Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-14-5222
Kohtukoosseis
Kohtunik Alari Möldre
Kohtuistungi sekretär
Helen Aasma
Kriminaalasi
XXXsüüdistuses KarS § 205 järgi
Prokurör
Gardi Anderson
Kaitsjad
Toomas Bekker
Kannatanu A. Taimre esindaja
Andrus Lillo
Süüdistatav
XXX, isikukood: XXX, elukoht: XXX; kodakondsus: EV; haridus: keskeriharidus; emakeel: eesti keel, töökoht: XXX OÜ, varem kriminaalkorras karistamata. Tõkendit ei ole kohaldatud.
kannatanule XXX16 225 (kuusteist tuhat kakssada kakskümmend viis) eurot ja 77 (seitsekümmend seitse) eurosenti. (Tulenevalt 03.09.2014.a sõlmitud kompromissilepingule on XXXOÜ tasunud kannatanule XXXkokkulepitud kompromissisummast, s.o 70 000 eurost 17.09.2013.a XXXarvelduskontole XXXXXXXXXXXXX summa 53 774,23 eurot. Seega ülejäänud kompromissisumma on 16 225,77 eurot). Hüvitatav summa tuleb tasuda kannatanule XXX7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtumääruse kuulutamisest XXX arvelduskontole nr
XXX’d süüdistatakse selles, et tema jättis tähelepanuta vilkuvad lambituled ja elektrikilbis olnud olukorra, kus kaks elektriarvestit olid omavahel ühendatud sinist värvi neutraaljuhtmega, rikkudes sellega elektriohutuse seaduse (ElOS) § 18 lg. 1 nõuet, mis sätestab, et elektritöö tegemisel tuleb tagada inimese, vara ja keskkonna ohutus, järgides selleks asjakohaseid ohutusnõudeid, ja firmas XXXOÜ kasutusel oleva Tehniku käsiraamatus olevat nõuet, mille kohaselt elektrik peab kontrollima elektriskeeme enne arvesti eemaldamist, asus 20.03.2013.a kella 9:40 paiku Tallinnas, XXXeramajas vahetama arvestit, lülitades välja üksnes vahetatava arvestiga korteri peakaitsme, mille tagajärjel tekkis teisel elektriarvestil elektriline ülepinge, mis omakorda põhjustas tulekahju ning suure varalise kahju. Selline XXXtegevus on kvalifitseeritav KarS § 205 järgi, s.o võõra asja rikkumine ettevaatamatusest kui sellega on tekitatud suur kahju. Kohtumääruse asjaolud: Prokurör Gardi Anderson esitas 08.09.2014.a kohtule taotluse (taotluse kuupäev 05.09.2014.a) KrMS § 202 lg. 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXXo suhtes. Taotluse kohaselt on
antud kriminaalasjas kannatanuteks XXX, kes esitas tsiviilhagi summas 83 036.72 eurot varalise kahju ja 8271.35 eurot mittevaralise kahju nõudes, s.o kokku 91 308.07 eurot. Nimetatud kahjust on XXXOÜ hüvitanud 53 774.23 eurot. Samuti on kannatanuks XXX, kes on esitanud tsiviilhagi summas 47 451.40 eurot varalise kahju ja 4717 eurot mittevaralise kahju nõudes, s.o kokku 52 168.40 eurot. Kriminaalasjas on 04.04.2014.a tunnistatud tsiviilkostjaks XXXOÜ. Taotluse kohaselt on käesoleval ajal kannatanute ja tsiviilkostja vahel sõlmitud kompromisslepingud. Nimelt on kannatanu XXX ja tsiviilkostja XXXOÜ vahel sõlmitud 03.09.2014.a kompromissleping, mille kohaselt XXXOÜ tasub XXX ́le kompromissisumma 70 000 eurot, millest hüvitatud on 53 774.23 eurot ja hüvitamata osa 16 225.77 eurot ning milline tasutakse seitsme päeva jooksul kannatanu arvelduskontole alates kompromissi jõustumisest. Samuti on kannatanu XXXja tsiviilkostja XXXOÜ vahel sõlmitud 03.09.2014.a kompromissileping, mille kohaselt XXXOÜ tasub XXXkompromissisumma 43 500 eurot, millest hüvitatud on 33 528.82 eurot ja hüvitamata osa 9 971.18 eurot ning mis tasutakse seitsme päeva jooksul kannatanu arvelduskontole alates kompromissi jõustumisest. Menetlusosalised kinnitavad nimetatud kompromissilepingutes, et kompromissi kinnitamise ja täieliku täitmise järel puuduvad neil muud varalised või mittevaralised nõuded üksteise vastu antud asjas ning kompromissid jõustuvad, kui kohus on need määrusega kinnitanud. Prokurör viitab, et KrMS § 202 lg. 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Prokuröri hinnangul ei ole süüdistatava XXXsüü suur, kuna teda kahtlustatakse ainult ühes kuriteoepisoodis ja tema puhul KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tegemist on ettevaatamatuse vormis toimepandud kuriteoga. Isik on avaldanud kahetsust toimepandu ees. