Kohtulahend

1-10-8687

1-10-8687 Kriminaalhooldusametnik on märkinud kriminaalhoolduse kokkuvõttes, et Olav Prätzi käitumiskontrolli dokumenditoimik avati Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Võru esinduses 11.06.2014.a. Olav Prätz on kohtu poolt pandud kohustusi täitnud katseajal järgnevalt:

1-10-8687 Kohus, kuulanud ära kriminaalhooldaja, süüdimõistetu ning süüdimõistetu kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus Olav Prätzile Tartu Maakohtu 01.07.2010.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-8687 mõistetud ning ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus on kindlaks teinud, et Olav Prätz on rikkunud Tartu Maakohtu poolt 28.05.2014.a kohtumäärusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, tulenevalt Politsei– ja Piirivalveameti kiirmenetluse otsusest nr 2860,14,001447 ning kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes kajastatud andmetest ja asjaoludest. KarS § 76 lg 5 kohaselt pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 5 või 6, § 76 lõike 5 või 6 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt käesoleva seadustiku §-des 425–4261 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör, välja arvatud käesoleva seadustiku § 417 lõikes 3, § 427 lõikes 2 ja §-s 428 sätestatud juhul, ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Tartu Maakohtu 01.07.2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-8687 tunnustati Olav Prätz süüdi KarS § 188 lg 2 p 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendati vangistus 840 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat. Tartu Maakohtu 31.08.2012.a kohtumäärusega pöörati Tartu Maakohtu 01.07.2010.a otsusega Olav Prätzile karistuseks mõistetud 1 aasta ja 2 kuud vangistust täitmisele ja karistusest jäi kanda 1 aasta 13 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 28.05.2014.a kohtumäärusega vabastati Olav Prätz karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, katseajaga 1 aasta. Olav Prätzi kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-de 2,4,5,8 alusel määrati täiendavad kohustused. Vastavalt erakorralisele ettekandele on Olav Prätz rikkunud käitumiskontrolli ajaks määratud kohustust – mitte tarvitada alkoholi. Kohus leiab, et käesolevas asjas on süüdimõistetu poolt temale käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuse rikkumine tõendatud nii süüdimõistetu enda kinnitusega kui ka Politsei– ja Piirivalveameti kiirmenetluse otsusega nr 2860,14,001447. Erakorralise ettekande kohaselt andis Olav Prätz selgituse oma kohustuse rikkumise kohta, milleks oli soov proovida, mida alkohol temaga teeb. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt tarbis Olav Prätz alkoholi õlut „Bock“ 22.07.2014.a kell 13.43 Võru maakonnas Antsla linnas Põllu tn 15 asuvas ühissõiduki peatuses. Nimetatud kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus Olav Prätz oma tegevusega Korrakaitseseaduse § 55 p 5 nõuet ning tema tegu kvalifitseeriti KarS § 262 järgi. Olav Prätz on väärteo kohta andnud ütlusi, milles tunnistab, et jõi õlut „Bock“ ja ta ei teadnud, et ta seda teha ei tohi. Kohus rõhutab, et Olav Prätz ei saanud olla mitteteadlik alkoholitarbimise keelust, kuna nimetatud keeld on kirjas tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise määruses, samuti on süüdimõistetule alkoholi tarbimise keeldu tutvustanud

1-10-8687 kriminaalhooldaja isikut kirminaalhooldusele allutades. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt oli Olav Prätzi alkoholijoove 22.07.2014.a 1,42 mg/l, mis on suur joove, seega pidi Olav Prätz olema tarbinud suures koguses alkoholi, et nii kõrge mõõtetulemus saavutada. Olav Prätz, väites kriminaalhooldajale, et tarbis alkoholi soovist teada saada, mida see temaga teeb, näitab süüdimõistetu suhtumist tema ennetähtaegsesse vabastamisse. Eeltoodu näitab selgelt, kuidas süüdimõistetu suhtub käitumiskontrolli ning temale pandud kohustustesse, seega Olav Prätz ei ole tema suhtes väljendatud usaldust õigustanud, vaid on suhtunud käitumiskontrolli nõuete täitmisesse väga ükskõikselt ja lohakalt. Kohus leiab, et käesolevas määruses toodud asjaoludel on põhjendatud karistuse täitmisele pööramine. Süüdimõistetule anti võimalus tõestada, et ta suudab talle pandud kohustusi ja reegleid täita ning ta vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vaatamata sellele ei ole Olav Prätz suutnud talle osutatud usaldust õigustada ning on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Teda on väärteo korras karistatud avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest ning väärteo otsusest nähtub, et süüdimõistetu oli tarvitanud alkoholi, mille tulemusel oli tal joove 1,42 mg/l. Seega on kohtu jaoks kõneksa mitte ainult see asjaolu, et Olav Prätz tarvitas alkoholi, vaid ka see, et teda on selle rikkumise eest ka väärteokorras karistatud ning kohtu arvates viitab see Olav Prätzi puhul eriti ükskõiksele suhtumisele mõistetud karistusse. Kõnekas on ka kohtu arvates kriminaalhooldaja poolt esitatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtub, et 07.08.2014 on Olav Prätzi alkoholisisaldus väljahingatavas õhus olnud 1,5 mg/l kohta ja see, et kriminaalhooldaja on juhuslikult kahel korral peale erakorralise ettekande esitamist näinud Olav Prätzi alkoholijoobes. Seega on Olav Prätzi puhul alkoholi tarbimine kujunenud tema elustiiliks ning kohtu arvates lähtudes eeltoodust ei sobi Olav Prätz kriminaalhooldusele, kuna ta ei ole teinud midagi selleks, et oma elustiili muuta. Isegi peale erakorralise ettekande esitamist (12.08.2014) on ta jätkanud (15.09.2014 ja 17.09.2014) alkoholi tarvitamist. Kohus märgib, et KarS § 76 lg 5 ei näe ette teisi alternatiive kandmata karistuse täitmisele pööramise kõrval, seega tuleb Olav Prätzile Tartu Maakohtu 01.07.2010.a otsusega mõistetud kandmata karistus täitmisele pöörata. Eeltoodu alusel kuulub erakorraline ettekanne rahuldamisele ning Olav Prätzil tuleb Tartu Maakohtu 01.07.2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-8687 mõistetud ning ärakandmata karistus täitmisele pöörata. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.08.2013.a, Olav Prätz vabanes karistusest tingimisi enne tähtaega 10.06.2014.a, seega on Olav Prätzi poolt ärakandmata karistuseks 2 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestada päevast, millal Olav Prätz saabub Tartu Vanglasse karistust kandma. Menetluskulud Süüdimõistetule Olav Prätzile riigi õigusabi korras määratud kaitsja advokaat Marina Valge esitas kohtule taotluse riigi õigusabitasu hüvitamiseks 162,00 euro ulatuses, millest sõidukulud moodustavad 54,00 eurot. Olav Prätzi ainsaks sissetulekuks on pension. Seega jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel sõidukulud riigi kanda ning Olav Prätzilt tuleb välja mõista riigi kasuks 108,00 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/

1-10-8687 Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.