lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-6417/8

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 10.09.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-6417/8
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
10.09.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1943
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-14-6417

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

10.septembril 2014.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova ja tõlgi Katrin – Jana Vaab juuresolekul prokuröri abi Marina Kalistratova kaitsja Merike Borunova osavõtul arutas lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja S.H Ik XXX, EV kodanik, põhiharidusega, emakeel – vene keel, ei tööta, elukoht: XXX (viibib Vanglas), varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral viimati - 19.11.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 4-199 lg 2 p 7,9 järgi vangistusega 7 kuud 28 päeva, mis asendati ÜKT-ga ulatuses 476 tundi. 09.01.2014 Harju Maakohtu määrusega pöörati täitmisele osaliselt ära kandmata karistus -7 kuud vangistust alates 16.06.2014 väärteokorras korduvalt karistatud, tõkend – elukohast lahkumise keeld (kannab karistust Tallinna Vanglas) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: S.H süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes süstemaatiliselt on toime pannud vargusi: 15.07.2013 ja 20.04.2014, taas 03.05.2014 kella 17.55 paiku võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil Harjumaal, XXX vallas, XXX alevikus aadressil: XXX asuva pitsakioski juures vaba juurdepääsu teel XXX(X) kuuluva ja XXX kasutuses oleva maastiku jalgratta XXXväärtusega 150 eurot, koos lukuga väärtusega 15 eurot, tekitades vargusega XXX(X) varalist kahju summas 165 eurot. Seega S.H, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud S.H seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. Oli nõus tsiviilhagi hüvitamisega. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti ning kõik avaldatud tõendid on lubatavad. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud:

Kannatanu XXX ülekuulamise protokolli koos lisaga, milles kannatanu on andnud ütlusi, et maastiku jalgratas Author Outset, raami nr XXX valget sinist värvi kuulub tema isale XXX. Isa ostis jalgratta detsembris 2013.a. ning maksumus oli 150 eurot. Jalgratast hoidis ta kodus aadressil XXX, XXX. 03.05.2014.a. kella 17:50 paiku läks ta XXX asuvasse pitsakioskisse, aadressil XXX ja pani jalgratta kioski välisukse juurde. Jalgratas ei olnud kinnitatud. Kella 17:55 ajal avastas, et jalgratas on ära varastatud. Ta helistas 110. 03.05.2014.a. kell 18:36 helistati talle ja teatati, et jalgratas on leitud ning varas kinnipeetud. Vargusega tekitati kahju 150 eurot. Lisab jalgrattast fotod. /tl 2-5/; Kannatanu XXX ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 03.05.2014.a. kella 17:55 paiku aadressil XXXXXX vallas varastati temale kuuluv maastiku jalgratas XXXraami nr XXX maksumusega 150 eurot. Talle on politsei jalgratta tagastanud. Kadunud on rattalukk maksumusega 15 eurot. Esitab tsiviilhagi summas 15 eurot. /tl 6-8/; Kannatanu XXX allkiri asitõendite hoiule võtmise kohta, mille kohaselt on jalgratas tagastatud omanikule 04.05.2014.a. ning politseile pretensioone ei ole. /tl 9/; Hagiavaldust koos lisaga, XXX soovib esitada tsiviilhagi summas 15 eurot, mis on jalgrattalt kadunud rattaluku maksumus. /tl 10/; Kahtlustatava kinnipidamise protokolli, millest nähtub, et S.H-lt kinnipidamisel võeti ära jalgratas. S.H peeti kinni 03.05.2014.a. ja vabastati 04.05.2014.a. /tl 1721/; Kahtlustatava S.H ülekuulamise protokolli, milles ta tunnistas ennast süüdi ja andis ütlusi, et 03.05.2014.a. kella 17:55 ajal jalutas XXX piirkonnas ning nägi pitsabaari juures kinnitamata jalgratast. Ta otsustas selle varastada. Jalgratas oli sinist – valget värvi. Raami peal oli kinnitamata lukk, mis kukkus tal tee peal maha. Luku kaotsimineku eest on ta nõus maksma kahju summa 15 eurot. Ta sõitis jalgrattaga Lasnamäe poole ning tee peal pidasid teda politseinikud kinni, kellele ta tunnistas ülesse, et varastas jalgratta pitsabaari juurest ja andis jalgratta vabatahtlikult politseile üle. Kuriteo momendil oli alkoholijoobes. /tl 22-25/; 08.08.2013 Põhja Prefektuuri otsust, mille kohaselt määrati S.H-le KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 200 eurot. /tl 26-27/; 20.04.2014 Põhja Prefektuuri otsust, mille kohaselt määrati S.H-le KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 20 eurot. /tl 28-29/; Asitõendi vaatlusprotokolli (jalgratas), vaadeldavaks asitõendiks on maastiku jalgratas Author Outset, mis on sinist-valget värvi. Rattal näha graveeritud raami number XXX. Jalgratas tagastatud kannatanule. /tl 32-35/; Teatis Karistusregistrit, millest nähtub, et S.H on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral varavastastes kuritegudes ja väärteokorras karistatud 24-l korral. /tl 38-48/; Tunnistaja XXX ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 03.05.2014.a. kella 18:10 ajal sai väljakutse XXX, Tallinn, kus oli varastatud sinist – valget värvi jalgratas. Ta sai info, et vargal oli seljas must jope kapuutsiga ja heledad püksid. Vastavat isikut märkas ta Merivälja tee – Pirita suunas, kes sõitis jalgrattaga. Isikuks osutus S.H (ik XXX). S.H toimetati jaoskonda koos mägijalgrattaga XXX raami nr XXX. S.H tunnistas, et ta oli jalgratta varastanud. Jalgratta omanik tundis enda asja ära. /tl 49-50/;

