1-14-3458/11 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

4.M.G vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja M.G-le . Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 09.07.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava M.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 15.05.2014.a kohtuotsusega tunnistati M.G süüdi KarS § 199 lg 2 p 9; § 215 lg 2 p 1; § 424 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS 68 lg 1 alusel 1 aasta 3 kuu ja 15-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 21.11.2013.a ja lõpp on 08.03.2015.a. M.G kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses läbis 29.05.2014.a LOP-i, ta ei ole avaldanud soovi töötada. Vangistuse jooksul distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemisejärgselt suundub elama XXX. Vabanemisjärgselt puudub tal kindel töökoht, kuid on olemas toetav sotsiaalne võrgustik . Vangla toetab M.G vabanemist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. M.G kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukoha ning on olemas toetav sotsiaalne võrgustik . Kindlat töökohta M.G vabanemisel ei ole. M.G taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. On nõus pöörduma psühhiaatri poole alkoholismivastasele ravile asumiseks. Prokuröri abi Merika Nimmo edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör toetab M.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isikut on kriminaalkorras karistatud 22-korral, reaalses vangistuses kuuendat korda. Käesolevat karistust kannab varguse, asja omavolilise kasutamise ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kuritegude ajendiks oli rahalise kasu saamise eesmärk, huligaansused ja alkoholijoobes käitumise kontrollimatus. Isiku ennetähtaegsel vabanemisel on kinnipeetava ema XXX nõus võtma isik enda juurde elama ja materiaalselt toetama, kuni leiab töökoha. Vangla hinnangul on M.G puhul korduva

3.Mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (KarS § 75 lg 2 p 7). Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.G isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 22korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab 6. korda, kannab karistust varguse, asja omavolilise kasutamise ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Kuritegude ajendiks oli rahalise kasusaamise eesmärk, huligaansused ja alkoholijoobes käitumise kontrollimatus. Kinnipeetav vangistuses läbis 29.05.2014.a LOP-i, kuid ei ole avaldanud soovi töötada. Vangistuse jooksul distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemisejärgselt suundub elama XXX ning vabanemisjärgselt puudub tal kindel töökoht, kuid on olemas toetav sotsiaalne võrgustik . Vangla toetab M.G vabanemist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Vanglamaterjalide kohaselt on isik suhtlemisel rahulik, tasakaalukas, impulsiivsus ja vägivaldne käitumine ilmnevad alkoholijoobe korral. Varasemalt isik ei tunnistanud omal probleemi alkoholijoobe korral, kuid nüüdseks on tema hinnangud muutunud. Vabanemisjärgselt puudub tal kindel töökoht, kuid M.G keskendub lühiajalistele ja kiiretele lahendustele – juhutöö. Tema toimetulekut mõjutas varasemalt alkoholi liigtarvitamine, kuid nüüd on kinnipeetava sõnul tal motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobumiseks olemas. Väidetavalt mõistab, et joobes juht on kurjategija ja sõita tuleb kainelt. Vangla toetab M.G vabanemist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, kuna kinnipeetava karistus lõpeb 08.03.3015.a. Seega oleks vajalik kohaldada isiku suhtes kriminaalhoolduslikku järelevalvet, suunamaks isikut õiguskuulekamalt käituma ning seejärel säiliks vabaduses kontroll isiku tegevuse üle. Kinnipeetav nõustub kriminaalhooldusega ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kinnipeetav on vanglas osalenud sotsiaalabiprogrammis LOP ning distsiplinaarrikkumisi toime pannud ei ole. Kohtuistungil avaldas M.G , et on nõus pöörduma psühhiaatri poole ja asuma alkoholismivastasele ravile ning lisaks ei hakka ta edaspidi enam alkoholi tarvitama. Kohtu hinnangul võimaldab tingimisi ennetähtaegselt vabanemine kohaldada M.G üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. Kinnipeetava poolt ärakandmata karistusaeg on 6 kuud. Kohtu hinnangul on M.G vajalik läbida alkoholisõltuvuse ravikuur. Prokurör ja vangla toetavad M.G vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Kohus arvestab ka sellega, et M.G tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata M.G püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohtunik