1-14-5293/29 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Munitsipaalpolitsei inspektor XXX , ilma XXX nõusolekuta, teise isiku tähtsat isiklikku dokumenti – ID-kaarti nr XXX , välja antud XXX nimele ning väitis, et tema on XXX ning kirjutas väärteomenetluse kiirmenetluse protokollile nr 12039209/056110 alla XXX nimelt, eesmärgiga luua XXX ebaõige ettekujutus kui isikust, kes on karistatud väärteo toimepanemise eest, tekitades sellise tegevusega XXX varalist ja moraalset kahju. Samuti tema, 17.01.2013.a kella 22:10 ajal Tallinnas, Kolde pst 65 asuvas Kesklinna politseijaoskonnas näitas enda isiku tuvastamiseks ja väärteokaristusest vabanemiseks Põhja Prefektuuri patrullpolitseinik XXX , ilma XXX nõusolekuta, teise isiku tähtsat isiklikku dokumenti – ID-kaarti nr XXX , välja antud XXX nimele ning väitis, et tema on XXX . P.T oli kinni peetud seoses sellega, et 17.01.2013.a kella 21:03 ajal oli ta Tartu mnt 49 asuvast kauplusest Maxima varastanud alkoholi väärtusega 16,58 eurot ning pannud toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteoprotokolli nr AB1344685 vormistamisel kirjutas P.T alla XXX nimelt, eesmärgiga luua XXX ebaõige ettekujutus kui isikust, kes on karistatud väärteo toimepanemise eest, tekitades sellise tegevusega XXX varalist ja moraalset kahju. Samuti tema, 25.03.2013.a kella 21.10 ajal, Tallinnas Toompuiestee 33a juures Tallinna Munitsipaalpolitsei ametisõidukis näitas enda isiku tuvastamiseks ja väärteokaristusest vabanemiseks Tallinna Munitsipaalpolitsei inspektor XXX , ilma XXX nõusolekuta, teise isiku tähtsat isiklikku dokumenti – ID-kaarti nr XXX , välja antud XXX nimele ning väitis, et tema on XXX ning kirjutas väärteomenetluse materjalide vormistamisel alla XXX nimelt, eesmärgiga luua XXX ebaõige ettekujutus kui isikust, kes on karistatud väärteo toimepanemise eest. Seega P.T pani toime teist isikut tuvastavate isikuandmete tema nõusolekuta kasutamise, eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, see on KarS § 1572 järgi kvalifitseeritava teo.

1-14-5293 Prokurör leidis, et nii P.T kui ka A.U’it süüdistatakse mitmete erinevate kuritegude toimepanemises. P.T süüdistatakse identiteedivarguses ja tähtsa isikliku dokumendi kasutamises, A.U ’it elektrienergia ebaseaduslikus kasutamises ning neid mõlemaid grupis kehalise väärkohtlemise toime panemises. Prokurör asus seisukohale, et mõlema süüdistatava süüd tõendavad süüdistusaktis loetletud tõendid. Prokurör leidis, et olenemata asjaolust, et üks süüdistatav tunnistab oma süüd kehalises väärkohtlemises ja teine ei tunnista oma süüd on mõlema süüdistatava süü täielikult tõendamist leidnud kogutud tõenditega. Nii kannatanu kui ka kaks tunnistajat on andnud põhjalikke ütlusi mõlema süüdistatava poolt kannatanu peksmise kohta nii rusikate kui ka jalgadega. Prokurör leidis, et kannatanu ja tunnistajate ütlused on omavahel loogilises seoses ning sarnased ja puuduvad vasturääkivused, mistõttu on need täiesti usaldusväärsed. Isiku läbivaatuse protokollist nähtuvad kannatanule tekitatud vigastused, mis langevad samuti kokku kannatanu ja tunnistajate ütlustega. Prokurör viitas, et nii kannatanu kui ka tunnistajad on ära tundnud süüdistatavad kui isikud, kes kannatanut peksid. Prokurör lisas veel, et ütlusi kinnitavad veel ka teabesalvestise vaatlusprotokoll ja sündmuskoha vaatlusprotokoll. Seega asus prokurör seisukohale, et süüdistatavate poolt teo toimepanemine süüdistuses kirjeldatud viisil on täielikult tõendamist leidnud. Karistuse osas leidis prokurör, et P.T on kriminaalkorras 1 (üks) kehtiv karistus. Nimelt 08.06.2011.a karistati teda Harju Maakohtu poolt 1 kuu ja 10 päevase tingimisi vangistusega katseajaga 18 kuud. Katseajal P.T kuritegusid toime ei pannud ja seega läbis katseaja edukalt. Prokurör märkis, et käesolevas kriminaalasjas on P.T pannud toime mitu episoodi identiteedivargusi ja võõra ID-kaardi kasutamisi, et ise vabaneda väärteokaristustest. Samuti on P.T uuesti toime pannud vägivallateo. Prokurör leidis, et kergendava asjaoluna tuleb P.T puhul arvestada puhtsüdamlikku kahetsust, raskendava asjaoluna kehalise väärkohtlemise toimepanemist grupis. Prokurör leidis, et arvestades kriminaalasjas esinevaid asjaolusid ei ole rahalise karistuse kohaldamine võimalik. Samas ei ole põhjendatud ka reaalse vangistuse kohaldamine, kuna süüdistatav P.T üritab oma elu järje peale saada. Prokurör märkis, et isikule karistuse mõistmisel tuleb arvestada võimalusega mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Prokurör asus seisukohale, et vangistuse mõistmine pigem soodustab isikut vabadusse naastes uusi kuritegusid sooritama, kuivõrd võtaks temalt võimaluse oma elujärge parandada. Prokurör leidis, et P.T näol ei