19.11.2012 Harju Maakohtu otsust, milles mõisteti S.H süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,9, § 25 lg 4, KrMS § 238 lg 2 ning KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 7 kuud ja 28 päeva vangistust, mis asendati ÜKT 476 tunniga ning ÜKT töö tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. /tl 52-57/; 09.01.2014 Harju Maakohtu määrust, mille kohaselt pöörati S.H-le Harju Maakohtu 19.11.2012.a. otsusega mõistetud ja osaliselt ära kandmata karistus 7 kuud vangistust. /tl 58-59/; Antud varguse episoodi pani toime S.H . Tema süü on leidnud tõendamist kannatanu ja süüdistatava endi ütlustega. S.H andis ütlusi, et ta jalutas XXX piirkonnas pitsabaari juures, kuhu kannatanu oli jätnud oma jalgratta ilma kinnitamata ning S.H otsustaski antud jalgratta varastada. Tunnistaja ütlustest selgub, et 03.05.2014.a. kell 18:10 sai ta väljakutse selle kohta, et XXX, Tallinn on toime pandud sinist – valget värvi jalgratta vargus ning sõites ringi märkas tunnistaja isikut, kes sõitis antud tundemärkidega jalgrattaga. Kinnipeetud isikuks osutus S.H, kes ka tunnistas, et oli antud jalgratta varastanud pitsabaari juurest. Kannatanule on tekitatud antud vargusega kahju, mis on rattaluku maksumus 15 eurot. S.H oli nõus kahju hüvitamisega. Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud, selle pani toime süüdistatav. Süüdistatava tegevuses õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Süüdistatav tuleb süüdi mõista võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kahtlemata on tegemist süstemaatilise käitumisega, arvestades süüdistatava varasemat karistatust varguste eest. Karistus KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 9 alusel inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus 5 aastat. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga karistuse eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. S.H on karistusregistri andmete kohaselt varem kriminaalkorras karistatud korduvalt 2-l korral. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda ühes varavastase kuriteo episoodis. Sellisest käitumisest järeldab kohus, et varasemate karistustega ei ole karistuse eesmärk saavutatud, st eelmised karistused ei ole avaldanud S.H-le loodetavat mõju ega ole motiveerinud teda elama õiguskuulekalt. S.H ei oma hetkel sissetulekuid, millest annab tunnistust ka süüdistatava varavastaste kuritegude toimepanemine eesmärgiga saada varastatu realiseerimisest mingit tulu. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, lisanduvad ka käesoleva kriminaalasjaga seonduvad menetluskulud ja tsiviilhagi, mistõttu leiab kohus, et süüdistatavat ei ole võimalik ja otstarbekas karistada rahalise karistusega. S.H-le väärteokorras mõistetud rahatrahvid on samuti tasumata.

