Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
18.09.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-13-2771
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Matti Reinsalu
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid N.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
N.F , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub. Karistuse kandmise algus 18.02.2014 ja lõpp 13.11.2014
Kohtuasja läbivaatamise aeg 11.09.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta N.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista N.F-ilt menetluskuluna riigituludesse 139,32 eurot kaitsetasu adv. Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank või nr EE502200221014193355 Swedbank või nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 99914700015340).
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 139,32 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu N.F-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, N.F-ile , kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.08.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. N.F on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 25.04.2013 otsusega KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Harju Maakohtu 25.02.2014 kohtumäärusega pöörati Harju Maakohtu 25.04.2013 otsus ärakandamata karistuse osas, so 8 kuud ja 26 päeva, täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti 18.02.2014. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaal korras karistatud kahel korral ning kannab esimest reaalset vanglakaristust. Kuritegude raskusaste on jäänud samaks. Isik jätkuvalt muutub agressiivseks ja kasutab füüsilist vägivalda, kui tekib tüli. Vangistuse jooksul on kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung N.F taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et ta teab, et ta peab hakkama täitma kontrollnõudeid. Kinnipeetav soovib tööle asuda koristusfirmasse. Kinnipeetav saab elama asuda venna korterisse. Kinnipeetava isa on invaliid ning kinnipeetav soovib hakata tema eestkostjaks. Prokurör N.F-i vabastamist ei toetanud. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale kahel korral Harju Maakohtu 17.05.2011 ja 25.04.2013 kohtuotsustega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning pannes katseajal toime uue isikuvastase kuriteo. Vastavalt Harju Maakohtu 25.02.2014 kohtumäärusele kriminaalasjas 1-13-2771, millega pöörati 25.04.2013 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmata osa täitmisele, „N.F , kelle suhtes ei pööratud mõistetud karistust täitmisele ning olles teadlik talle määratud üldkasuliku töö tundide tegemisest, oleks pidanud näitama, et teda võib usaldada, mitte tegutsema vastutustundetult ning suhtuma ükskõikselt kriminaalhooldusesse ja sellega kaasnevatesse kohustustesse. Kohtuistungil on tõendamist leidnud, et N.F ei ilmunud registreerimistele ning hoidis kõrvale üldkasuliku töö tundide tegemisest“. Seega võib järeldada, et nimetatud kinnipeetava puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kinnipeetav on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste
toimepanemisest. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid see ei avaldanud talle piisavat mõju ja ta jätkas samalaadsete, so KarS § 121 järgi ettenähtud, kuritegude toimepanemist. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabaduses kindel alaline elukoht. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3, 4, 5). Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Kaitsja avaldas, et kinnipeetav on oma süüd tunnistanud, kahetseb ning lubas vabanemisel hakata kontrollnõudeid täitma. Vabanemise põhjus on inimlik, kinnipeetav soovib seda isa pärast, kes on invaliid. Kaitsja palus kohtul kaaluda kinnipeetava tingimisi enne tähtaegse vabanemise võimalust. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on ohtlik avalikkusele ja risk on olemas. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 31 % ja vägivaldse kuriteo puhul 40 %. Isiku ohtlikkus seisneb vägivalla kasutamises, kui isikul tekib isiklikul pinnal konflikt. Kohtu hinnangul ei ole uue kuriteo toimepanemise risk piisavalt madal, et isikut tingimisi enne tähtaega vabastada. Vangla materjalidest võib järeldada, et isik võib kaotada enesevalitsuse ja lahendada probleeme vägivallaga. Kinnipeetav küll üldjuhul mõistab teisi inimesi, kuid ei pruugi nendega arvestada. Lisaks sellele võib isik käituda impulsiivselt, kui tal tekib tüli. Vangla materjalidest nähtub ka, et isik suhtub ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ükskõikselt. Vangla hinnangul ei ole isik motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest, kuna ta on süstemaatiliselt toime pannud väärtegusid. Kohus leiab, et vangistuses viibitud aeg ei ole olnud piisavalt pikk, et kinnipeetav oleks oma varasemast käitumisest teinud järeldusi. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes garanteeritud töökoht. Kinnipeetava vend on teda nõus toetama vaid moraalselt. Seega ei tule kinnipeetav vabanedes majanduslikult toime. Isik on varasemalt rikkunud talle määratud kontrollnõudeid. Kohus leiab, et isiku poolt katseajal kontrollnõuete rikkumisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid uuesti, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Nimetatud asjaolu ei kompenseeri süüdimõistetu soov oma invaliidist isa hooldada. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest
vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.