Kriminaalasi nr 1-13-83
12.06.2013 rahuldati ning S.O-le Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-13-83 04.01.2013 KarS § 121 järgi määratud kaheksateist kuulist katseaega pikendati kolme kuu võrra. Kohtumäärus jõustus 10.07.2013. Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametnikult Taimi Lepiksaarelt saabus kohtule 13.12.2013 erakorraline ettekanne S.O-le määratud katseaja pikendamiseks veel 3 (kolme) kuu võrra ja temale KarS § 75 lg 2 p 5 alusel täiendava lisakohustuse panemiseks alluda ettenähtud ravile, kui ta oli selleks eelnevalt nõusoleku andnud, sest kriminaalhooldusalune S.O ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Esitatud erakorralisest ettekandest nähtus, et S.O ilmus 12.12.2013 registreerima ning tunnistas kriminaalhooldusametnikule, et tarvitas 05.12.2013 alkoholi, pool pudelit tekiilat. S.O andis nõusoleku pöörduda alkoholismivastasele ravile psühhiaatri juurde. Viru Maakohtu määrusega nr 1-13-83 19.12.2013 Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Taimi Lepiksaare erakorraline ettekanne nr 58415 13.12.2013 rahuldati ning S.O-le Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-13-83 04.01.2013 KarS § 121 järgi määratud kaheksateist kuulist katseaega, mida pikendati Viru Maakohtu määrusega nr 1-13-83 21.06.2013 kolme kuu võrra, pikendati veel kolme kuu võrra. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel pandi S.O-le käitumiskontrolli ajaks täiendavaks lisakohustuseks alluda ettenähtud ravile, kui ta oli selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametnikult Taimi Lepiksaarelt saabus kohtule 05.09.2014 erakorraline ettekanne S.O-le määratud katseaja pikendamiseks veel 3 (kolme) kuu võrra, sest kriminaalhooldusalune S.O ei järgi kontrollnõuet – ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et 13.06.2014 ei ilmunud hooldusalune registreerima, vaid helistas, et on haige ning et ta esitab arstitõendi. Hooldusalusele määrati uus registreerimise aeg 16.06.2014. Nimetatud kuupäeval hooldusalune ei ilmunud registreerima. Ametnik helistas hooldusalusele, kes väitis, et on ikka haige. Hooldusalusele määrati uus registreerimise aeg 17.06.2014. Nimetatud kuupäeval ilmus hooldusalune registreerima, kuid arstitõendit ei esitanud. Hooldusalusele määrati uus registreerimise aeg 14.07.2014. Nimetatud kuupäeval hooldusalune ei ilmunud registreerima. Ta väitis, et on taas haige, lubades selle kohta esitada arstitõendi. Hooldusalune kinnitas, et tuleb registreerima 15.07.2014. Nimetatud kuupäeval hooldusalune ei ilmunud registreerima, vaid helistas, et on ikka haige ning väitis, et tuleb registreerima 16.07.2014. Nimetatud kuupäeval hooldusalune ei ilmunud registreerima ega teavitanud ametnikku mitteilmumisest. Hooldusaluse telefon oli välja lülitatud. Ametnik saatis kutse ilmumise ajaga 21.07.2014. Hooldusalune ilmus 17.07.2014 registreerima ja esitas arstitõendi, kus oli kirjas, et S.O viibis 15.07.2014 arsti vastuvõtul. Hooldusalune tõendit teiste päevade (14.07.2014 ja 16.07.2014) kohta ei esitanud. Hooldusalusele määrati uus registreerimise aeg 31.07.2014. Nimetatud kuupäeval hooldusalune registreerima ei ilmunud. Ametnik helistas hooldusalusele, kes väitis, et tal ei ole sõiduraha ning ta asub hetkel ema juures aadressil xxxx. Hooldusalune väitis, et ta saab raha alles 05.08.2014. Hooldusalusele selgitati, et ta rikub taas registreerimiskohustust. Hooldusalust teavitati, et ametnik teostab veel samal päeval, s.o 31.07.2104 kodukülastuse hooldusaluse ema elukohta. Hooldusalune väitis, et on ema juures ja ootab ametnikku. 31.07.2014 teostas ametnik kodukülastuse hooldusaluse ema elukohta xxxx. Hooldusaluse ema väitis, et hooldusalune läks linna raha otsima. Ametnik helistas hooldusalusele, kuid viimase telefon oli välja lülitatud. Hooldusaluse ema lubas hooldusalusele edasi öelda, et viimane tuleb registreerima 01.08.2014. Nimetatud kuupäeval
