lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-6865/4

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 10.09.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-6865/4
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
10.09.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
815
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-14-6865

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTIIVOSA

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.septembril 2014. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas

Kriminaalasja number

1-14-6865 (kohtueelses menetluses 14230200399)

Kohtukoosseis

Kohtunik Velmar Brett

Kohtuistungi sekretär

Martina Kommel

Kriminaalasi

E.G süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

prokuröri abi Natalja Kutepova

Süüdistatav

E.G, isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus: keskharidus, töökoht: XXXOÜ, juhatuse liige, elukoht: XXX, kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi ei ole, kinni peetud 19.05.2014. a – 20.05.2014. a, alates 20.05.2014 kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld;

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Karine Nersesjan (süüdistatav loobus kaitsja osalemisest kohtuistungil)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 p-d 4 ja 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg-d 1 ja 3, 248 lg 1 p 5, 249, 311 ja 313 kohus otsustas:

1.
Tunnistada E.G (i.k. XXX) KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 250 (kakssada viiskümmend) miinimumpäevamäära, s.o 800 (kaheksasada) eurot.
2.KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.05.2014. a – 20.05.2014. a, s.o 2 (kaks) päeva vangistust ehk KarS § 70 lg 2 kohaselt 6 (kuus) päevamäära rahalist karistust, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 244 (kakssada nelikümmend neli) miinimumpäevamäära, s.o 780 (seitsesada kaheksakümmend) eurot ja 80 (kaheksakümmend) eurosenti.
3.KarS § 66 lg-te 1 ja 3 alusel määrata E.G-le mõistetud 780,80 euro suuruse rahalise karistuse tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates

1-14-6865 kohtuotsuse jõustumisest esimesel kuul 65 (kuuskümmend viis) eurot ja 80 (kaheksakümmend) eurosenti ning igal järgmisel kuul 65 (kuuskümmend viis) eurot kuus.

4.KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta E.G-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 (viieks) kuuks.
5.E.G suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
6.KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista E.G-lt riigituludesse menetluskuludena: •

määratud kaitsja tasu summas 216 eurot ja

•

sundraha summas 532,50 eurot

s.t kokku 748,50 eurot.

7.Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb E.G tasuda menetluskulud kokku summas 748,50 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest esimesel üheteistkümnel kuul igakuiselt 62,40 eurot ning kaheteistkümnendal kuul 62,10 eurot. Vastavalt KrMS § 159 lg-le 3 sisalduvad rahalise karistuse ja menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Kohus selgitab, et vastavalt liiklusseaduse §-le 127 on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel võib kohtumenetluse pool kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis 24. septembril 2014. a kell 16:00. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule.

1-14-6865

KURITEO ASJAOLUD

E.G juhtis 19.05.2014. a kella 08:30 ajal Tallinnas Vabaõhumuuseumi teel mootorsõidukit Mercedes-Benz CL320CDI 4-MATIC, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,43 mg/l kohta, laiendmääramatusega +/-0,14 mg/l kohta, lõplik tulemus 1,29 mg/l kohta), millega rikkus teo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ (alates 01.07.2014 kehtima hakanud Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/) ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani E.G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Velmar Brett Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.