1.Vabastada H.E temale Pärnu Maakohtu 07.06.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-5623 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
2.KarS § 76 lg 4 alusel määrata H.E-le katseajaks 1 (üks) aasta.
3.KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest alates.
4.
KarS § 76 lg 4 alusel kohustada H.E täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5.KarS § 75 lg 2 p 2,4 alusel määrata H.E-le katseajaks järgmised lisakohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest alates.
6.Määrus H.E suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale.
7.Vabastada süüdimõistetu H.E karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Pärnu Maakohtu 07.06.2012. a otsusega on H.E süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi ja karistatud 4 kuu vangistusega; KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistatud 3 kuu vangistusega; KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistatud 1 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti H.E-le liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati H.E-le mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 23.12.2011. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 2 aastat vangistust, võrra. H.E-le mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 19.05.2012.a ja lõpeb 19.05.2015.a. Vangla toetab H.E vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha H.E tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör leiab, et suure tõenäosusega on H.E vangistuses viibides teinud vastavad järeldused, mistõttu on alust uskuda, et temale mõistetud reaalne vangistus oma eesmärgi täitnud. Prokurör toetab H.E vabastamist tingimisi enne tähtaega.
KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD
Süüdimõistetu H.E selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.
KOHTU SEISUKOHT
1.Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära H.E , leiab, et H.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest on põhjendatud.
2.H.E kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on H.E temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks
kolmandikku. H.E on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 2 ). Seega esinevad formaalsed alused H.E tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
3.KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. H.E on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras. H.E on varasemalt korduvalt ka vangistuses viibinud, kuid on olnud allutatud ka kriminaalhooldusele. H.E on viibinud ka kriminaalhooldusel. Lisaks on teda varasemalt tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud, kuid H.E on toime pannud uued kuriteod (kriminaalasi 1-09-12157). Viimati vabanes H.E vangistusest 23.11.2010. a. Uued varavastased kuriteod (vargused ja röövimise) pani H.E toime 2011. a veebruaris. Kohus leiab, et H.E varasem elukäik on negatiivne – ta on korduvalt pannud toime samaliigilisi kuritegusid. Varasemalt mõistetud karistused ei ole H.E-le mingisugust mõju avaldanud. H.E nimetab kuritegude toimepanemise põhjusteks alkoholi tarvitamist ja töö (tegevuse) puudumist. Siiski peab kohus oluliseks, et H.E on tugev motivatsioon oma käitumist muuta, vahetada keskkonda, kus ta on viibinud ja saada tuge ning abi. Seeläbi on kohus veendumusel, et H.E suhtes on käesolev vangistus täitnud oma eesmärgi. Kohus peab oluliseks, et H.E on ära kandnud enamuse talle mõistetud vangistusest. Samuti on tähtis, et H.E on ausalt ja siiralt tunnistanud oma kuritegeliku käitumise põhjuseid, analüüsinud seda, mida tuleb tal teha, et käesolev vangistus jääks tal viimaseks ning teinud endast oleneva selleks, et tagada vabaduses keskkond ja tingimused edasiste õigusrikkumiste vältimiseks. Kohus peab H.E selgitusi reaalseteks ning see annab alust olla veendunud, et vaatamata H.E varasemale käitumisele, on tema suhtes mõistetud karistus täitnud oma eesmärgi. Vangistuses omandas H.E keskhariduse, lõpetades 12. klassi Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis. Läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mille käigus omandas teoreetilisi teadmisi alkoholisõltuvusest käsitlevates küsimustes. Samuti läbis sotsiaalprogrammi Vihajuhtimine, mille käigus omandas teoreetilisi teadmisi viha ohjeldamise küsimuses. Lisaks toimuvad kord kuus H.E soovil kohtumised psühholoogiga. H.E leiab, et läbitud programmid on olnud kasulikud, varasemate vangistuste ajal ei ole selliseid programme võimaldatud. Kohus peab positiivseks, et H.E on vangistuse jooksul tegelenud rehabiliteeritavate tegevustega ja osalenud aktiivselt sotsiaalprogrammides. Oluline on aga ka see, et H.E väitel on ta saanud läbitud programmidest enesekriitikat ja on hakanud mõistma seda, millega ta tegelikult on hakkama saanud. Vangistuse jooksul on H.E-le mõistetud mitmeid distsiplinaarkaristusi. Viimati määrati H.E-le distsiplinaarkaristus 06.11.2013. a selle eest, et H.E omas arestimajast saabudes eset, mis tal ei olnud kaasas vanglast lahkudes ning jättis vormielemendid arestimajja. Enne nimetatud rikkumist on H.E karistatud distsiplinaarkorras 14.03.2013. a keelatud ja mittekuuluvate esemete hoidmise eest (juhe ja habemeajamisvahendid), 26.02.2013. a hoidis temale mittekuuluvat palvehelmeid ning septembris 2012. a ei allunud korraldusele minna tööle. Kuigi kinnipeetava õiguspärane käitumine karistuse kandmise ajal on äärmiselt oluline ja H.E ei ole olnud õiguskuulekas, peab kohus tähtsaks võtta arvesse, et distsipliinirikkumised on
