Kohtulahend

Tunnistada S.J KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta. Tunnistada S.J KarS § 257 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks vangistus 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja määrata karistuse kandmise alguseks kinni pidamise päev ehk 05.05.2014.a. Kinnipidamisel S.J ́lt äravõetud ning Harju Maakohtu 16.06.2014.a määrusega nr 1-145163 arestitud sularaha kokku summas 192,90 eurot (ükssada üheksakümmend kaks eurot ja üheksakümmend eurosenti) - konfiskeerida KarS § 831 lg 1 alusel ning kanda tsiviilhagi katteks.

1-14-7610

Asitõendid 2 CD-plaat kõnesalvestusega, mis asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures – jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaaltoimiku materjalide juurde. Mobiiltelefon LG GW 620 (tagastatud kannatanule MO’le 31.07.2014.a) – jätta pärast kohtuotsuse jõustumist MO’le

Tsiviilhagid VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista S.J’lt solidaarselt MA’ga KV kasuks tsiviilhagi summas 1118,00 eurot (üks tuhat ükssada kaheksateist eurot). Tsiviilhagi tasuda KV arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx SEB Pangas.

Menetluskulud S.J’lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 1,00 eurot (üks euro). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532,50 eurot (viissada kolmkümmend kaks eurot ja viiskümmend eurosenti).

Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda ositi 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

1-14-7610 Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

ESITATUD SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

S.J süüdistatakse selles, et tema 03.06.2013.a kella 00.40 paiku Tallinnas X maja juures ründas koos MA’ga KV, asudes kahekesti KV peksma. S.J lõi esimesena rusikaga KV näo piirkonda ning seejärel lõi MA jalaga ja rusikatega KV näo piirkonda. KV põgenes peksmise käigus. S.J

1-14-7610 ja MA põhjustasid kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi - mõlema näopoole paistetus, sarnaluu murru ja haava alahuulel.

Oma tegevusega pani S.J toime teise isiku kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse S.J selles, et tema 24.07.2013.a kella 21.00 paiku Harjumaal X vallas X poe juures pani koos TT’ga toime oma tõelise või oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikkus korras, kasutades vägivalda, mis seisnes selles, et S.J nõudis koos TT’ga MO’lt 130 euro suuruse laenu tagasimaksmist, millise summa oli S.J 2013.a aprillis MO’le ja tema elukaaslase laenanud. TT hoidis MO’t kinni ning S.J lõi MO’t kahel korral rusikaga näkku. Seejärel rääkisid MO ja S.J võlasuhtest ning S.J lõi veel ühe korra rusikaga MO’t näo piirkonda, mille tagajärjel MO kukkus selili. S.J lõi selili maaslamavat MO veel ühe korra jalaga keha piirkonda ning võttis MO’lt väidetava võla katteks ära MO’le kuulunud mobiiltelefoni LG GW 620. TT ja S.J põhjustasid MO’le füüsilist valu ja tervisekahjustusi - marrastuse vasaku käe küünarnukil, marrastused huultel.

Oma tahtliku tegevusega S.J teostas oma tõelist või oletatavat õigust ebaseaduslikus korras, mis oli seotud vägivallaga, s.o pani toime KarS § 257 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse S.J selles, et tema 24.07.2013.a kella 23.00 paiku Harjumaal X vallas XXX lõi ühe korra lahtise käega vastu paremat põsesarna KL ja seejärel sama maja väliskoridoris ühe korra rusikaga vastu KL parempoolset põske. S.J põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi - paistetuse paremal põsel.

1-14-7610 Oma tegevusega pani S.J toime teise isiku kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

12.09.2014.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Raigo Aas, süüdistatav S.J ja tema lepinguline kaitsja Raivo Bergson käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe.

S.J pani 03.06.2013.a teo toime koos MA’ga ja 24.07.2013.a teo toime koos TT’ga, s.t grupis, mis on käsitletav karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 p 10 mõttes. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad.

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus S.J karistamist KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta.

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus S.J karistamist KarS § 257 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 aastat.

