1-14-5879/7 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

8.KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 alusel välja mõista U.D ́ilt: Sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o 887,50 eurot; tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 266,40 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Asitõendid:CD (lisatud kriminaalasja materjalide juurde) – jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kohtuotsuse põhiosa Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

1-14-5879 U.D ́i süüdistatakse selles, et tema 14.04.2013 kella 21:00 paiku võttis tahtlikult ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas aadressil Tartu mnt 83 asuva “Lubja” trammipeatuse ja aadressil Tartu mnt 85 oleva maja vahel asuval jalakäijate teel XXX musta värvi mobiiltelefoni Samsung 19100 Galaxy SII (väärtusega 360 eurot) koos selles oleva Sonera sim-kaardiga ning hakkas sellega ära jooksma. Kui Andre Mürk talle järgnes, võttis U.D “Lubja” trammipeatuse juures välja noa ning ähvardas teda sellega, samuti lõi jalaga XXX näo piirkonda, põhjustades XXX mõlema huule paistetuse ja füüsilist valu. Seejärel jooksis U.D ära. Seega pani U.D toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja relvaga ähvardades, s.o KarS § 200 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid U.D ning tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadiga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistavale U.D ́ile on selgitatud menetluskulude ja I astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust. Kohus leiab, et U.D ́i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et U.D tuleb süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 8 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Karistus on kooskõlas karistuse eesmärkide ja süüdistatava süü suurusega. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 166 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,13 eurot tunnis ja 355 eurot kuus. Seega on sundraha I astme kuriteo toimepanemise korral 887,50 eurot. Menetlevas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundara teise astme kuriteo toimepanemise eest. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteo või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi summas 360 euro (tl 54) on põhjendatud, tõendatud, kuulub rahuldamisele ning U.D ́ilt kannatanu XXXkasuks väljamõistmisele. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Seega lisatud kriminaalasja materjalide juurde CD tuleb jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 175 lg 1 p 4,9, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 180 lg 1, § 126 lg 3 p 1, KrMS § 37 lg 1, VÕS § 1043 lg 1, § 1045 lg 1 p 5. Leo Kunman Kohtunik