küll taunitavad, kuid oma sisult siiski mitte nii rasked. Samuti on toimepandud distsipliinirikkumisi tunnistanud H.E ise, samuti on andnud põhjalikud ja tõelevastavad selgitused nende kohta. Lisaks on viimane distsipliinirikkumine leidnud aset rohkem kui 10 kuud tagasi. Kohus leiab, et käitumist karistuse kandmise ajal tuleb hinnata üldiselt ja kogumis, mistõttu ei välista kohtu arvates ainuüksi distsiplinaarkaristuste olemasolu käesoleval ajal H.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest. H.E lähivõrgustikku kuuluvad õde ja vend oma peredega. Noorem õde ja vend ei ole varasemate H.E vabanemiste ajal saanud teda aidata, kuid nüüdseks on neil omal stabiilne elukorraldus ja võimalus abistada. Lähivõrgustik on seadusekuulekas, hästi toimetulev ja positiivse mõjuga. H.E õel on väike reisifirma ja õe elukaaslasel ehitusfirma. H.E vend töötab Soomes. Vabanemise korral soovib H.E asuda elama oma õe juurde eramusse aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Õde üürib Tallinna lähedal maja, kust Ott varikule eraldatakse maja teisel korrusel tuba. Kohus peab äärmiselt positiivseks, et vabanemise korral on H.E plaaninud keskkonda vahetada ja et tal sellised võimalused on. Kohtu hinnangul omab keskkonna vahetus kahtlematult positiivset mõju H.E-le ja võimaldab tal teostada vabanemiseks seatud eesmärgid – elada õiguskuulekalt inimeste keskel, kelle jaoks on tavapärane käituda õiguspäraselt ja mitte alkoholi tarvitada. See võimaldab H.E hoiduda varasemast kriminaalsest ja alkoholi tarvitavast seltskonnast, mis omakorda võiks mõjutada teda taas kuritegelikule teele. Ka H.E ise on selgitanud, et varasemalt on probleemid uuesti alanud just vanasse keskkonda tagasipöördumise ja vanade tuttavatega suhtlemise tõttu. H.E suhtes on uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks ka tema materiaalne kindlustatus. Vabanemise korral on H.E kindel töökoht. Töökoha garanteerib õe mehe tuttav ettevõttes Tarmek OÜ. Äriühing tegeleb ehitusega ja H.E on olemas üldehitajasiseviimistleja paberid. Sellest tulenevalt on vabanemise korral garanteeritud H.E-le kindel sissetulek ja seeläbi tagatud tema materiaalne toimetulek. Lisaks on teda rahaliselt toetanud ka lähedased inimesed.
4.Kohus on seisukohal, et H.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud. Siinjuures leiab kohus, et H.E tingimisi ennetähtaegne vabastamist võimaldavad käitumine karistuse kandmise ajal (v.a distsiplinaarrikkumiste olemasolu), tema isik ja vabanemisjärgsed elutingimused. H.E on kuritegusid toime pannud nii majandusliku kasu saamise eesmärgil, aga ka alkoholi kuritarvitamise tagajärjel. H.E on käesoleva vangistuse jooksul tegelenud kuriteoriskide maandamisega – ta on läbinud vajalikud sotsiaalprogrammid (varasemate karistuste ajal sotsiaalprogramme läbinud ei ole), teinud enda jaoks järeldusi ja seadnud eluks realistlikud ja õiguskuulekad eesmärgid ning leidnud elukoha teises keskkonnas kui varasemalt ja kindla töökoha. Kohus leiab, et H.E on käesolevast vangistusest teinud vajaliku järeldused ja tema edaspidist käitumist on võimalik ning põhjendatud mõjutada ja kontrollida kriminaalhoolduslikke meetmeid rakendades. Täiendava kontrolli teostamine võimaldab H.E paremat resotsialiseerumist, annab vajaliku riiklikku toe ja võimaldab tema üle järelevalvet teostada.
5.KarS § 76 lg 4 alusel tuleb H.E-le määrata katseajaks 1 aasta. Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb H.E-le lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4 alusel täiendavad kohustused. H.E-le tuleb KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kuna H.E kuritegelik käitumine on tihedalt seotud tema alkoholi tarvitamise harjumustega, on oluline H.E katseajaks alkoholi tarvitamine täielikult keelata.
Lisaks tuleb H.E-le määrata kohustus KarS § 75 lg 2 p 4 järgi asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas mitte hiljem kui 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Kohustus on oluline selleks, et maandada kuriteoriske, aga ka selleks, et võimaldada paremat resotsialiseerumist ning tagada stabiilne sissetulek. Samas võimaldab kindel töökohta hakata H.E tasuma maksmata rahalisi nõudeid.
Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.