Kohtulahend

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates Lk 2 / 5

1-14-4974 päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Alaealist V.H ’d süüdistatakse selles, et tema 14.03.2014.a. kella 11 paiku Pärnu maakonnas XXX kooli läheduses kallale alaealisele Z.P-le, lüües viimast vähemalt 8-l korral käe ja jalaga pea ning säärte piirkonda, tekitades füüsilist valu ja tervisekahjustuse vasaku kõrva kuulmekile vigastuse näol. Sellega V.H, teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömisega, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, võttis ajavahemikul 19.04.2014, täpselt tuvastamata kellajal, kuid enne 20.04.2014 kella 03:53, luba küsimata oma elukohast XXX korterist köögikapi sahtlist oma vennale P.V-le kuuluva sõiduauto Volvo 850 Estate registreerimismärgiga XXX võtmed, millised olid antud P.V ema J.U kasutusse. Seejärel, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning, istus V.H Pärnu maakonnas XXX õuealale pargitud sõiduautosse Volvo 850 registreerimismärgiga XXX ning läks sellega omavoliliselt, omaniku või seadusliku valdaja luba omamata, sõitma kuni 20.04.2014 kella 03:53 ajal põhjustas Pärnu maakonnas Audru vallas Ridalepa külas Sauga-Jõõpre mnt 8,5 kilomeetril vigastatutega liiklusõnnetuse. Sellega V.H, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega, pani toime KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör tegi ettepaneku süüdi tunnistada V.H KarS § 121 järgi ja karistada teda 3 (kolme) kuulise vangistusega ning KarS § 215 lg 1 järgi 6 (kuue) kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, liitkaristuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 20.04-21.04.2014 so 2 päeva ja lugeda lõplikuks karistuseks 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 87 lg 1 ja 2 alusel vabastada V.H karistuse kandmisest ning allutada ta käitumiskontrollile kriminaalhooldusametniku järelevalve alla üheks aastaks. Käitumiskontrolli ajal kohustub V.H järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi (elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks). Kohustada vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 V.H-d käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi Lk 3 / 5

1-14-4974 kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Seega tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas so 532.50 €. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale makstud riigi õigusabi tasu 282 €. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 216 €. Kaitsja on kohtule 21.08.2014.a. esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 30 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 6 €, kokku 36 €. Eesti Advokatuuri juhatuse 26.11.2013.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 30 eurot iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Kaitsja esitas kohtule 23.09.2014.a.kohtule taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuliku kokkuleppemenetluse istungil osalemise eest 25 €, millel lisandub käibemaks 20%, s.o 5 €, kokku 30 €. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.08.2014.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 23 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku kokkuleppemenetlusese istungil osalemise eest on 25 eurot iga poole tunni kohta. 25. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4,9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ja tasu riigi õigusabile. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdimõistetu V.H on alaealine, temal endal sissetulek puudub. Seega leiab kohus, et menetluskuludest osa – summas 414,50 € - tuleb jätta riigi kanda. Süüdimõistetult, temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse 400 € ning võimaldada nimetatud summat tasuda 1 aasta jooksul.

Lk 4 / 5

1-14-4974

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit kohtunik

Lk 5 / 5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.