Kohus leiab, et S.H-le suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust ehk vangistust. S.H süü suurust hinnates võtab kohus arvesse asjaolu, et toime on pandud 1 varavastane episood. Karistuse määra valikul lähtub kohus nii süüdistatava süü suurusest, karistust kergendavat asjaolu (puhtsüdamlik kahetsus) ja raskendavaid asjaolusid (puuduvad) ja ka asjaolu, et süüdistatav tunnistab oma süüd. Kohus peab põhistatuks karistada S.H KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 4 kuulise vangistusega, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse korras, tulenevalt KrMS § 238 lg 2 maha arvata üks kolmandik, seega on S.H-le mõistetavaks karistuseks 2 kuud ja 20 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada antud karistust 19.11.2012 kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra ning mõista liitkaristus. Samuti tuleb KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistusaja hulka. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad S.H-lt KrMS § 175, § 179 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 532,50 eurot ning samuti riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud. Samuti tuleb S.H-lt välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 1,00 eurot. Kohtu hinnangul ei esine S.H erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise, tegemist on noore töövõimelise meesterahvaga, kes on võimeline tasu eest töötama nii vabaduses viibides, kui ka vanglas olles. Tsiviilhagid Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanute omandit. Kuivõrd vargusega on kahjustatud kannatanute omandit, oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § -st 1043, õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitaud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtus on S.H süü kannatanule kuulunud asjade suhtes varguste toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et tsiviilhagi ja selle suurus on täielikult tõendatud teiste käesolevas kriminaalasjas kogutud ning eelpool kohtuotsuses käsitletud tõenditega, samuti süüdistatav tunnistas kohtuistungil tsiviilhagi. Kohus asub eeltoodut arvestades seisukohale, et kriminaalasjas kannatanu XXX poolt esitatud tsiviilhagi summas 15 eurot on põhjendatud täies ulatuses ning kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Asitõendid - Maastiku jalgratas, mis on antud hoiule XXX– jätta peale kohtuotsuse jõustumist XXX(X). Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,5,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315, VÕS § 1043 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada S.H KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistada 4 kuulise vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 kuud ja 20 päeva.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata S.H-le karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 03.05 – 04.05.2014.a., s.o. kokku 2 päeva, kandmata karistus vangistus 2 kuud ja 18 päeva. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada antud karistust 19.11.2012.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuud ja 5 päeva võrra ning liitkaristuseks mõista 6 kuud ja 23 päeva vangistust. Tõkendiks S.H valida vahistamine ja karistuse kandmise algus 10.09.2014.a. Välja mõista S.H-lt tsiviilhagi summas 15 eurot XXX kasuks (a/a

EEXXXXXXXXXXXXXX).

Välja mõista S.H-lt 532,50 eurot sundraha, toimiku koopia tasu 1,00 eurot ja kaitsjatasu summas 120 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse kohtuotsuse jõustumisel S.H e-posti või posti teel. Samuti võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid - Maastiku jalgratas, mis on antud hoiule XXX– jätta peale kohtuotsuse jõustumist XXX(X). Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Margot Mikler Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.