Kohtulahend

(AS Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 28 00049874. Selgitusse tuleb märkida „1-144571, menetluskulud, nimi, kelle eest tasutakse “. Rahaliste karistuste ja menetluskulude maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimis ek kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määrus kaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu J õgeva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu U.E-le on esitatud süüdistus KarS § 263 p 1, 4 järgi selles, et tema 05.09.2012.a kella 20.00 paiku avalikus kohas, Põltsamaa vallas Väike -Kamari külas Põltsamaa ametikooli territooriumil grupis koos G.L-iga panid toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, mis seisnes selles, et G. L lõi xxxxxxxxxxxxe peaga näkku, mille tagajärjel xxxxx hakkas ninast verd jooksma ning U.E tõukas xxxxxxxxxxxxxxxxit, mille tagajärjel viimane kukkus ja peale mida lõi maas lamavat xxxxxx kahel korral jalaga näkku, mille tagajärjel läks katki kannatanu huul. G.L-ile on esitatud süüdistus KarS § 263 p 1, 4 järgi selles, et tema 05.09.2012.a kella 20.00 paiku avalikus kohas, Põltsamaa vallas Väike -Kamari külas Põltsamaa ametikooli territooriumil grupis koos U.E-ga panid toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, mis seisnes selles, et G.L lõi xxxxxxxxxxxxx peaga näkku, mille tagajärjel xxxxx hakkas ninast verd jooksma ning U.E tõukas xxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille tagajärjel viimane kukkus ja peale mida lõi maas lamavat xxxxxx kahel korral jalaga näkku, mille tagajärjel läks katki kannatanu huul. KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus U.E-le karistuseks karistuseks rahalist karistust 300 pm s.o summas 960 eurot riigi tuludesse. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 12 kuu jooksul tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu 10.kuupäevaks vähemalt 80 eurot kuni kogusumma tasumiseni. KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus G.L-ile rahalist karistust 200 pm s.o summas 640 eurot riigi tuludesse. KarS § 66 lg 1, 3

alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 8 kuu jooksul tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu 10. kuupäevaks vähemalt 80 eurot kuni kogusumma tasumiseni. Tartu MK Jõgeva kohtumaja 05.02.2013 otsus jätta iseseisvaks täitmiseks. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas id süüdistatavad, et neile on kokkuleped arusaadav ad, need vastavad nende tahtele ja nad jäävad selle juurde. Süüdistatavad palusid kokkulepped võtta aluseks kohtuotsuse tegemisele. Kaitsjad ja p rokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista U.E ja G.L-i süüdi KarS § 263 p 1,4 järgi ja mõista neile karistused vastavalt sõlmitud kokkuleppele, s.o rahalised karistused U.E 300 päevamäära ja G .L 200 päevamäära. KarS § 44 lg 2 esimese lause järgi arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. KarS § 44 lg 2 kolmanda ja neljanda lause kohaselt ei või arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, milleks on 3,20 eurot. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et U.E keskmiseks päevasissetulekuks on 0 eurot (tl 41) ja G. L-i keskmiseks päevasissetulekuks 2,4 eurot (tl 56). Sellest lähtuvalt tuleb rahalise karistuse suuruse arvestamisel aluseks võtta miinimumpäevamäär, s.o 3,20 eurot. Seega on 200 päevamäära rahaliseks suuruseks 640 eurot ja 300 päevamäära rahaliseks suuruseks 960 eurot. III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on U.E süüdistust puudutavas menetluskuludeks osas määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 72 eurot (tl 72) ja kohtumenetluses makstud tasu 90,72 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 162,72 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises s üüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Seega on menetluskulud kokku 695,22 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on G.L-i süüdistust puudutavas osas menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 188,88 eurot (tl 83, 78) ja kohtumenetluses makstud tasu 170,16 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 359,04 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Seega on menetluskulud kokku 891,54 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. U.E kaitsja taotles kohtult menetluskulude tasumise võimaldamist osade kaupa 1 aasta jooksul. Prokurör nõustus kaitsja taotlusega. G.L-i k aitsja esitas taotluse määrata menetluskulude tasumine ositi 8 kuu jooksul.prokurör nõustus taotlusega. Kohus leiab, et taotlused menetluskulude tasumise määramiseks osade kaupa on põhjendatud. Kohus arvestab siinkohal, et nii U.E kui G.L tuleb kanda rahalist karistust ning selle igakuuliseks suuruseks saab olema 80 eurot. U.E ja G.L tavadtöö ASis Puiprofiil. U.E igakuiseks töötasuks on 700 -800 eurot ja G.L-i töötasuks 800 900 eurot. Küll ei ole U.E ja G. L-i igakuiselt saadav sissetulek piisav selleks, et tasuda korraga nii rahalist karistust kui ka menetluskulusid. Vältimaks olukorda, kus U.E ja G.L tekib majanduslikult raske olukord, tuleb määrata menetluskulude tasumine osade kaupa vastavalt taotlustele.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.