lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-2500/40

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 26.09.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-2500/40
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
26.09.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1087
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-2500/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja26.03.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. september 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-2500 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Paavo Randma

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 03. septembri 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse

süüdimõistetu I.N, määruskaebus

liik

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 03. septembri 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu I.N-i määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Maakohtu 26.03.2014 otsusega mõisteti I.N süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning karistuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 22.04.2014 otsusega mõistetud karistuse 1 aasta 6 kuu 4 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Karistusaja algus 02.08.2013 ja lõpp 02.08.2015.
2.Tartu Maakohtu 03.09.2014 määrusega jäeti I.N vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.
Maakohus leidis, et I.N-i ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas KarS § 7 lg 1 p 2 tulenev formaalne alus, sest kinnipeetav on käesolevaks ajaks kandnud karistusajast ära rohkem kui poole mõistetud karistusest.
2.2.Maakohus tõdes, et I.N-i puhul on positiivne, et vangistuses on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ning vabanemisel on tagatud kindel elukoht

elukaaslase vanematele kuuluvas korteris Rebase 5-10, Tartu. Samas, leidis maakohus, et vabanedes puudub kinnipeetaval töökoht ning tal on suured võlgnevused. Tuginedes eeltoodule, leidis maakohus, et töökoha puudumine ning suured võlgnevused suurendavad I.N-i puhul võimalikku kuritegelikku käitumist. Maakohus võttis arvesse ka seda, et I.N on varasemalt kriminaalkorras mitu korda karistatud, ta ei kanna vangistust esmakordselt, tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, kellega suhtlemine võib teda taas kuritegeliku käitumiseni viia. Maakohus pidas suurimaks ohumärgiks suurearvulisi toimepandud kuritegusid, mis annavad kinnitust I.N-i kinnistunud kriminaalsest elustiilist. Eeltoodule tuginedes puudus maakohtul kindel veendumus, et I.N oleks piisavalt motiveeritud enda elu ümber korraldama ning edaspidi seaduskuulekalt käituma. Samuti arvestas maakohus, et isikut on vangistuses olles mitmel korral distsiplinaarkorras karistatud, seega ei ole isik suutnud isegi kinnipidamisasutuses õiguskuulekalt käituda. Maakohus leidis, et I.N ei tunnista enda süüd ega kahetse, mis on märk sellest, et eelnevatest karistustest ja käitumisest ei ole õigeid järeldusi tehtud.

2.3.Maakohus leidis, et I.N-i kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul (61%) ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus (47%) on liiga kõrged, et I.N tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus rõhutas, et kinnipeetaval on vabanemisel olemas küll kindel elukoht, kuid süüdimõistetut on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud ning reaalset vangistust kannab ta seitsmendat korda. I.N-i kuritegelik aktiivsus on olnud väga suur. Samuti lisas maakohus, et I.N ei ole ühelgi korral suutnud katseaega läbida. Ta jättis täitmata talle kohtu poolt määratud kohustused, rikkus kontrollnõudeid ning sooritas katseajal uue kuriteo. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et I.N-i vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad üles võimalikud vabastamist toetavad asjaolud.
3.Tartu Maakohtu 03.09.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu I.N, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 03.09.2014 määruse ja vabastada I.N vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad. Kinnipeetav leiab, et ta tuleks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, sest ta on vanglas ära kandnud üle poole oma karistusajast ning läbinud sotsiaalprogramme. Kinnipeetav soovib vabaduses abistada oma elukaaslast ning osaleda oma tütre kasvatamises. I.N leiab, et ta on võimeline vabaduses kriminaalvalve all õiguskuulekalt käituma. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et I.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu I.N-i määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja I.N-i ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta I.N enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime

pandud kuritegude arvule, nende iseloomule, isiku varasemale elukäigule, käitumisele karistuse kandmise ajal ja süüdimõistetu isikule on põhjendatud.

6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et I.N on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ning tal on vabanemisel olemas kindel elukoht.
6.1.Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et I.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad oluliselt üles vabastamist toetavad asjaolud (elukoha olemasolu, sotsiaalprogrammi läbimine).
6.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks I.N vabaduses käituda õiguskuulekalt. I.N on varasemalt kriminaalkorras karistatud 11 korda ning reaalset vangistust kannab I.N seitsmendat korda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud seisukohaga, mille kohaselt ei ole vanglakaristused ja mitmel korral kriminaalhooldusametniku järelevalve alla allutamine I.N eemale hoidnud uute kuritegude toimepanemisest. Siinkohal tuleb ringkonnakohtu hinnangul rõhutada ka asjaolu, et I.N ei ole läbinud ühtegi katseaega positiivselt, vaid rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning talle pandud kohustusi ja toime pannud uusi kuritegusid.
7.Ringkonnakohus peab oluliseks viidata ka vangla poolt kinnipeetava kohta antud iseloomustusele, millest nähtuvalt on I.N-i poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 61% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 47%. Seega on olemas oht, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uusi kuritegusid.
8.Ringkonnakohus märgib ka, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. I.N on distsiplinaarkorras karistatud mitmel korral, mis välistab tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise. Siinkohal juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et I.N-i poolt sooritatud distsiplinaarrikkumised on olnud vägagi rasked – tubaka, žiletitera, traadijupi omamine ning ametniku solvamine.
9.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. I.N-i puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus I.N-i kuritegude toimepanemise riskitegureid põhjalikult analüüsinud ning leidnud, et I.N-i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema, kui arvukalt kuritegusid toime pannud isiku vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
10.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu I.N-i määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.