Kohtulahend

kriminaalhooldusosakonna

L.E-le kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista L.E-lt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha 532(viissada kolmkümmend kaks)eurot ja 50 senti , kaitsjatasu 138(ükssada kolmkümmend kaheksa) eurot, posti ja kutsete kätte toimetamise kulu 2(kaks) eurot ja 61 senti . Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumbri 99914700017351 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Süüdistus L.E süüdistatakse selles, et tema 07.05.2014. a hommikusel ajal Tartus XXX korteris kasutas füüsilist vägivalda 85 aasta vanuse T.S. suhtes. L.E viskas kannatanu T.S. suunas mitu keraamilist lillepotti, millised tabasid kannatanu pead, ning lõi korduvalt kannatanut mõlema käe rusikatega pähe. Oma tegevusega põhjustas L.E kannatanule T.S.füüsilist valu ja tervisekahjustuse: lagipeas paikneva põrutushaava ja vasaku kulmu piirkonnas paikneva hematoomi. Sellega pani L.E toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, peksmise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Kokkulepe Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb, et L.E tunnistatakse süüdi KarS § 121 järgi ning mõistetakse temale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 alusel taotleb prokurör, et L.E poolt eelvangistuses viibitud aeg 07.09.05.2014. a, s.o 3 päeva loetakse karistusaja hulka ning lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks mõistetakse temale 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel taotleb prokurör, et mõistetud vangistust ei pöörataks täielikult täitmisele, kui L.E ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st • elab kohtu määratud alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav ning et ta jääb selle juurde, kokkulepe vastab tema tahtele. Kaitsja ja prokurör jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Kohus nõustub karistuse liigi ja määraga ning karistuse tingimusliku kohaldamisega. Seega tuleb L.E süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks:

KrMS § 175 lg 1 p-le 9 vastavalt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532.50 eurot, • KrMS § 175 lg 1 p-le 4 vastavalt kaitsjatasu 138 eurot, • KrMS § 175 lg 1 p-le 10 vastavalt posti ja kutsete kätte toimetamise kulud 2, 61 eurot. •

Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.