§ 349 järgi vangistusega 6 kuud. Samuti P.T süüdi mõista KarS § 121 järgi ja karistada teda vangistusega 10 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista P.T-le liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Karistusest tuleb maha arvestada 1/3, mis teeb 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda P.T karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 04.09.2013.a06.09.2013.a, so 3 päeva, mõista P.T-le karistuseks 9 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jäetakse täielikult täitmisele pööramata, kui P.T ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Prokurör leidis, et A.U ’ile karistuse mõistmisel tuleb lähtuda asjaolust, et süüdistataval on kriminaalkorras 2 (kaks) kehtivat karistust, viimati karistati teda vägivallategude eest 25.10.2012.a reaalse vangistusega 1 aasta ja 2 kuud. Karistus on 15.07.2013.a seisuga kantud. Antud kriminaalasjas on A.U toime pannud uuesti kehalise väärkohtlemise ning seda grupis, mis on karistust raskendav asjaolu. Prokurör asus seisukohale, et nimetatud teo puhul tuleb arvestada kannatanule tekitatud ebamugavusi ning teo olemust. Samuti on süüdistatav A.U toime pannud kahel korral elektrivarguse. Antud kuriteo osas on A.U oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud, mis on karistust kergendavaks asjaoluks. Prokurör asus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole reaalse vangistuse kohaldamine vajalik. A.U on avaldanud soovi, et temale mõistetav karistus asendataks üldkasuliku tööga. Prokurör avaldas, et üldkasulik töö on selline karistus, mis võiks ehk isikut hoida edaspidi kuritegusid toime panemast ning ta saab sellega ühiskonnale olla kasulik ja näidata, et ta on võimeline ennast parandama. Prokurör leidis, et arvestades A.U ’i tegude iseloomu ja raskust, võimaldavad need sellise karistusliigi kohaldamist. Prokurör palus A.U süüdi mõista KarS § 121 järgi ja karistada teda vangistusega 1 aasta ja 2 kuud. Samuti süüdi mõista A.U KarS § 216 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista A.U ’ile liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 6