KarS § 64 lg 1 alusel nõuab prokuröri abi kohtus liitkaristuse mõistmist üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes vangistuseks 2 aastat ja 8 kuud.

KarS § 68 lg 1 järgi lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse aja algust hakata lugema alates S.J kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 05.05.2014.a.

Harju Maakohtu 16.06.2014.a määrusega (1-14-5163) on arestitud KV tsiviilhagi tagamiseks S.J’le kuuluv sularaha summas 192,90 eurot. Sularaha on hoiustatud S.J X Vangla isikuarvel (vanglasisesel kontol).

1-14-7610

25.09.2014.a toimunud kohtuistungil S.J kinnitas, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde, menetluskulude tasumist palus ajatada kuue kuu peale. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, palus seda kinnitada. S.J lepinguline kaitsja Raivo Bergson lisas, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus see kinnitada.

Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, olles veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud, kokkulepet sõlmides

on

süüdistatav

väljendanud

oma

tõelist

tahet,

kokkulepe

on

sõlmitud

kriminaalkohtumenetluse sätteid järgides.

Seega tuleb S.J temale esitatud süüdistuses KarS § 121 ja KarS § 257 järgi süüdi tunnistada ja määrata talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

ASITÕENDID

Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks kaks CD plaat kõnesalvestusega ja Mobiiltelefon

LG GW 620.

KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale.

1-14-7610 Lähtudes eelpoolt toodust asub kohtunik seisukohale, et kaks CD plaat kõnesalvestusega, mis asub kriminaalasja toimiku materjalide juures tuleb jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. Mobiiltelefon LG GW 620, mis on tagastatud kannatanule MO’le 31.07.2014.a, tuleb jätta pärast kohtuotsuse jõustumist MO’le.

TSIVIILHAGI

Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

1-14-7610 VÕS § 128 lg 4 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Need suurused ei ole mõõdetavad, kuid kohtul on võimalik mõista kannatanute kasuks süüdlaselt välja mõistliku suurusega moraalne kahju. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisega, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 137 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekitatud isiku poolse tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, selline tegevus on õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Riigikohtu tsiviilkolleegium 12.12.1996.a otsus nr 3-2-1-111-96 sätestab, et moraalse kahjuna kuulub PS § 25 alusel hüvitamisele püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus kuuluvad moraalse kahjuna hüvitamisele PS § 25 alusel. Moraalse kahju olemasolu peab tõendama hageja.

Antud kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanule tekitati tervisekahjustus, mille tulemusel kannatanu viibis haiguslehel kuu aega, ei saanud käia tööl ning tal jäi saamata töötasu haiguslehel oldud aja eest. Samuti nähtub, et kannatanu vajas peksmise tagajärjel operatsiooni.

1-14-7610 Operatsiooni käigus paigaldati kannatanu silma alla metallplaat, mille tulemusena langes kannatanu elukvaliteet. Kuna tekitatud tervisekahjustus jääb kannatanule pikaks ajaks meenutama temaga toimepandud jõhkrat kuritegu, leiab kohus, et kannatanu poolt esitatud moraalse kahju hüvitamise nõue on põhjendatud ning see on tekitatud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena. Kohus möönab, et ei ole olemas mõõdupuud, milles moraalse kahju suurust mõõta, kuid kohtu hinnangul antud kriminaalasjas kannatanule S.J koos MA’ga põhjustatud füüsiliste ja vaimsete kannatuste eest on igati põhjendatud tsiviilhagis toodud moraalse kahju suurus.

Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kannatanule KV’le on kahju põhjustatud S.J koos MA’ga. Kohus leiab, et KV poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses ning milline on tekitatud süüdistatavate õigusvastase käitumisega, mistõttu kuulub tsiviilhagi täies mahus solidaarselt süüdistatavatelt S.J’lt ja MA’lt väljamõistmisele.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt:

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 1,00 eurot (üks euro). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532,50 eurot (viissada kolmkümmend kaks eurot ja viiskümmend eurosenti).

1-14-7610 Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda ositi 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.