Liiklussüüteod

sundraha 1,5 palga alammäära 532.50 eurot joobeseisundi tuvastamise uuringu maksumus 274.00 eurot määratud kaitsjale makstud tasu 288.00 eurot määratud kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0.90 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda • narkootilise aine ekspertiisi maksumus 84.00 eurot KrMS § 173 lg 4, § 177 p 3 ja § 178 lg 2 alusel jätta riigi kanda • tasu tõlketeenuse osutamise eest summas 10.00 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul võrdsetes osades, so mitte vähem kui 91.28 eurot ühes kuus, kohtuotsuse jõustumisest arvates. Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Tsiviilhagi XXXtsiviilhagi 670.00 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista S.B-lt XXX kasuks 670.00 eurot ning see kanda XXXarveldusarvele XXXXXXXXXXXX. XXXtsiviilhagi 200.00 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista S.B-lt XXXkasuks 200.00 eurot ning see kanda XXXarveldusarvele XXXXXXXXXXX SEB Pank. Statoil Fuel ja Retail Eesti AS-i tsiviilhagi 59.14 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista S.B-lt Statoil Fuel ja Retail Eesti AS-i kasuks 59.14 eurot ning see kanda Statoil Fuel ja Retail Eesti AS-i arveldusarvele XXXXXXXXXXXX Nordea pank. Asitõendid Murutrimmer Stihl XXX, mis on tagastatud XXX- vabastada asitõendi staatusest. Sülearvuti XXXkoos selles olnud DVD plaadiga, arvutihiire pulk ja toitejuhe, mis on tagastatud XXX- vabastada asitõendi saatusest. CD-plaat turvakaamera salvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. CD-plaat sülearvuti HP620 vaatlusprotokolli lisaga, mis asub kriminaalasja materjalide juures jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. 2 pakendit DNA proovidega (asuvad Põhja prefektuuri hoiuruumis Rahumäe tee 6/1, Tallinn) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

S.B-le on esitatud süüdistus selles, et tema, 15.12.2011 kella 18.58 ajal juhtis Tallinnas, Viljandi mnt 18a juures mootorsõidukit Ford Galaxy Rootsi registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (narkootiline joove fentanüülist).

Samuti tema 07.03.2012.a. kella 19.15 ajal juhtis Harjumaal, Saku vallas, Rapla-Türi mnt. 11. km-l mootorsõidukit Ford Galaxy Rootsi registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (narkootiline joove fentanüülist, metadoonist, tetrahüdrokannabinooli metaboliidist). Oma tegevusega rikkus S.B Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund LS tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega S.B juhtides mootorsõiduki joobeseisundis pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, varem varguse toimepannud isikuna, 15.11.2011 kella 13.48 paiku Tallinnas, Sütiste tee 1 asuvas AS Eesti Statoil Sütiste teenindusjaamas tankis sõiduauto Ford Galaxy registreerimisnumbriga XXX kütusepaaki 10,01 liitrit mootoribensiini 95 maksumusega 12.66 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema, varem varguse toimepannud isikuna, 07.12.2011 kella 16.35 paiku Tallinnas, Sütiste tee 1 asuvas AS Eesti Statoil Sütiste teenindusjaamas tankis sõiduauto Ford Galaxy registreerimisnumbriga XXX kütusepaaki 15,01 liitrit mootoribensiini 95 maksumusega 18.91 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema, varem varguse toimepannud isikuna, 21.02.2012 kella 14.41 paiku Tallinnas, Endla 43 asuvas AS Eesti Statoil Kristiine teenindusjaamas tankis sõiduauto Ford Galaxy registreerimisnumbriga XXX kütusepaaki 20,05 liitrit mootoribensiini 95 maksumusega 27.57 eurot ning lahkus teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Samuti tema, varem süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna, 21.08.2012 ajavahemikul kella 07.50 – 16.15 tungis terrassi ukseklaasi purustamise teel XXX, kust varastas sülearvuti HP 620 väärtusega 400 eurot, koos Elisa netipulgaga väärtusega 10 eurot, ID-kaardi lugeja väärtusega 5 eurot koos selles olnud XXX ID-kaardiga, arvutis olnud DVD plaadiga Mõmmi ja aabits, arvutikõlarite komplekti väärtusega 10 eurot, hiire ja klaviatuuri koguväärtusega 21 eurot ja fotoaparaadi Zeiss Ikon koos kotiga väärtusega 200 eurot, kokku XXX kuuluvaid esemeid väärtusega 646 eurot. Samuti tema, süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna ajavahemikul 03. – 10.09.2012 koos Andrei Melnitšukiga tungis verandaukse lõhkumise teel XXX asuvasse XXX kuuluvasse XXX, kust varastasid elektripliidi AEG maksumusega 180 eurot, integreeritava praeahju AEG maksumusega 280 eurot, muruniiduki Stihl maksumusega 200 eurot, kokku XXXkuuluvaid esemeid maksumusega 660 eurot. Seega S.B võttes ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava S.B karistamist vangistusega 1 aasta. KarS § 424 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest vangistusega 4 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta. KarS § 74 lg 1- 3 sätete kohaselt määrata koheselt ärakandmisele vangistus 6 kuud, vangistus 6 kuud jätta tingimisi kohaldamata katseajaga 1 aasta 6 kuud.

