Kriminaalasi nr 1-14-7420
Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht
Pärnu Maakohus 08. september 2014.a. Kuressaare kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-7420 ( 14250101458)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Janika Sarantšuk
Kriminaalasi
I.D süüdistusasi kuriteos Karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses
Prokurör
Svetlana I.D
Süüdistatav I.D, ik. xxx, *** Kaitsja
Vandeadvokaat Vahur Krinal
Kriminaalasi nr 1-14-7420 jõustumisel tühistada.
Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.
Süüdistus. I.D’ d süüdistatakse selles, et tema 07.08.2014 .a kell 21.00 paiku *** peksis I K käte ja jalgadega näkku ja kehasse, millega tekitas I Kle tervisekahjustused. Perearst Lea Uutsalu tõendi nr 189 08.08.2014 kohaselt tuvastati I Kl hematoomid ja paistetus vasemal näo põsel, silma aluse, mõlema käsivarre sisepindadel (suurem paremal), lonkab paremat põlve. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese peksmises, millega tekitati tervisekahjustus, pani I.D toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kriminaalasi nr 1-14-7420 Prokuröri poolt kohtus I.D’ le nõutud karistus: KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahaline karistus 90 (üheksakümmend) miinimumpäevamäära, so 3.20x90=288.-(kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot riigituludesse. KarS § 68 alusel kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg 08.08.2014. a kuni 09.08.0214. a, s.o. 2 päeva, arvata karistusaja hulka. KarS § 68 kohaselt ühele vangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. KarS § 68 alusel eelvangistuses viibitud aeg kahtlustatavana kinnipidamine 08.08. kuni 09.08.2014 so 2 päeva, kokku 2 päeva x 3 = 6 rahalise karistuse päevamäära, arvata karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulub karistus 84 (kaheksakümmend neli) miinimumpäevamäära, so 3.20x84=268.80 eurot. KarS § 66 sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga üks aasta, s.o. 268,80:12=22.40 (kakskümmend kaks eurot nelikümmend senti) eurot kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks.
Süüdistatav I.D andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad Tasumisele kuuluva menetluskulu palub määrata tasumisele ositi, nn. graafiku alusel. Palub vabastada ennast osaliselt menetluskulu tasumisest riigituludesse, kuna tema ainukeseks sissetulekuks on pension. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus tunnistab I.D süüdi kuriteos KarS § 121 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistused. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on võimalik mõista karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni kolm aastat. KarS § 44 lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. KarS § 44 lg2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3.20 EUR-i. Kuna I.D keskmine päevasissetuleku suurus on toimikus oleva teatise kohaselt alla alammäära, siis tuleb rahalise karistuse mõistmisel arvesse võtta miinimumpäevamäära 3,20 EUR-i (tl.14,15). Tsiviilhagi – puudub Asitõendid – puuduvad. Tõkend- tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tõkend kuulub kohtuotsuse jõustumisel tühistamisele. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2014.a. 355.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x355 eurot = 532,50 EUR-i. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. I.D kaitsja taotluse alusel on kohtueelses menetluses ja kohtus arvestatud kaitsjale põhjendatud tasuks ning riigiõigusabi osutamise käigus tehtud kulutuste katteks kokku 161,90 eurot (sisaldab käibemaksu), millest vastavalt seadusele kuuluks süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele 120,00 eurot.
Kriminaalasi nr 1-14-7420
KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. I.D on pensionär, kelle ainsaks sissetulekuks on pension. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Süüdistatavalt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 120, 00 EUR-i. I.D on oma süüd tunnistanud, ta ei oma kriminaalkaristatust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse ning vähendada väljamõistmisele kuuluvat sundraha. Kohus süüdistatava taotlusel KrMS § 180 lg3 alusel määrab sundraha tasumisele ositi. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.