hooldusalune ei ilmunud registreerima. Ametnik helistas hooldusalusele, kuid viimase telefon oli välja lülitatud. Hooldusalusele saadeti kutse ilmumise ajaga 05.08.2014. Nimetatud kuupäeval hooldusalune ilmus registreerima. 17.06.2014 antud seletuses väitis S.O, et ei ilmunud 13.06.2014 kuni 16.06.2014 registreerima, kuna oli haige. 17.07.2014 antud seletuses väitis hooldusalune, et 14.07.2014 ja 16.07.2014 ei ilmunud registreerima, kuna oli haige. 05.08.2014 antud seletuses väitis hooldusalune, et ei ilmunud registreerima 31.07.2014-04.08.2014, kuna puudus sõiduraha. Kriminaalhooldusalune on kriminaalhooldusametnikuga katseajal kohtunud 37 korda. Hooldusalusel on katseaja viimasel poolaastal probleeme õigeaegselt registreerima ilmumisega. Hooldusalune ei tööta, elatub toitjakaotuspensionist. Hooldusalune kasvatab üksi kolme last. Kohtuotsusest tulenevast kohustusest – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume , on kriminaalhooldusalusega katseaja algusest alates korduvalt vesteldud. Riskide maandamiseks on läbi viidud vestlusi ja analüüsitud erinevaid töölehti. S.O on ametnikule väitnud, et ei tarvita alkoholi ja narkootikume. Hooldusalune pöördus alkoholisõltuvuse ravile 23.04.2014 ning talle määrati ravi. Hooldusaluse sõnul ei ole ta peale seda alkoholi tarvitanud. Kriminaalhooldusametnik võttis kohtule ettepanekut tehes arvesse seda, et hooldusalune on enamus katseajast täitnud korralikult kontrollnõudeid. Samuti kaalus kriminaalhooldusametnik ettepanekut tehes S.O motivatsiooni karistus kanda vabaduses. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Kohus leiab, et Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Taimi Lepiksaare erakorraline ettekanne S.O-le määratud katseaja pikendamiseks veel kolme kuu võrra, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest kriminaalhooldusalune S.O on korduvalt ilma mõjuva põhjuseta rikkunud KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet – ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kriminaalhooldusaluse S.O suhtes on juba kahel korral kohtule esitatud erakorraline ettekanne, millede läbivaatamise tulemusena pikendati S.O-le määratud katseaega kahel korral kokku kuue kuu võrra, samuti pandi KarS § 75 lg 2 p 5 alusel S.O-le käitumiskontrolli ajaks täiendavaks lisakohustuseks alluda ettenähtud ravile, kui ta oli selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga selles, et hooldusalune on enamus katseajast täitnud korralikult kontrollnõudeid, samuti peab arvestama S.O motivatsiooni karistus kanda vabaduses. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 74 lg 4; KrMS § 387, 427, 432 kohtunik m ä ä r a s:
Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Taimi Lepiksaare erakorraline ettekanne 05.09.2014 rahuldada. Pikendada S.O-le (isikukood XXX, elukoht xxxx) Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-13-83 04.01.2013 KarS § 121 järgi määratud kaheksateist kuulist katseaega, mida pikendati Viru Maakohtu määrusega nr 1-13-83 21.06.2013 kolme kuu võrra ja Viru Maakohtu määrusega nr 1-13-83 19.12.2013 veel kolme kuu võrra, veel kolme kuu võrra. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.