Katseajaks määrata S.B kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1 tulenevaid kontrollnõudeid. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka ja kantuks eelvangistuses viibitud aeg 15. – 16.12.2011 s.o 2 päeva ning 17.11.2012 – 14.05.2013 s.o 5 kuud 28 päeva. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta S.B-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. S.B nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega, kaitsja ja prokurör taotlesid kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb S.B temale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 ning § 424 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab S.B süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et S.B esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. S.B on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Seega on S.B käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks

käesoleval juhul positiivset toimet S.B resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta süüdistatava kanda. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega tuleb S.B-lt välja mõista sundraha 532.50 eurot ja lisaks sellele veel tasu õigusabi osutamise eest summas 288.00 eurot ja kaitsjale materjalidest koopia tegemise kulu 0.90 eurot. Käesolevas asjas on läbi viidud narkootilise aine ekspertiis ja uuringud joobeseisundi tuvastamiseks. KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt RKKKm 3-1-1-120-12). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole käesolevas kriminaalasjas narkootilise aine ekspertiisiga tuvastatud S.B seos temale süüksarvatavate kuritegudega, mistõttu jätab kohus narkootilise aine ekspertiisi kulu 84.00 eurot riigi kanda (ekspertiisiakt nr 12E-AN0129). Küll aga mõistab kohus välja joobeseisundi tuvastamise uurigute maksumuse kokku summas 274.00 eurot, kuna selle puhul on tuvastatud süüdistatava seos uuritavate kuritegudega. Käesolevas kriminaalasjas on kohtueelses menetluses osalenud vene-eesti keele tõlk ning temale on hüvitatud tõlkimistasu summas 10.00 eurot. Nimetatud summa jätab kohus riigi kanda tuginedes KrMS § 173 lg 4, § 177 p 3 ja § 178 lg 2. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna arvestades menetluskulude suurust ning tsiviilhagide tasumise kohustust, võib ühekorraga kulude tasumine olla raskendatud. Tsiviilhagi KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt toime pandud varavastaste kuritegudega. Kuna KrMS ei käsitle kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb kohtul selles osas lähtuda võlaõigusseaduse vastavates sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohtu hinnangul on varalised kahjud tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd need on tekitatud kannatanute omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kannatanu XXXon esitanud tsiviilhagi 670 euro varalise kahju nõudes süüdistatava S.B vastu, XXXtsiviilhagi 200 euro varalise kahju nõudes süüdistatava S.B vastu ja AS-i Eesti Statoil tsiviilhagi 59.14 euro varalise kahju nõudes süüdistatava S.B vastu.

Süüdistatav S.B tunnistas kohtuistungil täies ulatuses XXXtsiviilhagi 670 euro nõudes, XXXtsiviilhagi 200 euro nõudes ja AS-i Eesti Statoil tsiviilhagi 59.14 euro nõudes. Kohus leiab, et kooskõlas Riigikohtu 28.10.2010.a kohtuotsuse nr 3-1-1-79-09 punktis 19 märgituga, tuleb süüdistatava avaldust kohtuistungil käsitada tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Riigikohus on leidnud, et hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Seega on kohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud tsiviilhagid rahuldama ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tekitatud kahjud välja mõistma S.B-lt kannatanute XXX, XXX ja AS-i Eesti Statoil kasuks. Asitõendid Murutrimmer Stihl XXX, mis on tagastatud XXX- vabastada asitõendi staatusest. Sülearvuti XXXkoos selles olnud DVD plaadiga, arvutihiire pulk ja toitejuhe, mis on tagastatud XXX- vabastada asitõendi saatusest. CD-plaat turvakaamera salvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. CD-plaat sülearvuti HP620 vaatlusprotokolli lisaga, mis asub kriminaalasja materjalide juures jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. 2 pakendit DNA proovidega (asuvad Põhja prefektuuri hoiuruumis Rahumäe tee 6/1, Tallinn) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Aulike Salo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.