1-14-5293 vormistas väärteoprotokolli. Ütlustest nähtub asjaolu, et meesterahvas oli nõus alla kirjutama protokollis olevatele õigustele ja kohustustele ning andis ka enda poolse seletuse, kuid protokolli koopia kättesaamise kohta keeldus meesterahvas allkirja andmast. Kui selgus, et tegemist ei ole sama isikuga, kelle ID-kaart esitati, siis väljus grupijuht ametibussist ja kutsus politsei. Samuti selgus asjaolu, et XXX nimele oli varasemalt koostatud juba mitu protokolli piletita sõidu eest. Tunnistaja ütlustest nähtub, et meesterahvas oli pikemat kasvu, vinnilise näoga ning naeratades tekkis tal paremapoolsele põsele lohk. Kohtulikul uurimisel avaldati 25.03.2013.a koostatud väärteoprotokolli koopia, millest nähtub süüdistatava poolt süüdistuses nimetatud ajal ja kohas kannatanu tähtsa isikliku dokumendi esitamist enda isiku tuvastamiseks, samuti nähtub süüdistatava poolne kannatanuna esinemine väärteokaristusest vabanemiseks. Süüdistatav P.T on kriminaalasjas andnud omapoolsed ütlused, millest nähtub et ta tunnistab, et kasutas kannatanu XXX tähtsat isikliku dokumenti selleks, et vältida väärtegude eest mõistetud karistusi. Dokumendi leidis süüdistatav oma ütluste kohaselt alles hiljuti Tallinnast. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta lihtsalt otsustas proovida, kas kannatanu dokumendi esitamine enda dokumendina õnnestub või mitte. Süüdistatav lisab veel, et kuna ta teadis, et on tagaotsitav, siis ta otsustaski proovida teise isiku dokumendi esitamist enda dokumendina. Süüdistatava ütlustest selgub, et nii politseile kui ka MUPO’le andis ta oma tegeliku aadressi. Samuti nähtub, et süüdistatav kahetseb oma tegu ja ta ei mõelnud asjaolule, et ta tekitab kannatanule oma tegevusega halba. Ütluste kohaselt oli süüdistatav üllatunud, et ametnikud uskusid, et tegemist on tema dokumendiga, kuna tema ja kannatanu ei ole eriti sarnased. Samuti nähtub, et süüdistatav ei tunnista ID-kaardi vargust, vaid väidab et ta leidis selle. Kriminaalasjas on ülekuulatud kannatanu XXX , kelle ütlustest nähtub et maikuus 2012.a kadus või varastati tema ID-kaart nr XXX , millest kannatanu teavitas ka politseid. Kadunud/varastatud ID kaart tunnistati kehtetuks. Augustikuus 2012.a hakkasid kannatanu kodusele aadressile tulema kirjad kohtutäituritelt, mille kohaselt olevat kannatanu jätnud tasumata MUPO poolt määratud trahvid piletita sõidu eest. Kannatanu ütluste kohaselt, sai talle koheselt selgeks, et keegi kasutab tema kehtetuks tunnistatud ID-kaarti, kuna tema ühistransporti ei kasuta. Ütlustest nähtub, et selle ajajooksul on ta lasknud kohtul tühistada neli kiirmenetluse otsust. Lisaks on kannatanu teada saanud, et tema isikuandmeid on kasutatud ka

1-14-5293 politseis väärteomenetluse raames. Kannatanu sõnade kohaselt pole ta toimepannud ühtegi väärtegu ega kuritegu ajavahemikul, millal tema kehtetut ID-kaarti kasutati. Samuti pole ta kuhugi esitanud laenu- ega liisingutaotlusi ega võtnud ühtegi järelmaksu. Oluliseks tõendiks on ka 04.04.2013.a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub kannatanule kuulunud tähtis isiklik dokument, mida süüdistatav kasutas enda isiku tuvastamiseks süüdistuses nimetatud ajal ja kohas, väärteokaristusest vabanemiseks. Kohus analüüsib järgmisena kehalise väärkohtlemise episoodis esitatud tõendeid: Kohtulikul uurimisel avaldati 05.09.2013.a kell 00:10 teostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub et vaadeldavaks objektiks on Tallinn XXX on kolmekorruseline äri- ja ühiselamuhoone. Hoone esimesel korrusel on äripinnad. Hoone teisele korrusele pääseb läbi tänava tasapinnal, maja fassaadis olevate uste. Vestibüülis on trepp, mida kasutades mindi hoone teise korruse koridori. Koridori vasakpoolses ja parempoolses seinas on uksed. Koridoris on plastikattega põrand. Koridori parempoolses seinas on trepist saabudes, kaks esimest ust pesuruumi ja tualettruumi. Kolmas uks on valge metallist uks. Uks on lukus. Koridori põrand on alates tualettruumi esisest põrandaalast määrdunud verele sarnaneva ainega. Suuremad määrdumise alad põrandal on metallukse juures oleva põrandapiirkonnas. Põranda muudes alades, alates trepist kuni toaukseni 53 on verele sarnaneva aine dünaamilised määrdumised. Metallukse lehel ja uksest paremale jääval seinaosal verele sarnaneva aine määrdumine. Metalluksest järgmine uks on vasakult paremale toa suunal avanev puitraamiga uks, mille keskosas on uksklaasi jaoks raam ja liistud. Ukse esisel koridoripõrandal on jääklaasis klaasikillud. Kirjeldatud uksest edasi on metallist uks, mis avaneb paremalt vasakule koridori suunal. Ukselehe koridoripoolse külje ülaosas käsikirjaline tekst: „53". Ukse avades tuvastatakse, et ukse taga on ca 12 m2 vaip põrandakattega ruum. Ruumi parema seina ääres põrandal on kaheinimese voodimadrats ja vasaku seina ääres põrandal on üheinimese voodimadrats. Parempoolsel madratsil magab inimene. Madratsite ja toaukse vahelisel põrandaalal on keraamilise taldriku tükid, põlenud tuletikud, sigarettide konid, pinnase määrdumist ning vedelikuga määrdumise alad. Uksest vasakul seina ääres on seljatoega kontoritööl.

