Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
25.09.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-13-8671
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Prokurör
Elle Karm
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid U.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
U.V , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise 27.01.2014 ja lõpp 26.03.2015.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 22.09.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta U.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.07.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. U.V on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 23.10.2013 otsusega kriminaalasjas 1 13-8671 KarS § 424 järgi (06.08.2012) ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega vähendati U.V-le mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk
2 kuu võrra, mõistet karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus 4 kuud vangistust kaetuks raskeima Viru Maakohtu 28.08.2012 kohtuotsusega mõistetud karistusega 6 kuud vangistust ning mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati U.V süüdi KarS § 424 järgi (11.05.2013) ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega vähendati U.V-le mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 4 kuu võrra, mõistet karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel pöörati Viru Maakohtu 28.08.2012 kohtuotsusega mõistetud karistus 6 kuud vangistust täitmisele, suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 28.08.2012 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 6 kuud, võrra ning mõisteti U.V-le liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg 11.05.2013-13.05.2013 karistusaja hulka. Kandmisele kuulus seega 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung U.V taotles enda enne tähtaega vabastamist. Mõlemad kriminaalkaristused on olnud joobes juhtimise eest. Kinnipeetav avaldas, et tale i ole enam tahtmis vanglasse sattuda. Elama hakkab xxxx ning töökoht on olemas. Perekond on elukaaslane ja poeg. Kinnipeetav kinnitas, et ei kavatse vabanedes alkoholi tarvitada ega purjus peaga rooli istuda. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, järjepidevalt KarS § 424 järgi ettenähtud liikluskuritegude ning KarS § -s 329 sätestatud õigusemõistmisevastaste kuritegude toimepanemise eest. Reaalset vangistust kannab ta teist korda. Kuritegude laad on jäänud samaks, kuna isik on järjepidevalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Soodusteguriks on alkoholi liigtarvitamine. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3 -1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Viru Maakohtu 28.02.2012 kohtuotsusega (jõustus Tartu Ringkonnakohtu 19.07.2013 otsusega) antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uue samalaadse liikluskuriteo. Seetõttu ei ole ka käesoleval juhul tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest põhjendatud, kuna kinnipeetav on näidanud oma varasema käitumisega, et süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole küllaldased meetmed,
mis hoiavad ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Süüdimõistetu oma tegevusega pani korduvalt ohtu teised liiklejad. Kuriteoepisoodis 11.05.2013 kinnipeetav ei tulnud mootorsõiduki juhtimisega toime ja põhjustas liiklusõnnetuse. Olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül Eest Vabariigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega, mis võib mh väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetav on ka ise vangla iseloomustuses tõdenud, et tal on kujunenud sõltuvus alkoholist. Kohus on seisukohal, et kinnipeetav peaks tegema tõsisemaid jõupingutusi sõltuvuskäitumise muutmiseks. Tema kriminaalne käitumine on otseses seoses alkoholi kuritarvitamisega. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete täitmisega, sh tuleb kinnipeetaval hoiduda alkoholi tarvitamisest. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav seekord on suuteline katseaja ühe aasta kestel läbima nõuetekohaselt ning täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida eelnimetatud süüdimõistetu käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Kohtunik Anu Ammer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.