Kohtulahend

1 (3)

kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus avanes 01.08.2014.a. Kohtule e sitatud materjalidest nähtub, et Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava I. I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta samuti ennetähtaegset vabastamist, kuna isikul puudub elukoht, kuhu vabanemise järel elama asuda. Ta on küll avaldanud võimaliku elukoha, kuid kontrollimisel selgus, et nimetatud korteris elavad isikud, kes I.I ei tunne ega ole nõus ka tema elama asumisega nende elukohta. I.I avaldas, et ei soov i tingimisi enne tähtaega vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on I.I temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Seega esinevad formaalsed alused I.I tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. I.I on kriminaalkorras eelnevalt mitmeid kordi karistatud varguste eest ning on varasemalt ka mitmeid kordi vangistuses viibinud. I.I on jätkanud kuritegude toimepanemist, mida seletab vajadusega elus püsida . Käesolev karistus on mõistetud taaskord varavastase kuriteo- varguse katse toimepanemise eest. Kuritegusid paneb I.I toime, kuna tal puuduvad eluks vajalikud vahendid ning oskus nende teenimiseks. Samuti ei varja I. I, et tarvitab pidevalt alkoholi ega näe probleemi ega vajadust loobumiseks. Algselt kandis I.I käesolevat karistust Tallinna Vanglas, kuid p aigutati ümber Tartu Vanglasse kinnipeetava turvalisuse tagamiseks. Varasemate vangistuste jooksul on esinenud vahejuhtumeid (kaaskinnipeetavate toidu varastamine), mistõttu ei olnud võimalik I.I paigutamine avatud eluosakond, vaid tuli kohaldada täiendavaid julgeolekumeetmeid. Vanglate üldist täituvust arvesse võttes otsustati I.I paigutada Tartu Vanglasse. Vangistuses viibimise ajal on I.I-ga läbi viidud vestlusi kontaktisikuga, resotsialiseeriva iseloomuga tegevused puuduvad. Vabanemise korral puudub I.I elukoht. Ta on küll avaldanud soovi asuda elama aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuid elukoha kontrolli käigus selgus, et sealsed elanikud ei tunne kinnipeetavat ega ole valmis talle elukohta pakkuma. Seega on I. I võimaliku vabanemisjärgse elukoha osas valetanud. Vabanemisjärgselt puudub I.I ka töökoht . Päritoluperekonnaga on suhted katkenud. Kohtu hinnangul ei esine ühtegi positiivset asjaolu, mis võimaldaksid I. I tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et Tartu Vangla on hinnanud korduva kuriteo toimepanemise riski tema puhul kõrgeks. Kuna ka varsemad vangistused ei ole mingisugust mõju avaldanud ega motiveerinud I. I kuritegelikust käitumisest loobuma, samuti avaldas ta kohtuistungil, et ei soovi vabaneda, ei ole tingimisi ennetähtaegne vabastamine ning käitumiskontrollile allutamine kohtu arvates põhjendatud.

2 (3)

Eelneva põhjal leiab kohus, et I.I tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistu se kandmiselt vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.