vaatlusprotokoll, millest nähtub et tunnistaja teavitab häirekeskust, et XXX korteris 33 peksti läbi XXX , kes vajab ka kiirabi. Samuti nähtub protokollist, et kannatanule kallaletungijad elavad samas majas. Protokollist nähtub ka asjaolu, et korteri ust nr 33 lõhutakse ja et asi läheb kriitiliseks. Oluliseks tõendiks kriminaalasjas on ka 05.09.2013.a koostatud isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, millest nähtub et kannatanu näo vasakpoolne osa on verekahtlase määrdumistega. Vasakpoolne silm on kergelt paistes ja alalau piirkonnas on hematoom. Marrastus on kannatanul ka vasaku kulmu piirkonnas. Kannatanu kätel ja riietel on näha verekahtlased määrdumised, täpsemalt vasak püksipool ja jope vasakpoolne osa. Antud kriminaalasjas on kannatanuna ülekuulatud XXX ’i, kelle ütlustest nähtub et 04.09.2013.a umbes kell 21.30 jõudis kannatanu koju aadressil XXX . Kannatanu sõnade kohaselt ei olnud ta kaine, kuna oli tarvitanud viina. Kannatanule pidid külla tulema XXX ja XXX . Ütluste kohaselt läks kannatanu korterisse nr 53, et paluda tagasi madratsit, mida ta oli neile varem andnud. Ütluste kohaselt peale koputamist avas ukse pikka kasvu meesterahvas (190 cm, umbes 30 aastane, kõhn, sportlik, heledad juuksed, nägu ovaalne, suured silmad). Tal oli seljas pluus. Kõrval seisis teine meesterahvas (lühemat kasvu, umbes 170 cm, täidlane, heledad juuksed, ümar nägu väikesed silmad). Seljas oli tal pluus, jalas püksid. Peale seda kannatanu ütluste kohaselt ei jõudnud ta veel neilt madratsit ajutiselt küsida, kui nad mõlemad teda ründasid ja koos sattuti 2.korruse koridori. Pärast seda lõid mõlemad meesterahvad kannatanut vähemalt kuus korda rusikatega näkku ning kannatanu enda sõnade kohaselt asetas ta käe näo ette. Rusikalöökidest kukkus kannatanu põrandale vasakule küljele. Seejärel jätkasid need kaks meesterahvast kannatanu peksmist jalgadega näkku, kehasse, rinda ja selga. Kannatanu sõnade kohaselt oli lööke palju, rohkem kui kuus. Ütluste kohaselt valutas kannatanul tugevasti nägu, rinnakorv ja selg. Samuti oli tal nägu verine, vasak silm turses, vasaku kulmu piirkonnas marrastus-haav. Protokollist nähtub ka asjaolu, et kannatanu käed olid verised, kuna pärast lööke ja löömise ajal pani kannatanu oma käed näo ette ning määris ennast sedasi verega kokku. Ütluste kohaselt astusid koridori mingil hetkel kannatanu külalised XXX ja XXX . Kannatanu ütluste kohaselt ei tea ta kuidas tema peksmine lõpetati, samuti ei tea ta kas XXX või XXX sekkusid toimuvasse ja mida nad võisid näha. Peale peksmise lõppemist tõusis kannatanu enda sõnade kohaselt püsti ja koos oma külalistega läksid nad kannatanu korterisse ning lukustasid ukse. Ukse tagant oli kuulda kuidas sama korruse koridoris purunes

