Kriminaalasi nr.1-14-6772
17, Tallinn tasumata kauba (T-särk Craft 32,90 eurot ja Nike dressid 47,95 eurot) eest 80,85 eurot. /tl 2/; Tunnistaja Maksim Podlesnõi ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 11.07.2014.a. kella 20:36 (videosalvestusel kell 19:43) olles tööl Mustakivi tee 17 asuvas Lasnamäe Prisma turvakeskuses, kui märkas, kuidas meesterahvas kellel olid seljas tumedat värvi riided võttis riiete osakonnast mitu rõivaeset ja läks proovikabiini. Kui meesterahvas väljus proovikabiinist, siis oli tal käes kilekott, mis ei olnud tühi. Meesterahvas läks müügisaalist läbi ja möödus kassaliinist kell 20:46 (videosalvestusel kell 20:29) kauba eest tasumata. Peale seda peeti meesterahvas kinni. Kontrolli käigus avastati kilekotis Lasnamäe Prismale kuuluvad spordipüksid ja pluus, mille eest ei oldud tasutud. Turvaelemendid olid kaetud fooliumiga. Kaup tagastati kauplusele. Kauba hind kokku oli 80,85 eurot. Meesterahvas esitas pensionitõendi. Antud teo kohta on olemas ka videosalvestus. /tl 3-5/; Õigusvastase teo toimepanemise akti, millest nähtub, et 11.07.2014.a. kell 20:46 pani Lasnamäe Prismas V.S toime õigusrikkumise, mis seisnes selles, et ta pani kauplusele kuuluva kauba kotti, mille eest ta kassarivi läbimisel ei tasunud ning peale mida ta kinni peeti. /tl 6/; Kahtlustatava V.S ülekuulamise protokolli, milles ta tunnistas ennast süüdi ja andis ütlusi, et 11.07.2014.a. õhtul kella 19:00 ajal läks ta kauplusesse Prisma, mis asub Lasnamäel. Kauplusesse läks eesmärgiga varastada midagi selleks, et hiljem seda maha müüa ning saadud raha eest alkoholi osta. Ta võttis kaupluses ostukorvi ja läks spordiosakonda, kus võttis T-särgi ning dressipükse ja läks proovikabiini. Tal oli kaasas kilekott ja foolium. Proovikabiinis mässis ta turvaelemendid fooliumi sisse, et need ei hakkaks piiksuma turvaväravates ja seejärel pani asjad endale kilekotti. Seejärel möödus kassast kauba eest tasumata. Turvaväravad ei piiksunud, kuid siiski tuli tema juurde turvamees ning palus teda turvakontrolli. /tl 14-17/; Asitõendi vaatlusprotokolli (CD-plaat) ja fotod, vaadeldavaks asitõendiks on CD plaat, millel on videosalvestus. Videolt on näha kuidas meesterahvas, kiilaspäine, musta värvi jopega ja tumedates pükstes, kellel on käes rohelist värvi ostukorv, mille sees on pooltühi kilekott kõnnib kaupluses sporditarvete osakonnas ja võtab stangelt riideid ning suundub proovikabiini. Mõne aja pärast tuleb meesterahvas proovikabiinist oluliselt suurenenud kilekotiga, mis on ostukorvi sees ning mingi riideesemega suundub tagasi stange juurde. Peale seda tõstab kilekoti ostukorvist välja ning kõnnib sporditarvete osakonnast minema. Seejärel läbib kassa ilma kauba eest tasumata ning hoides kilekotti enda käes. Meesterahva poole pöördub turvatöötaja. /tl 20-22/; Teatis Karistusregistrist, millest nähtub, et V.S on kahel korral karistatud väärteokorras KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahvidega. Kriminaalkaristused on arhiveeritud. /tl 25-26/; 24.02.2014 Põhja Prefektuuri otsust, mille kohaselt määrati V.S ́ile KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 20 eurot. /tl 27/; 05.03.2014 Põhja Prefektuuri otsust, mille kohaselt määrati V.S ́ile KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 40 eurot. /tl 28/; Ülaltoodud tõenditega on tõendamist leidnud V.S ́i poolt toime pandud vargusekatse Lasnamäe Prismast aadressil Mustakivi tee 17. Varguskatset tõendavad videosalvestus, mis on kokkulangev tunnistaja, kui ka V.S ́i enda ütlustega. Videosalvestuselt nähtub V.S ́i tegevus, mille kohaselt ta pani toime vargusekatse ning jättis kauba eest tasumata 80,85 eurot. Tegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti kinni ja kaup tagastati kauplusele, seega puudub tsiviilhagi. Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud, selle pani toime süüdistatav.
Süüdistatava tegevuses õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Süüdistatav tuleb süüdi mõista võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime süstemaatiliselt ning jäi katse staadiumisse, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi. Karistus KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus 5 aastat. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga karistuse eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. V.S on karistusregistri andmete kohaselt varem kriminaalkorras karistamata isikuks (karistused kustunud). Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda ühes kuriteokatse episoodis, varaline kahju puudub. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust ning karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. V.S omab sissetulekut, seega leiab kohus, et V.S ́it tuleb karistada rahalise karistusega, millise võib V.S ́i suhtes jätta täielikult täitmisele pööramata. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad V.S ́ilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras ning samuti KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud. Kohtu hinnangul ei esine V.S ́il erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise, kuid kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib anda mõistliku tähtaja. Asitõend: CD plaat salvestusega, mis asub kriminaalasju juures peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312; § 313, 315, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada V.S KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistada rahalise karistusega 45 päevamäära võttes päevamääraks 3.20 eurot s.o summas 144 eurot. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 30 päevamäära s.o summas 96 eurot.
Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata eelvangistuses viibitud aeg V.S ́il 11.07.2010.a. kuni 12.07.2010.a. s.o 2 päeva = 6 päevamäära karistusaja hulka, kandmata karistus rahaline karistus 76.80 eurot. Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja lg 3 jätta rahaline karistus V.S suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud rahalist karistust ei pöörata täitmisele kui V.S 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada V.S ́ile määratud 3 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 24.09.2014.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista V.S ́ilt sundraha 532,50 eurot ja kaitsjatasu 144 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse kohtuotsuse jõustumisel V.S ́ile eposti või posti teel. Samuti võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. V.S ́i poolt menetluskulude graafikus osamakse tähtajaks tasumata jätmise korral maksegraafik tühistada. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend: CD plaat salvestusega, mis asub kriminaalasju juures peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.