime seadusega mittelubatud teo. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.11.2010 määrusele nr 98 „Maanteeameti põhimäärus“ on Maanteeamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Vabariigi valitsuse seaduse § 43 lg 1 kohaselt teostavad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused seaduse alusel täidesaatvat riigivõimu. Seega on Maanteeamet ning selle struktuuriüksus Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo riigiasutus. Maanteeamet Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo nende peaspetsialistide tööülesanneteks on muuhulgas teooria- ja sõidueksamite vastuvõtmine ja eksamitulemuste vormistamine. Peaspetsialistidel on õigus esindada bürood oma tegevusala piires. Peaspetsialisti töö käigus eksamite vastuvõtmise korda reguleerib Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (edaspidi kord). Korra § 2 kohaselt juhi eksamineerimise eesmärk on hinnata isiku teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele. Korra lisa nr 1 kohaselt peab A,B,C-kategooria auto juhtimisõiguse taotleja sooritama teooriaeksami ning teise järgu sõidueksami. Korra lisa 2 tabel 2 sätestab, et Akategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastavama 30-e minuti jooksul 30-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. B-kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastavama 30-e minuti jooksul 30-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. C-kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastavama 35-e minuti jooksul 35-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 30-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. Korra lisa 4 punkt 2 sätestab, et kui eksamineerija eksamit läbi viies märkab tõsist viga või mitut vähemtõsist viga, kohustub ta lugema eksami mittesooritatuks. Lisa 4 punkt 3 sätestab, et eksami käigus tehtud vead, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise või mittesooritamise kohta kannab eksamineerija sõidueksami kaardile. Korra § 5 lg 4 ei tohi eksamineeritav kasutada kõrvalist abi ning peab sooritama eksami iseseisvalt. Vastavalt liiklusseaduse § 98 lg 1 ja 2 annab Maanteeamet esmase juhiloa välja kümne tööpäeva jooksul kohase eksami sooritamisest arvates. Sätte sõnastusest tulenevalt puudub ametil diskretsioon otsustamisel, kas väljastada isikule juhiluba või mitte – kui isik on sooritanud kohase eksami, on Maanteeamet kohustatud väljastama juhiloa. Seega on eksamineerijal sõidueksami kaarti täites võimalik mõjutada seda, kas eksamineeritav saab esmase juhiloa või mitte. Kui eksamineerija märgib sõidueksami kaardile, et isik ei sooritanud sõidueksamit, siis Maanteeamet isikule esmast juhiluba ei väljasta. Kui ta märgib aga, et eksamineeritav sooritas eksami, väljastatakse isikule esmane juhiluba. Isikule esmase juhiloa väljastamine sõltub otseselt eksamineerija poolt sõidueksami kaardile märgitavast. Eksamineerija täites peaspetsialistina

1-14-8025 eksamikaardi, teeb kolmandate isikute suhtes siduvaid õiguslikke toiminguid ja sellest tulenevalt omab ametiseisundit. Seega on tema eelkirjeldatud tööülesanded vaadeldavad kui järelevalveülesanded karistusseadustiku § 288 lg 1 mõttes. Järelikult on Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialistide ehk eksamineerijate puhul tegemist ametiisikutega. Eeluurimisel tuvastamata ajal andis L.V A. K. üle sularaha 550 eurot. L.V ja A. K. vahelise kokkuleppe kohaselt pidi A. K. talle antud sularaha eest tagama, et L.V läbib igal juhul positiivselt A -kategooria teooriaeksami. A. K. lasi kanda L.V poolt antud sularahast 300 eurot J. P. arvelduskontole, jättes endale 250 eurot. J. P., kes vahendas eksami sooritamist, võttes vahendamise eest 100 eurot tasu, teatas Maanteeameti eksamineerijale R. J. eksamite sooritamise aja ning andis üle R. J. A-kategooria teooriaeksami ees 200 eurot. Eksami garantii seisnes selles, et isegi siis kui isik teeb selle eksami käigus selliseid vigu, mis muidu õigusaktide kohaselt välistaksid eksami positiivse sooritamise ja mille esinemisel eksamineerija peaks märkima eksami tulemuseks „mittesooritatud“, Maanteeameti eksamineerija R. J. loeb eksami „sooritatuks“. L.V taotles sularaha maksmisega A. K. seda, et ametiisik paneks toime seadusega mittelubatud teo. 07.10.2012 leppisid A. K. ja L.V kokku, et L.V paneb ennast ise Maanteeameti liiklusregistri büroo Haapsalu esindusse eksamile kirja ja seejärel teatab A. K. oma eksami aja. 09.10.2012 teatas L.V A. K., et ta registreeris ennast Maanteeameti liiklusregistri büroo Haapsalu esindusse A-kategooria teooriaeksamile. 09.10.2012 saatis A. K. J. P. SMS-i sisuga „A-kat. teooria 17. Oktoober kell 10.00, B-kat sõit 26. Oktoober kell 14.00“. 15.10.2012 kandis A. K. X H. K. oma Swedbank AS arvelduskontolt nr X A. K. korraldusel J. P. arvelduskontole X Nordea pangas 600 eurot, mis oli mõeldud L.V ja K. L. eksamite eest. 26.10.2012 võttis J . P. sularahas välja pangaautomaadist 300 eurot, lisas sellele oma palgarahast 500 eurot ja andis 26.10.2012 Haapsalus R. J. edasi 800 eurot. Sellest rahast 200 eurot oli tasu R. J. selle eest, et tema kui eksamineerija garanteeris sama tasu eest, et L.V läbib igal juhul positiivselt 17.10.2012 kell 11.00 toimuva A-kategooria teooriaeksami. 17.10.2012 sooritas L.V Maanteeameti Lääne regiooni Haapsalu esinduses Tallinna mnt 70, Uuemõisa alevik, Ridala vald, Läänemaa toimuva teooriaeksami positiivselt. Seega L.V , altkäemaksu andmisega, s o ametiisikule vara andmisega vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb edaspidi toime seadusega mittelubatud teo, pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtueelses menetluses sõlmisid süüdistatav, tema kaitsja ning eriasjade prokurör kokkuleppemenetluse korras kokkuleppe. Süüdistatava, tema kaitsja ja eriasjade prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on L.V-le kohaldatavaks karistuseks KarS § 298 lg 1 järgi 1 aasta vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 kuulub käesoleva karistusega liitmisele 20.02.2014 a Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi mõistetud ärakandmisele kuuluv karistus 5 kuud ja 29 päeva vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista vangistus 1 aasta. Vastavalt KarS § 69 lg 1, 2, 3, 4 asendada mõistetud 1 aastane vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistuse ühele päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seega kandmisele kuulub 730 tundi üldkasulikku tööd, millest tuleb KarS § 65 lg 1 alusel maha arvata 20.02.2014 a Harju Maakohtu

1-14-8025 poolt mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud ning kantud karistusest 192 üldkasuliku töö tundi. Kandmisele jääb 538 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 18 kuud. L.V tunnistas kohtuistungil end süüdistuses KarS § 298 lg 1 järgi täielikult süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav L.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 298 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole, samuti ei ole esitatud tsiviilhagi. Tõkendit kohaldatud ei ole. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb süüdistatavalt L.V seoses teise astme kuriteo toimepanemisega välja mõista riigi tuludesse menetluskuludena 532.50 eurot sundraha, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 60 eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsja Avo Pärmann osalemise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Teet Olvik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.