meesterahvast lüüa, kuna sel ajal teda peksti. Samuti nähtub ütlustest, et tunnistaja ega temaga koos olnud XXX toimuvasse ei sekkunud ega neid kahte meesterahvast ei puutunud. Samuti nähtub ütlustest, et korterisse kolisid 03.09.2014.a kaks meesterahvast ja üks naisterahvas. Oluliseks tõendiks on ka 05.09.2013.a kell 12:30 teostatud äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabelitega, millest nähtub, et tunnistaja XXX tundis fototabelil nr 1 ära fotol nr 1 oleva inimese, kes 04.09.2013.a peksis XXX XXX ’it. Isiku tundis tunnistaja ära näo, kehaehituse ja silmade järgi. Samuti nähtub protokollist, et tunnistaja tunneb fototabelil nr 2 ära fotol nr 3 oleva isiku, kes peksis 04.09.2013.a kannatanut XXX ’it. Isiku tundis tunnistaja ära näo, lauba, juuste ja kehaehituse järgi. Kannatanu ütlused riimuvad tunnistaja ütlustega, kuivõrd mõlemad osutasid kuriteo toimepannud isikutele äratundmiseks esitamise protokollis näidatud fototabelitel. Tunnistajana on ülekuulatud ka XXX , kelle ütlustest nähtub, et P.T on tema elukaaslane, keda ta tunneb 2012.aastast. A.U ’it tunne tunnistaja 10 aastat. 03.09.2013.a sõlmis P.T rendilepingu aadressil XXX . WC ja vannituba on koridoris eraldi. Tegemist oli kontorihoone, mitte elumajaga. Toas oli diivan, madrats, mille andis XXX , magnetofon ja kotis olevad asjad. Tunnistaja ütluste kohaselt käis ta naabritega – XXX ja XXX – tutvumas ning koos joodi viina. Ütluste kohaselt tunnistajat keegi sh XXX litsiks ei solvanud. Tunnistaja ütluste kohaselt, kuna ta ei tööta siis oli ta 04.09.2013.a kodus. Tunnistaja jõi koos P.T ja A.U’iga viina. Ütluste kohaselt võis tunnistaja ära juua ühe liitri viina. Mingisugust uksele koputamist ega kellahelinat tunnistaja ei kuulnud. Samuti nähtub ütlustest, et tunnistaja arvab, et P.T ja A.U võisid toast väljas käia, kuna WC asub koridoris. Mis P.T, A.U’i ja XXX vahel toimus, seda tunnistaja ei tea. Tunnistaja ütluste kohaselt 04.09.2014.a XXX nende juures ei käinud. Samas mäletab tunnistaja, et nende juures käis

1-14-5293 politsei, kes sisenes ruumi. Ütlustest nähtub ka asjaolu, et P.T nägu oli verine, kuid miks, seda tunnistaja P.T käest ei küsinud. Kuna tunnistaja oli purjus, siis ei olnud ta võimeline siduma P.T pead. Ütluste kohaselt oli ruumis A.U, kuid XXX koos politseiga ruumis ei käinud. Politsei viis P.T kaasa, kuid kuna ta osutas vastupanu pandi ta käed raudu. Samuti viidi kaasa A.U. Tunnistaja sõnade kohaselt nägi ta koridoris verise näoga XXX . Samuti märkas tunnistaja, et teise korruse koridori põrandal oli veri nende (korter 53) ukse ja WC kõrval. Kas P.T ja A.U’il olid käed verised, seda tunnistaja ei märganud. Antud ütlustest nähtub, et P.T on 27 aastane, kasv on tal 190 cm, ta on kõhn, sportlik, tal on tumedad juuksed ja helesinised silmad. A.U on 26 aastane, kasv 170-175 cm, ta on täidlane ja tugev, tal on tumedad juuksed ning madal ja kortsuline laup. Kannatanu ütlustega riimub ka tunnistaja XXX ütlused. Ütlustest nähtub, et XXX ja XXX on tunnistaja tuttavad. 03.09.2013.a õhtul kohtus tunnistaja nendega Paldiski mnt Selveri juures. Koos käidi läbi poest, kust osteti viina. Peale seda kutsusid XXX ja XXX tunnistaja enda poole, et koos viina juua. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud keegi neist kaine. Sisenedes trepikotta, läks XXX üles esimesena. Tunnistaja ja XXX läksid aeglaselt tema järel ja ajasid juttu. Kui nad jõudsid 2.korrusele, siis nägi tunnistaja, et XXX oli pikali paremal küljel seljaga seina vastas ja kattis kätega oma pead. XXX juures seisis pikka kasvu noormees (umbes 30.a, pikkus 190 cm, tugev, sportlik, heledate lühikeste juustega. Ta oli pool paljas, jalas olid teksased) kes lõi XXX jalgadega vastu rinna ja kõhu piirkonda. Tunnistaja ütlustest nähtub, et tema nägi nelja lööki. Peale seda nägi tunnistaja, et 3-4 meetri kaugusel nendest seisab teine noormees, kuid lühemat kasvu (umbes 30.a, pikkus 175-180 cm, turske, hele pruunid lühikesed juuksed. Ta oli pool paljas, jalas olid püksid), kes ei löönud XXX . Ütluste kohaselt võis see lühem meesterahvas XXX