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kannatanute huvi eelkõige tekitatud kahju hüvitamine, mitte isiku karistamine. Seega ootab kriminaalmenetluse lõpetamisega mõlemaid osapooli rahuldav tulemus, ühelt poolt ei järgne kriminaalõiguslikku vastutust karistuse näol ja teiselt poolt nö garanteeritakse kahju hüvitamine teatud tähtajaks. Prokurör on seisukohal, et kriminaalmenetluse jätkamiseks käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi põhjusel, et XXXsüü ei ole suur, ta ei ole teadaolevalt pannud toime pärast nimetatud tegu ühtki uut kuritegu, millest võib järeldada, et XXXon teinud sellest piisavaid järeldusi. XXXon näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamiseta, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki. Tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikuga, kelle suhtes ei ole enne käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemist kohaldatud kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel ning tema karistamine ei ole vajalik õiguskorra kaitsmise huvides. Kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, kannatanud ja tsiviilkostja on saavutanud tekitatud kahju suuruse ja heastamise osas kõiki osapooli rahuldava kompromissi ning süüdistatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused, leiab prokuröri abi, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXXsuhtes avaliku menetlushuvi puudumisel, s.o KrMS § 202 sätete kohaldamiseks. Prokurör palub 08.09.2014.a esitatud taotluses kohtul lõpetada kriminaalasjas nr 1-14-5222 menetlus XXXsuhtes KrMS § 202 alustel ning kohustada XXX ́d tasuma menetluskulud ning riigi tuludesse kindla summana 355 eurot, samuti määrata kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisele vastavalt kannatanute ja tsiviilkostja vahel 03.09.2014.a sõlmitud
kompromissilepingutele. Taotluse kohaselt palub prokurör kohustada XXXo ́d hüvitama kriminaalasja kohtueelse menetluse kuludena tulekahjuekspertiisi maksumuse summas 704 eurot, elektritehniline ekspertiisi maksumuse summas 240 eurot, toimiku koopia (CD) maksumuse 1 eurot ning määratud korras kaitsjatasu kokku summas 540 eurot. Eelnimetatud kohustused tuleb täita 6 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Asitõenditena keraamilise küttekeha ja elektrijuhtmed palub prokurör hävitada ning CD-plaadi jätta toimiku materjalide juurde. 09.09.2014.a toimunud kohtuistungil jäi prokurör esitatud taotluse ja selles toodud põhistuste juurde ning palus kriminaalmenetluse XXXo suhtes lõpetada KrMS § 202 alusel. Süüdistatav XXXja kaitsja T. Bekker palusid samuti kriminaalmenetluse lõpetada ning kinnitada 03.09.2014.a sõlmitud kompromissilepingud. Süüdistatav kinnitas, et on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel ning nõustub pokuröri poolt taotletud menetluskulude ning riigi tuludesse kindla summa hüvitamisega 05.09.2014.a taotluses toodud tingimustel.
Kohtumääruse põhjendused: Kohus leiab, et prokuröri abi taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel XXX süüdistuses KarS § 205 järgi on põhistatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 202 lg. 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg. 2 p. 1, 2 alusel võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamisel prokuröri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna süüdistatavale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju, samuti maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Kohtu hinnangul on süüdistatava näol tegemist isikuga, kelle süü kuriteo toimepanemisel ei olnud suur. Tegemist on teise astme kuriteoga. Süüdistatav XXXon varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistatav, tema kaitsja, samuti kannatanud on kohtuistungil avaldanud, et nad ei ole huvitatud kriminaalmenetluse jätkamisest, ka puudub antud kriminaalasjas avalik menetlushuvi. Kuivõrd XXXsüü antud kriminaalasjas ei ole suur, teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, on kohus seisukohal, et kriminaalmenetluse võib lõpetada KrMS § 202 sätete alusel. Kohus peab põhjendatuks määrata, et kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb XXX ́l KrMS § 202 lg. 2 p. 1 alusel tasuda kriminaalmenetluse kulud ning maksta KrMS § 202 lg. 2 p. 2 alusel kindel summa riigi tuludesse kohtumääruse resolutsioonis toodud tingimustel. Samuti kinnitab kohus 03.09.2014.a sõlmitud kompromissilepingud tsiviilkostja XXXOÜ ning kannatanute XXXja XXXvahel, s.o tsiviilhagist tuleneva vaidluse lõpetamiseks. Kohustuste (s.o menetluskulude ning kindla summa riigi tuludesse tasumise) täitmise tähtajaks määrab kohus 6 kuud KrMS § 202 lg. 3 põhiselt. Asitõendina CD-plaat salvestisega tuleb vastavalt KrMS § 126 lg. 3 p. 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Keraamiline küttekeha ja elektrijuhtmed kuuluvad hävitamisele KrMS § 126 lg. 3 p. 4 kohaselt.
Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.