Kohtulahend

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

M.M süüdistatakse selles, et tema 2009.a. aasta lõpu poole, kohtueelse menetlusega tuvastamata kuupäeval, kella 01.00 ajal X asuvas üürikorteri magamistoas, kuid kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata aadressil, ütles X, et ma löön su maha. Kuna M.M hoidis samal ajal enda vasakus käes nuga, milline oli 10 cm pikkune, siis X oli reaalne alus karta, et M.M viib oma ähvarduse täide. Seega tema, tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta Lk 2 / 4

1-14-3861 ähvarduse täideviimist, pani toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, 20.05.2013.a. kella 09.00 paiku tungis lukustamata majaukse kaudu valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult X kasutuses olevasse eramusse, rikkudes Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 32, mille kohaselt igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Samuti tema, olles varem toime pannud omavolilise sissetungi, olles seega KarS § 266 lg 2 p 1 tähendatud isik, 31.05.2013.a. kella 01.00 paiku tungis valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult X M.M kasutuses olevasse eramusse esimese korruse kaminatoa akna kinnituskoha lõhkumise teel, rikkudes EV Põhiseaduse § 32, mille kohaselt igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Samuti tema, olles KarS § 266 lg 2 p 1 tähendatud isik, 31.05.2013.a. kella 04.00 paiku tungis valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult X kasutuses olevasse eramusse esimese korruse kaminatoa akna kaudu, rikkudes EV Põhiseaduse § 32, mille kohaselt igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Seega tema, valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimisega, kui see on toime pandud vähemalt teist korda, pani toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, 20.05.2013.a. kella 09.00 paiku X asuvas koridoris lõi isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus ühel korral vasaku käe rusikaga X parema oimu piirkonda, mistõttu kannatanu kukkus peaga vastu palgi teravat äärt, tekitades kannatanule füüsilist valu ja peas otsmiku juures juuste piiril 2 cm haava ja paremal peapiirkonnas muhu. Seega tema, teise inimese tervise kahjustamisega löömise teel, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, olles 08.06.2011.a. karistatud Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, olles seega KarS § 201 lg 2 p 1 tähendatud is ik, 17.11.2013.a. kella 00.00 ajal X küsis X helistamiseks mobiiltelefoni Nokia Lumia 900 IMEI koodiga X, millise väärtus oli 249 eurot ning ei tagastanud antud telefoni omanikule X ja lahkus koos telefoniga, pöörates seega võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks. Seega tema, isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör i abi tegi ettepaneku süüdi tunnistada M.M : KarS § 120 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust; KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust; KarS § 121 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust; KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda Lk 3 / 4

1-14-3861 kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust, milline jätta KarS § 74 lg 1, 3 alusel täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui M.M ei pane 2 (kahe) aastase käitumiskontrolliga katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 kontrollnõudeid.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Asitõendid. Asitõendid – 3 CD plaati (pakendid nr 1, 2, 3) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja toimiku juurde. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Seega tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas so 532.50 €. Määratud kaitsjale makstu d tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev – kaitsjale Avo Pärmannile makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses 199.20 €.

/ Anu Tammeniit kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.