1-14-5293 kasutatud. Tunnistaja ütluste kohaselt tuleb elekter kilbist, juhtmed on veetud läbi akna, Valdimir (Vladimir) vedas need juhtmed. Tunnistaja antud ütlustest nähtub, et kõigil kolmel korral, kui elektrikud käisid ühendust katkestamas on tunnistaja seal viibinud. Tunnistaja ütluste kohaselt tegi Valdimir (Vladimir) ühenduse peale katkestamist alati tagasi. Samuti nähtub ütlustest, et juhtmed on samad, kuna elektrikud jätsid juhtmed sinnasamasse maha. Vastavalt tunnistaja ütlustele on Valdimir (Vladimir) alati ise elektri tagasi ühendanud. Kes maksab selle elektri ees tunnistaja ei tea, kuna sellest ei ole räägitud. Elektri pealt on seal telekas, elektripliit ja mobiiltelefonide laadijad. Külmkappi ei ole. Tunnistaja ütluste kohaselt ei teadnud ta, et elektrit varastatakse, kuna sellest ei ole ta Vladimiriga rääkinud. Oma ütlused on andnud ka süüdistatav A.U , kelle ütlustest nähtub, et süüdistatav tunnistab, et on pannud toime kuriteo, milles teda süüdistatakse. Tallinnas XXX asuvas korteris on süüdistatav oma sõnade kohaselt püsivalt elanud umbes 6 kuud. A.U ’i ütluste kohaselt kolis ta sinna, kui oli talve lõpp. Kuna elektrit sel hetkel korteris ei olnud, siis tegi ta juhtmetega ühenduse, et saada elektrit, ühenduse tegi ta elektrikapi alt ja juhtme otsad vedas ta korteri aknast sisse. Süüdistatava sõnade kohaselt käis ta ametlikult küsimas Eesti Energias, kas oleks võimalik elekter sisse saada, kuid kuna ta ei teadnud arvesti numbrit ja tal ei olnud elektrikilbi võtit, siis keelduti seda tegemast. A.U ’i ütluste kohaselt, kuna elektrit oli vaja kasutada, siis selle tõttu ta ühenduse tegi ja ilma maksmata elektrit tarvitas. Ütlustest nähtub asjaolu, et ta on elektrikuga 6 kuu jooksul kahel korral kohtunud. Mõlemal korral katkestati elektritarbimine ja ta tegi mõlemal korral uue ühenduse. Ütluste kohaselt on hetkel elekter sees sama moodi ning selle tegi süüdistatav peale viimase elektriku lahkumist. A.U ’i ütluste kohaselt lubab ta lõpetada elektri tarbimise ilma lepinguta. Samuti nähtub ütlustest, et süüdistatavaga koos elavad isikud ei tea elektri asjast midagi ning et tema on üksinda kõike teinud. Süüdistatava ütlustest nähtub, et 01.04.2014.a käis politsei, kes olid erariietes, kuid kuna ta arvas et tegemist oli aprillinaljaga, siis sellepärast ei ilmunud ta politseisse. A.U ’i lubab, et lõpetab elektri ebaseadusliku kasutamise ja ühenduste tegemise. Antud ütluste kohaselt süüdistatav kahetseb et nii tegi, aga elektri oli vaja. Ütluste kohaselt süüdistataval raha ei ole, et tekitatud kahjud hüvitada, kuigi ta sooviks seda teha. Samuti nähtub asjaolu, et süüdistatavat aitab rahaliselt tema õde. Kohus asub seisukohale, et P.T on kohtus end esitatud süüdistustes süüdi tunnistanud ja tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil uuritud

1-14-5293 tõenditega ning P.T süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud, st et P.T pani kavatsetult toime isikut tuvastavate isikuandmete tema nõusolekuta kasutamise, eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, see on KarS § 1572 järgi kvalifitseeritava teo. Isikuandmed on mis tahes tuvastatud või tuvastamata füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. P.T kasutades kannatanule kuuluvat ID-kaarti tekitas olukorra, kus kannatanu hakkas saama kohtutäituritelt kirju, et tal on tasumata piletita sõidu eest mõistetud trahvid. Selleks, et vabaneda alusetutest süüdistustest pidi kannatanu pöörduma kohtusse. Seega kahjustas P.T kannatanu head nime ja mainet teiste isikute silmis. Subjektiivsest küljest eeldab isikut tuvastavate isikuandmete tema nõusolekuta kasutamise koosseis tahtlust. Isik peab möönma, et nende andmete kasutamisel tekitab ta teisele isikule kahju või et ta varjab kuritegu enda tõelist identiteeti varjates ja teise isikuna esinedes. Antud juhul on tõestatud, et P.T kasutas kannatanu ID-kaarti selleks, et vältida piletita sõidu eest mõistetud trahve. Lisaks on süüdistatava ütlustest nähtuv, et ta teadis, et ta on tagaotsitav ja ka see oli üks põhjus miks ta otsustas kasutada talle mitte kuuluvat ID-kaarti. Samuti on P.T pannud toime teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, see on KarS § 349 järgi kvalifitseeritava teo. Kuriteo objektiivne koosseis koosneb kahest alternatiivsest teost: a) teise isiku nimele antud tähtsa isikliku dokumendi kasutamine ja b) enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutada andmine. Käesolevas kriminaalasja on tegemist teise isiku nimele antud tähtsa dokumendi kasutamisega. Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis, tähtsa isikliku dokumendi kasutamist, eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, tahtlust süüteokoosseisu objektiivsete asjaolude suhtes. Dokumendi kasutaja peab seda tegema eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, seega tegutsema kavatsetult. Kohus leiab, et P.T pani KarS § 349 järgi kvalifitseeritava

1-14-5293 mõistetud trahvidest. Asjaolu on leidnud tõendamist muuhulgas ka süüdistatava P.T enda antud ütlustega, et ta kasutas XXX ID-kaarti selleks, et vabaneda trahvidest. Samuti asub kohus seisukohale, P.T süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud, st et P.T pani kavatsetult toime teisele isikule valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, so KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 121 objektiivne koosseis on täidetud teisele isikule valu tekitamisega ka juhul, kui sellega ei kaasne tervisekahjustust. Nimelt P.T antud ütlustest nähtub, et ta tunnistab ennast süüdi kannatanu kehalises väärkohtlemises. Kannatanu ja tunnistajate ütlused on kooskõlas, kui nad kirjeldasid, isikuid, kes ründasid kannatanut. Samuti on kannatanu positiivselt tuvastanud ühe süüdistatavana just P.T . P.T ütlus, et kannatanu solvas tema naist, ei ole kohtu hinnangul tõendamist leidnud ning see on antud ennast õigustaval eesmärgil. Nimelt süüdistatava naine on enda poolt antud ütlustes eitanud, et keegi oleks teda sõimanud. Subjektiivsest küljest eeldab kehaline väärkohtlemise koosseis tahtlust kõiki asjaolude suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et P.T pani KarS § 121 järgi kvalifitseeritava teo toime kavatsetult. P.T seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub või vähemalt pidi seda võimalikus pidama. P.T lõi kannatanut korduvalt rusikatega, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali. Peale seda jätkas süüdistatav kannatanu löömist. Seega P.T pidi teadma, et kannatanut pekstes sedaviisi, et viimasel on valus ja veri väljas paneb ta toime kehalise väärkohtlemise koosseisule vastava teo. Kohus on seisukohale, et P.T olles eelnevalt karistatud KarS § 121 alusel teadis väga hästi, millise teo ta toime pani. Kohus asub seisukohale, et P.T-le esitatud süüdistused on õigesti kvalifitseeritud, ta on süüvõimeline ja teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Samuti asub kohus seisukohale, et A.U on kohtus end esitatud süüdistuses KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemises süüdi tunnistanud, kannatanu esindaja ja tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega ning A.U süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud, st et A.U pani toime kavatsetult elektrienergia ebaseadusliku kasutamise. Antud süüteoga kahjustatakse elektriettevõtja, maagaasi- või soojusvõrgu valdaja ehk võrguettevõtja vara, täpsemalt tema õigust saada väljastatud

kasutamine võrku ebaseadusliku lülitamise teel. Elektrivõrk on siinkohal elektrienergia ülekandmiseks mõeldud elektripaigaldus elektrienergia edastamiseks tarbija liitumispunktini. Võrku lülitamine on ebaseaduslik, kui elektri-, gaasi,- või soojaseadet toidetakse viisil, mis ei ole ette nähtud jaotaja ja tarbija vahelises lepingus või kui leping puudub. Kriminaalasjas on tuvastatud, et süüdistataval A.U ’il puudus kehtiv leping elektrivõrgu ettevõttega, kuid ometi kasutas ta elektrienergiat. Samuti on leidnud tõendamist, et süüdistatav ühendas hoone välisseinal asetsevast kilbist väljuvasse toitejuhtmesse 2,5 mm2 juhtmed ning suunas need läbi akna oma korterisse ja kasutas elektrienergiat omamata kehtivat õigust selle kasutamiseks. Subjektiivsest küljest eeldab antud süütegu tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Isik teades, et tal puudub kehtiv leping ning otsustades ikkagi kasutada elektrienergiat, paneb teo toime otsese tahtlusega, kuna ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus märgib, et A.U ühendas korduvalt lubamatul viisil elektrijuhtmed vooluvõrku, et saada korterisse, kus ta elas elektrienergiat. A.U ennast KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud kohtueelses menetluses, kuid tema süü on tõendatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega, mis on omavahel riimuvad ja kooskõlas. Seega asub kohus seisukohale, A.U ’i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud, st et A.U pani kavatsetult toime teisele isikule valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, so KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 121 objektiivne koosseis on täidetud teisele isikule valu tekitamisega ka juhul, kui sellega ei kaasne tervisekahjustust. Kannatanu ja tunnistajate ütlused on kooskõlas, kui nad kirjeldasid, isikuid, kes ründasid kannatanut. Samuti on kannatanu positiivselt tuvastanud ühe süüdistatavana just A.U . Seega loeb kohus tõendatuks A.U poolt kannatanu kehalise väärkohtlemise.

1-14-5293 vastavalt seadustele ja siseveendumusele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.02.2008.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-07, p 6.1). Süüdistataval P.T on varasemalt karistatud kriminaalkorras. Nimelt 08.06.2011.a karistati teda Harju Maakohtu poolt KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemise eest vangistusega 1 kuu ja 10 päeva. KarS § 74 lg 1 alusel ei pööratud vangistust täitmisele, kui P.T ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle kooskõlas KarS §-s 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseaeg algas P.T 08.06.2011.a. 09.08.2012.a esitas kriminaalhooldaja Harju Maakohtule erakorralise ettekande, milles ta taotles P.T-le kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramist, kuna P.T ei täida temale määratud kontrollnõudeid alates 10.07.2012.a. Taotlus rahuldati Harju Maakohtu 27.03.2013.a määrusega. P.T on käesolevas kriminaalasjas pannud toime kolm teise astme kuritegu. Need on tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamine, teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine ja kehaline väärkohtlemine. Karistust kergendav asjaolu on puhtsüdamlik kahetsus. Kehalise väärkohtlemise episoodis esineb ka raskendab asjaolu nimelt pani P.T süüteo toime grupis. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega, sh võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 7). Kuna P.T on varasemalt karistatud kriminaalkorras, mis on teda iseloomustava asjaoluna kohtule ka teada, tuleb karistuse mõistmisel lähtuda eelkõige isiku süüst, kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, võimalusega mõjutada P.T edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitse huvidega. Kohus on seisukohal, et P.T ei ole mõttekas ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuna see ei kannaks oma eesmärke. Rahaline karistus on vastavalt toimiku materjalidele välistatud ka sellepärast, et P.T ei tööta, kuid otsib tööd. Lisaks kuulub P.T-lt väljamõistmisele ka menetluskulud. Kohus on seisukohal, et P.T tuleb karistada vangistusega. Karistuse mõistmisel P.T-le peab kohus arvestama kohaldatava karistuse üld- ja eripreventiivset mõju. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus

1-14-5293 inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 7). Kuna A.U ’i on varasemalt karistatud kriminaalkorras, mis on teda iseloomustava asjaoluna kohtule ka teada, tuleb karistuse mõistmisel lähtuda eelkõige isiku süüst, kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, võimalusega mõjutada A.U’i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitse huvidega. Kohus on seisukohal, et A.U’i ei ole mõttekas ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuna see ei kannaks oma eesmärke. Rahaline karistus on vastavalt toimiku materjalidele välistatud ka sellepärast, et A.U töötab mitteametlikult. Lisaks kuulub A.U ’ilt väljamõistmisele ka tsiviilhagi ja menetluskulud. Kohus on seisukohal, et A.U’it tuleb karistada vangistusega. Karistuse mõistmisel A.U’ile peab kohus arvestama kohaldatava karistuse üldja eripreventiivset mõju. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus selgitama välja, kas isik on üldsegi asenduskaristuseks sobilik. Asjaolud, mis on seotud isikuga võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist. A.U käib hetkel mitteametlikult tööl. Oma ütlustest on süüdistatav öelnud, et ta käib tööl siis, kui talle helistatakse, siis see asjaolu raskendaks isikul ÜKT edukat sooritamist. ÜKT tegemiseks lepitakse kokku aeg, millal isik peab ilmuma kohale ÜKT’d tegema. Kui isikul on eelnevalt kokkulepitud aeg ja ta ei ilmu kohale, siis mingi ajapärast loetakse ÜKT mittesooritatuks ja võidakse esitada taotlus kohtusse asenduskaristuse kohaldamiseks. Seega on kohus seisukohal, et A.U’i suhtes ei ole mõttekas kohaldada asenduskaristusena üldkasuliku tööd. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 216 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Keskmiseks karistusemääraks on seadusandja poolt KarS § 121 määratletud 1,5 aastat vangistust ja KarS § 216 lg 1 on keskmiseks karistuseks määratletud 1 aasta vangistus. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17.05.2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Kohus on seisukohal, et A.U on võimalik karistada vangistusega toime pandud kuritegude ees alla sanktsiooni keskmise määra

Kohtulahend

Lahendi andmed

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

ESITATUD SÜÜDISTUS

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED

0,46A.

KARISTUS

TSIVIILHAGI

ASITÕENDID

MENETLUKULUD